User:Tpeep - Revision history

Tpeep: /* Essee */

2016-10-21T12:50:16Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:50, 21 October 2016
Line 16:		Line 16:
	Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref>		Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref>

	Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref>		Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng: IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref>

	Loengus "Andmed ei allu analüüsile" rääkis Ivar Laur andmete analüüsist, kas analüüs vastab tegelikusele või mitte. Ta rääkis, et paljud ettevõtted ja asutused omavad palju andmeid aga neid lihtsalt ei kasutata ära, kas siis ei osata või puuduvad selleks ressursid. Ivar rääkis ka kuidas toimub andmeanalüüs MTA's. MTA's on analüüs ülevaatlikum, kuna andmed pärinevad kõigilt aga kui statistikaamet võtab mingi osa rahvast ja teeb analüüsi siis neil puudub täielik terviklus. Lisaks MTA omab praktiliselt reaalajalisi andmeid, seda 20 päevase viivitusega. Üldjuhul andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik aga andmete järgi saab ikkagi pildi elust. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]</ref>		Loengus "Andmed ei allu analüüsile" rääkis Ivar Laur andmete analüüsist, kas analüüs vastab tegelikusele või mitte. Ta rääkis, et paljud ettevõtted ja asutused omavad palju andmeid aga neid lihtsalt ei kasutata ära, kas siis ei osata või puuduvad selleks ressursid. Ivar rääkis ka kuidas toimub andmeanalüüs MTA's. MTA's on analüüs ülevaatlikum, kuna andmed pärinevad kõigilt aga kui statistikaamet võtab mingi osa rahvast ja teeb analüüsi siis neil puudub täielik terviklus. Lisaks MTA omab praktiliselt reaalajalisi andmeid, seda 20 päevase viivitusega. Üldjuhul andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik aga andmete järgi saab ikkagi pildi elust. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng: Andmed ei allu analüüsile]</ref>

	Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref>		Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng: Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref>

	Loengus "IT ja turundus" rääkis Hedi Mardisoo turunduse olemusest, brändist ja tõi välja näiteid turunduse strateegiatest. Hedi on rahvusvahelise kogemusega ning oskas välja tuua ka strateegiatele järeldused ja näited, mis tegi loengu huvitavamaks. Turundust on tänapäeval kindlasti vaja ning ilma selleta praktiliselt ei ole võimalik. On olnud erandeid toodetele, mis ei ole vajanud turundust ja on müünud ennast ise. Seljuhul peab olema toode eriline ja selle taolist turul veel ei ole, näitena Tesla. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]</ref>		Loengus "IT ja turundus" rääkis Hedi Mardisoo turunduse olemusest, brändist ja tõi välja näiteid turunduse strateegiatest. Hedi on rahvusvahelise kogemusega ning oskas välja tuua ka strateegiatele järeldused ja näited, mis tegi loengu huvitavamaks. Turundust on tänapäeval kindlasti vaja ning ilma selleta praktiliselt ei ole võimalik. On olnud erandeid toodetele, mis ei ole vajanud turundust ja on müünud ennast ise. Seljuhul peab olema toode eriline ja selle taolist turul veel ei ole, näitena Tesla. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng: IT ja turundus]</ref>

	==Notes==		==Notes==

Tpeep: /* Ülesanne */

2016-10-21T12:49:24Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 15:49, 21 October 2016
Line 70:		Line 70:

	Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€		Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€
			<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref>

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Tpeep: /* Essee */

2016-10-21T12:46:46Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:46, 21 October 2016
Line 22:		Line 22:
	Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref>		Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref>

	Loengus "IT ja turundus" rääkis Hedi Mardisoo turunduse olemusest, brändist ja tõi välja näiteid turunduse strateegiatest. Hedi on rahvusvahelise kogemusega ning oskas välja tuua ka strateegiatele järeldused ja näited, mis tegi loengu huvitavamaks. Turundust on tänapäeval kindlasti vaja ning ilma selleta praktiliselt ei ole võimalik. On olnud erandeid toodetele, mis ei ole vajanud turundust ja on müünud ennast ise. Seljuhul peab olema toode eriline ja selle taolist turul veel ei ole, näitena Tesla. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]<ref>		Loengus "IT ja turundus" rääkis Hedi Mardisoo turunduse olemusest, brändist ja tõi välja näiteid turunduse strateegiatest. Hedi on rahvusvahelise kogemusega ning oskas välja tuua ka strateegiatele järeldused ja näited, mis tegi loengu huvitavamaks. Turundust on tänapäeval kindlasti vaja ning ilma selleta praktiliselt ei ole võimalik. On olnud erandeid toodetele, mis ei ole vajanud turundust ja on müünud ennast ise. Seljuhul peab olema toode eriline ja selle taolist turul veel ei ole, näitena Tesla. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]</ref>

	==Notes==		==Notes==

Tpeep: /* Essee */

2016-10-21T12:46:17Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:46, 21 October 2016
Line 21:		Line 21:

	Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref>		Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref>

			Loengus "IT ja turundus" rääkis Hedi Mardisoo turunduse olemusest, brändist ja tõi välja näiteid turunduse strateegiatest. Hedi on rahvusvahelise kogemusega ning oskas välja tuua ka strateegiatele järeldused ja näited, mis tegi loengu huvitavamaks. Turundust on tänapäeval kindlasti vaja ning ilma selleta praktiliselt ei ole võimalik. On olnud erandeid toodetele, mis ei ole vajanud turundust ja on müünud ennast ise. Seljuhul peab olema toode eriline ja selle taolist turul veel ei ole, näitena Tesla. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]<ref>

	==Notes==		==Notes==

Tpeep: /* Essee */

2016-10-21T12:37:04Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:37, 21 October 2016
Line 19:		Line 19:

	Loengus "Andmed ei allu analüüsile" rääkis Ivar Laur andmete analüüsist, kas analüüs vastab tegelikusele või mitte. Ta rääkis, et paljud ettevõtted ja asutused omavad palju andmeid aga neid lihtsalt ei kasutata ära, kas siis ei osata või puuduvad selleks ressursid. Ivar rääkis ka kuidas toimub andmeanalüüs MTA's. MTA's on analüüs ülevaatlikum, kuna andmed pärinevad kõigilt aga kui statistikaamet võtab mingi osa rahvast ja teeb analüüsi siis neil puudub täielik terviklus. Lisaks MTA omab praktiliselt reaalajalisi andmeid, seda 20 päevase viivitusega. Üldjuhul andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik aga andmete järgi saab ikkagi pildi elust. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]</ref>		Loengus "Andmed ei allu analüüsile" rääkis Ivar Laur andmete analüüsist, kas analüüs vastab tegelikusele või mitte. Ta rääkis, et paljud ettevõtted ja asutused omavad palju andmeid aga neid lihtsalt ei kasutata ära, kas siis ei osata või puuduvad selleks ressursid. Ivar rääkis ka kuidas toimub andmeanalüüs MTA's. MTA's on analüüs ülevaatlikum, kuna andmed pärinevad kõigilt aga kui statistikaamet võtab mingi osa rahvast ja teeb analüüsi siis neil puudub täielik terviklus. Lisaks MTA omab praktiliselt reaalajalisi andmeid, seda 20 päevase viivitusega. Üldjuhul andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik aga andmete järgi saab ikkagi pildi elust. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]</ref>

			Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref>

	==Notes==		==Notes==

Tpeep: /* Essee */

2016-10-21T12:20:21Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:20, 21 October 2016
Line 17:		Line 17:

	Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref>		Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref>

			Loengus "Andmed ei allu analüüsile" rääkis Ivar Laur andmete analüüsist, kas analüüs vastab tegelikusele või mitte. Ta rääkis, et paljud ettevõtted ja asutused omavad palju andmeid aga neid lihtsalt ei kasutata ära, kas siis ei osata või puuduvad selleks ressursid. Ivar rääkis ka kuidas toimub andmeanalüüs MTA's. MTA's on analüüs ülevaatlikum, kuna andmed pärinevad kõigilt aga kui statistikaamet võtab mingi osa rahvast ja teeb analüüsi siis neil puudub täielik terviklus. Lisaks MTA omab praktiliselt reaalajalisi andmeid, seda 20 päevase viivitusega. Üldjuhul andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik aga andmete järgi saab ikkagi pildi elust. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]</ref>

	==Notes==		==Notes==

Tpeep: /* Essee */

2016-10-21T12:10:36Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:10, 21 October 2016
Line 15:		Line 15:

	Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref>		Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref>

			Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref>

	==Notes==		==Notes==

Tpeep: /* Essee */

2016-10-19T18:58:25Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:58, 19 October 2016
Line 11:		Line 11:

	Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref>		Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref>

			Kristel ja Marko Kruustükk rääkisid loengus mis on startup, tõid välja Eestis tuntust kogunud startupe, meeskonnatöö olemust ja Testlio eduloost. Testlio eduloo sai eelkõige alguses tänu sellele, et Kristel on olnud pühendunud testija ja seetõttu nägi ka testimise poolel palju erinevaid probleeme, mis tekitas oma nägemuse sellest, milline võiks testimine tegelikult olla. Nad kirjeldasid, et meeskonnatöö oli üks tähtsamaid omadusi startupi loomisel. Üheks põhjuseks, miks nad alustasid kahekesi meeskonnas oli nende omavaheline klapp ja läbisaamine. Nad küll kaalusid ka teiste liikmete peale aga otsustasid kiiresti, et see on halb mõte kuna võõrast inimest esmapilgul ei tunne nii hästi ning seetõttu ei tea, kuidas kõik meeskonna liikmed üksteisega klapivad. Loeng tekitas väga palju motivatsiooni ning usun, et kõikidele alustavatele startupidele oleks selle loengu kuulamine ainult innustuseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng: Testimine ja startupid]</ref>

			Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref>

	==Notes==		==Notes==

Tpeep: /* Essee */

2016-10-19T17:27:41Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:27, 19 October 2016
Line 8:		Line 8:

	Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.		Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) ~~sissejuhatav loeng~~]</ref>		<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016)]</ref>

	Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref>		Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref>

	==Notes==		==Notes==

Tpeep: /* Essee */

2016-10-19T17:26:36Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:26, 19 October 2016
Line 9:		Line 9:
	Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.		Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.
	<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref>		<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref>

	Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref>		Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref>