User:Tpost - Revision history

Tpost at 09:18, 31 October 2015

2015-10-31T09:18:26Z

← Older revision		Revision as of 12:18, 31 October 2015
Line 1:		Line 1:
			[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]
	== '''Eraialatutvustus''' ==		== '''Eraialatutvustus''' ==

Tpost: /* Õpingukorraldus */

2015-10-31T09:17:08Z

Õpingukorraldus

← Older revision		Revision as of 12:17, 31 October 2015
Line 55:		Line 55:
	==== Vastus A: ====		==== Vastus A: ====

	Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.~~<nowiki>~~<ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref~~></nowiki~~>		Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

	=== Küsimus nr 1: ===		=== Küsimus nr 1: ===
Line 64:		Line 64:
	==== Vastus nr 1: ====		==== Vastus nr 1: ====

	Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. ~~<nowiki>~~<ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref~~></nowiki~~>		Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. <ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>
	<ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref>		<ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref>

Tpost: /* Õpingukorraldus */

2015-10-31T09:16:25Z

Õpingukorraldus

← Older revision		Revision as of 12:16, 31 October 2015
Line 55:		Line 55:
	==== Vastus A: ====		==== Vastus A: ====

	Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>		Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<nowiki><ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref></nowiki>

	=== Küsimus nr 1: ===		=== Küsimus nr 1: ===
Line 64:		Line 64:
	==== Vastus nr 1: ====		==== Vastus nr 1: ====

	Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. <ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>		Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. <nowiki><ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref></nowiki>
	<ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref>		<ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref>

Tpost: /* Viited */

2015-10-31T09:14:19Z

Viited

← Older revision		Revision as of 12:14, 31 October 2015
Line 77:		Line 77:

	==''' Viited '''==		==''' Viited '''==
			<references />

Tpost: /* Õpingukorraldus */

2015-10-31T09:13:32Z

Õpingukorraldus

← Older revision		Revision as of 12:13, 31 October 2015
Line 55:		Line 55:
	==== Vastus A: ====		==== Vastus A: ====

	Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]		Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>

	=== Küsimus nr 1: ===		=== Küsimus nr 1: ===
Line 64:		Line 64:
	==== Vastus nr 1: ====		==== Vastus nr 1: ====

	Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]		Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. <ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</ref>
			<ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref>

	=== Ülesanne: ===		=== Ülesanne: ===
Line 73:		Line 74:

	X = 26; Y = 19		X = 26; Y = 19
	Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]		Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.<ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>


	==''' Viited '''==		==''' Viited '''==

Tpost: /* Eraialatutvustus */

2015-10-31T09:11:43Z

Eraialatutvustus

← Older revision		Revision as of 12:11, 31 October 2015
Line 22:		Line 22:
	=== Loeng 3 ===		=== Loeng 3 ===

	Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]		Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.
			<ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]</ref>

	=== Loeng 4 ===		=== Loeng 4 ===

	Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]		Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.
			<ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]</ref>

	=== Loeng 5 ===		=== Loeng 5 ===

	Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5]		Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.<ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]</ref>

	=== Loeng 6 ===		=== Loeng 6 ===

	Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]		Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.<ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]</ref>

	=== Loeng 7 ===		=== Loeng 7 ===

	Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]		Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.
			<ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]</ref>

	=== Loeng 8 ===		=== Loeng 8 ===

	Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]		Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.<ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]</ref>

	== '''Õpingukorraldus''' ==		== '''Õpingukorraldus''' ==

Tpost: /* Eraialatutvustus */

2015-10-31T09:08:48Z

Eraialatutvustus

← Older revision		Revision as of 12:08, 31 October 2015
Line 14:		Line 14:

	Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.		Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.
	<ref>[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>		<ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>

	=== Loeng 2 ===		=== Loeng 2 ===

	Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]</ref>		Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.<ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]</ref>

	=== Loeng 3 ===		=== Loeng 3 ===
Line 43:		Line 43:

	Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]		Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]


	== '''Õpingukorraldus''' ==		== '''Õpingukorraldus''' ==

Tpost: /* Loeng 2 */

2015-10-31T09:08:06Z

Loeng 2

← Older revision		Revision as of 12:08, 31 October 2015
Line 18:		Line 18:
	=== Loeng 2 ===		=== Loeng 2 ===

	Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]		Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]</ref>

	=== Loeng 3 ===		=== Loeng 3 ===

Tpost: /* Loeng 1 */

2015-10-31T09:07:21Z

Loeng 1

← Older revision		Revision as of 12:07, 31 October 2015
Line 5:		Line 5:
	=== Loeng 1 ===		=== Loeng 1 ===

	Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.~~<ref>[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>~~		Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.

	Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.~~<ref>[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>~~		Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.

	Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.~~<ref>[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>~~		Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.

	Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.~~<ref>[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>~~		Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.

	Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.<ref>[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>		Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.
			<ref>[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>

	=== Loeng 2 ===		=== Loeng 2 ===

Tpost: /* Loeng 1 */

2015-10-31T09:05:06Z

Loeng 1

← Older revision		Revision as of 12:05, 31 October 2015
Line 5:		Line 5:
	=== Loeng 1 ===		=== Loeng 1 ===

	Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<ref>[~~http~~://~~www~~.~~mediawiki~~.~~org~~/~~wiki~~/~~Help:Formatting Mediawiki~~ - ~~Help Formatting~~]</ref>		Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<ref>[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>

	Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]		Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.<ref>[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>

	Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]		Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.<ref>[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>

	Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1]		Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.<ref>[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>

	Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]		Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.<ref>[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]</ref>

	=== Loeng 2 ===		=== Loeng 2 ===