User:Treinpal - Revision history

Treinpal: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-12-04T14:08:32Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 17:08, 4 December 2014
Line 1:		Line 1:
	[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
	=Erialatutvustuse aine arvestustöö=		=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
	Autor: ~~Tarvo~~ Reinpalu		Autor: T. Reinpalu

	Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014		Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Treinpal: /* Essee */

2014-10-22T18:17:23Z

Essee

← Older revision		Revision as of 21:17, 22 October 2014
Line 12:		Line 12:
	Neljandas ja viiendas loengus astusid üles IT kolledži lõpetanud naised ja jagasid kuulajaskonnale oma kogemusi koolis, tööl ning kirjeldasid enda edu ja karjääriteed. Täpsemalt rääkis neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> firmas Toggl töötab Janika Liiv sellest, kuidas temast sai programmeerija ja tegi reklaami Ruby programmeerimiskeelele. Vilistlane Liiv oli kōikidest külalisesinejatest ainus, kes suutis publiku nii tugevasti oma esitlusse kaasata, tehes mõned slaidid interaktiivseks teadmistekontrolliks ning premeeris publikus silmapaistvaid vastajaid t-särkidega. Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele " (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> külalisesineja, Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer, ei olnudki pooltki nii kaasahaarava esitluse ja jutuga. Esitlus juba algas ütlemisega, et see on üks tema esimesi esinemisi suure publiku ees, mis viitas vähesele enesekindlusele või esinemisnärvile. Kuigi nii-öelda jutu käima tõmbamisele läks tal parasjagu aega, oli esitlus siiski silmaringi laiendav ja informatiivne. Sain hea ettekujutuse süsteemiadministraatori tööpäeva ja Skype'i töökeskkonna kohta. Mõlema naisesineja esitlused olid märgatavalt suunatud naissoost kuulajatele. See on arusaadav, sest naised on IT aladel vähemuses ja seetõttu võib tekkida väärarvamus, et "järelikult on nad oma töös kehvemad". Mõlemad loengud olid silmaringi laiendavad ja kohe kindlasti ei saa kahetseda hommikul aine loengusse tulemist.		Neljandas ja viiendas loengus astusid üles IT kolledži lõpetanud naised ja jagasid kuulajaskonnale oma kogemusi koolis, tööl ning kirjeldasid enda edu ja karjääriteed. Täpsemalt rääkis neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> firmas Toggl töötab Janika Liiv sellest, kuidas temast sai programmeerija ja tegi reklaami Ruby programmeerimiskeelele. Vilistlane Liiv oli kōikidest külalisesinejatest ainus, kes suutis publiku nii tugevasti oma esitlusse kaasata, tehes mõned slaidid interaktiivseks teadmistekontrolliks ning premeeris publikus silmapaistvaid vastajaid t-särkidega. Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele " (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> külalisesineja, Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer, ei olnudki pooltki nii kaasahaarava esitluse ja jutuga. Esitlus juba algas ütlemisega, et see on üks tema esimesi esinemisi suure publiku ees, mis viitas vähesele enesekindlusele või esinemisnärvile. Kuigi nii-öelda jutu käima tõmbamisele läks tal parasjagu aega, oli esitlus siiski silmaringi laiendav ja informatiivne. Sain hea ettekujutuse süsteemiadministraatori tööpäeva ja Skype'i töökeskkonna kohta. Mõlema naisesineja esitlused olid märgatavalt suunatud naissoost kuulajatele. See on arusaadav, sest naised on IT aladel vähemuses ja seetõttu võib tekkida väärarvamus, et "järelikult on nad oma töös kehvemad". Mõlemad loengud olid silmaringi laiendavad ja kohe kindlasti ei saa kahetseda hommikul aine loengusse tulemist.

	Järgnevates loengutes võtsid lava üle taaskord mehed. Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis vilistlane Kristjan Karmo üldiselt tarkvara testimisest. Esitlus oli hästi läbimõeldud ja suhe detailsuse ja üldisuse vahel oli täpselt paras. Loengu käigus toodi elulisi näiteid testimise puudulikkusest, kirjeldati nende tagajärgi ning lisati tagantjärele tarkust, näidates kui palju raha oleks testimine firmale võinud säästa. Loengu üheks põhi mõtteks, mida edasi üritati anda, võib lugeda seda, et alguses testimine on odavam kui pärast vigade lappimine. Jättes seitsmenda loengu praegu vahele, sest seal käsitletud teema langeb eraldi kategooriasse, saab hästi siduda praegu kirjeldatut kaheksanda loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27 Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, kus võttis Elar Lang sõna veebirakenduste turvalisuse teemal. Nimelt käib veebirakenduste turvalisuse kontrollimine samuti testimise teel. Küll aga kaldus härra Lang teemast päris tugevasti kõrvale ja üritas suurema aja loengust õpilasi motiveerida rohkem pingutama ja tõmbas paralleele kooli ja töö vahele. Enda ~~õnneks~~ olen juba varasemalt selgeks teinud, et tähtajad on olulised ja koolis käin ma enda harimise eesmärgil. Õnneks mõistis lisaks minule ka härra Lang ise, et see jutt oleks pigem ära kulunud neile, kes loengusse ei ilmunud, mitte meile, kes suutsid hommikul esimesse loengusse tulla. Mõlemad härrad suutsid oma esitlustega väga palju elulist infot edasi anda ning see on minu arvates olulisem, kui lava ees tehniliste terminite lahmimine ja unisele publikule mingi keerulise protsessi detailse läbiviimise kirjeldamine. Elar Langi esitlus pani väga tõsiselt mõtlema õppetöösse suhtumise peale: kui ma koolis jätan endast halva mulje, siis kuidas see võib mu töökoha valikuid mõjutada.		Järgnevates loengutes võtsid lava üle taaskord mehed. Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis vilistlane Kristjan Karmo üldiselt tarkvara testimisest. Esitlus oli hästi läbimõeldud ja suhe detailsuse ja üldisuse vahel oli täpselt paras. Loengu käigus toodi elulisi näiteid testimise puudulikkusest, kirjeldati nende tagajärgi ning lisati tagantjärele tarkust, näidates kui palju raha oleks testimine firmale võinud säästa. Loengu üheks põhi mõtteks, mida edasi üritati anda, võib lugeda seda, et alguses testimine on odavam kui pärast vigade lappimine. Jättes seitsmenda loengu praegu vahele, sest seal käsitletud teema langeb eraldi kategooriasse, saab hästi siduda praegu kirjeldatut kaheksanda loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27 Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, kus võttis Elar Lang sõna veebirakenduste turvalisuse teemal. Nimelt käib veebirakenduste turvalisuse kontrollimine samuti testimise teel. Küll aga kaldus härra Lang teemast päris tugevasti kõrvale ja üritas suurema aja loengust õpilasi motiveerida rohkem pingutama ja tõmbas paralleele kooli ja töö vahele. Enda kasuks olen juba varasemalt selgeks teinud, et tähtajad on olulised ja koolis käin ma enda harimise eesmärgil. Õnneks mõistis lisaks minule ka härra Lang ise, et see jutt oleks pigem ära kulunud neile, kes loengusse ei ilmunud, mitte meile, kes suutsid hommikul esimesse loengusse tulla. Mõlemad härrad suutsid oma esitlustega väga palju elulist infot edasi anda ning see on minu arvates olulisem, kui lava ees tehniliste terminite lahmimine ja unisele publikule mingi keerulise protsessi detailse läbiviimise kirjeldamine. Elar Langi esitlus pani väga tõsiselt mõtlema õppetöösse suhtumise peale: kui ma koolis jätan endast halva mulje, siis kuidas see võib mu töökoha valikuid mõjutada.

	Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk tööstiilile riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus. Septer soovitas ka tugevalt töötamist start-up stiilis ettevõttes, sest seal on tavaliselt kõige parem kolleegium ning koos sellega tõuseb ka motivatsioon töötada. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem loeng õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursusel.		Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk tööstiilile riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus. Septer soovitas ka tugevalt töötamist start-up stiilis ettevõttes, sest seal on tavaliselt kõige parem kolleegium ning koos sellega tõuseb ka motivatsioon töötada. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem loeng õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursusel.

Treinpal: /* Essee */

2014-10-21T12:06:39Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:06, 21 October 2014
Line 16:		Line 16:
	Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk tööstiilile riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus. Septer soovitas ka tugevalt töötamist start-up stiilis ettevõttes, sest seal on tavaliselt kõige parem kolleegium ning koos sellega tõuseb ka motivatsioon töötada. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem loeng õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursusel.		Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk tööstiilile riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus. Septer soovitas ka tugevalt töötamist start-up stiilis ettevõttes, sest seal on tavaliselt kõige parem kolleegium ning koos sellega tõuseb ka motivatsioon töötada. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem loeng õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursusel.

	Õppeaine "Õpingkorraldus ja erialatutvustus" oli kokkuvõttes kindlasti hariv ja silmaringi laiendav. Külalisesinejate juures mängis suurt rolli see, et nad olid kõik IT kolledži lõpetajad. Kõik esinejad rääkisid enda kogemustest kooliajast ning andsid lisaks tohutult elulisi nõuandeid. Eriti silmapaistev esitlus oli Andres Septeri esitlus IT tööturu teemal, kus mees rääkis õppuritele tulevikuväljavaadetest tööturul, kirjeldades tööstiile ja töösse suhtumist erinevate suurustega firmades. Mitmed esinejad rõhutasid ka õppetöösse tõsiselt suhtumise tähtsust, mis ei olnud mulle uus teema, kuid kindlasti kulus osadele tudengitele ära. Kui kõik loengud kokku võtta, võib üldiselt öelda, et kursus tekitas kindlustunde, et valitud eriala on tulevikus oluline ning sai hea ettekujutuse, milline tulevane töö IT erialal on.		Õppeaine "Õpingkorraldus ja erialatutvustus" oli kokkuvõttes kindlasti hariv ja silmaringi laiendav. Külalisesinejate juures mängis suurt rolli see, et nad olid kõik IT kolledži lõpetajad. Kõik esinejad rääkisid enda kogemustest kooliajast ning andsid lisaks tohutult elulisi nõuandeid. Eriti silmapaistev esitlus oli Andres Septeri esitlus IT tööturu teemal, kus mees rääkis õppuritele tulevikuväljavaadetest tööturul, kirjeldades tööstiile ja töösse suhtumist erinevate suurustega firmades. Mitmed esinejad rõhutasid ka õppetöösse tõsiselt suhtumise tähtsust, mis ei olnud mulle uus teema, kuid kindlasti kulus osadele tudengitele ära. Kui kõik loengud kokku võtta, võib üldiselt öelda, et kursus tekitas kindlustunde, et valitud eriala on tulevikus oluline ning sai hea ettekujutuse, milline on minu tulevane töö IT erialal.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Treinpal: /* Essee */

2014-10-21T12:04:54Z

Essee

← Older revision		Revision as of 15:04, 21 October 2014
Line 16:		Line 16:
	Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk tööstiilile riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus. Septer soovitas ka tugevalt töötamist start-up stiilis ettevõttes, sest seal on tavaliselt kõige parem kolleegium ning koos sellega tõuseb ka motivatsioon töötada. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem loeng õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursusel.		Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk tööstiilile riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus. Septer soovitas ka tugevalt töötamist start-up stiilis ettevõttes, sest seal on tavaliselt kõige parem kolleegium ning koos sellega tõuseb ka motivatsioon töötada. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem loeng õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursusel.

	Õppeaine "Õpingkorraldus ja erialatutvustus" oli kokkuvõttes kindlasti hariv ja silmaringi laiendav. Külalisesinejate juures mängis suurt rolli see, et nad olid kõik IT kolledži lõpetajad. Kõik esinejad rääkisid enda kogemustest kooliajast ning andsid lisaks tohutult elulisi nõuandeid. Eriti silmapaistev esitlus oli Andres Septeri esitlus IT tööturu teemal, kus mees rääkis õppuritele tulevikuväljavaadetest tööturul, kirjeldades tööstiile ja töösse suhtumist erinevate suurustega firmades. Mitmed esinejad rõhutasid ka õppetöösse tõsiselt suhtumise tähtsust, mis ei olnud mulle uus teema, kuid kindlasti kulus osadele tudengitele ära. Kui kõik loengud kokku võtta, võib üldiselt öelda, et kursus tekitas kindlustunde, et valitud eriala on tulevikus oluline.		Õppeaine "Õpingkorraldus ja erialatutvustus" oli kokkuvõttes kindlasti hariv ja silmaringi laiendav. Külalisesinejate juures mängis suurt rolli see, et nad olid kõik IT kolledži lõpetajad. Kõik esinejad rääkisid enda kogemustest kooliajast ning andsid lisaks tohutult elulisi nõuandeid. Eriti silmapaistev esitlus oli Andres Septeri esitlus IT tööturu teemal, kus mees rääkis õppuritele tulevikuväljavaadetest tööturul, kirjeldades tööstiile ja töösse suhtumist erinevate suurustega firmades. Mitmed esinejad rõhutasid ka õppetöösse tõsiselt suhtumise tähtsust, mis ei olnud mulle uus teema, kuid kindlasti kulus osadele tudengitele ära. Kui kõik loengud kokku võtta, võib üldiselt öelda, et kursus tekitas kindlustunde, et valitud eriala on tulevikus oluline ning sai hea ettekujutuse, milline tulevane töö IT erialal on.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Treinpal: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2014-10-21T11:58:16Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 14:58, 21 October 2014
Line 3:		Line 3:
	Autor: Tarvo Reinpalu		Autor: Tarvo Reinpalu

	Esitamise kuupäev: ??. oktoober 2014		Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

	==Essee==		==Essee==

Treinpal: /* Essee */

2014-10-21T11:55:08Z

Essee

← Older revision		Revision as of 14:55, 21 October 2014
Line 14:		Line 14:
	Järgnevates loengutes võtsid lava üle taaskord mehed. Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis vilistlane Kristjan Karmo üldiselt tarkvara testimisest. Esitlus oli hästi läbimõeldud ja suhe detailsuse ja üldisuse vahel oli täpselt paras. Loengu käigus toodi elulisi näiteid testimise puudulikkusest, kirjeldati nende tagajärgi ning lisati tagantjärele tarkust, näidates kui palju raha oleks testimine firmale võinud säästa. Loengu üheks põhi mõtteks, mida edasi üritati anda, võib lugeda seda, et alguses testimine on odavam kui pärast vigade lappimine. Jättes seitsmenda loengu praegu vahele, sest seal käsitletud teema langeb eraldi kategooriasse, saab hästi siduda praegu kirjeldatut kaheksanda loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27 Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, kus võttis Elar Lang sõna veebirakenduste turvalisuse teemal. Nimelt käib veebirakenduste turvalisuse kontrollimine samuti testimise teel. Küll aga kaldus härra Lang teemast päris tugevasti kõrvale ja üritas suurema aja loengust õpilasi motiveerida rohkem pingutama ja tõmbas paralleele kooli ja töö vahele. Enda õnneks olen juba varasemalt selgeks teinud, et tähtajad on olulised ja koolis käin ma enda harimise eesmärgil. Õnneks mõistis lisaks minule ka härra Lang ise, et see jutt oleks pigem ära kulunud neile, kes loengusse ei ilmunud, mitte meile, kes suutsid hommikul esimesse loengusse tulla. Mõlemad härrad suutsid oma esitlustega väga palju elulist infot edasi anda ning see on minu arvates olulisem, kui lava ees tehniliste terminite lahmimine ja unisele publikule mingi keerulise protsessi detailse läbiviimise kirjeldamine. Elar Langi esitlus pani väga tõsiselt mõtlema õppetöösse suhtumise peale: kui ma koolis jätan endast halva mulje, siis kuidas see võib mu töökoha valikuid mõjutada.		Järgnevates loengutes võtsid lava üle taaskord mehed. Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis vilistlane Kristjan Karmo üldiselt tarkvara testimisest. Esitlus oli hästi läbimõeldud ja suhe detailsuse ja üldisuse vahel oli täpselt paras. Loengu käigus toodi elulisi näiteid testimise puudulikkusest, kirjeldati nende tagajärgi ning lisati tagantjärele tarkust, näidates kui palju raha oleks testimine firmale võinud säästa. Loengu üheks põhi mõtteks, mida edasi üritati anda, võib lugeda seda, et alguses testimine on odavam kui pärast vigade lappimine. Jättes seitsmenda loengu praegu vahele, sest seal käsitletud teema langeb eraldi kategooriasse, saab hästi siduda praegu kirjeldatut kaheksanda loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27 Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, kus võttis Elar Lang sõna veebirakenduste turvalisuse teemal. Nimelt käib veebirakenduste turvalisuse kontrollimine samuti testimise teel. Küll aga kaldus härra Lang teemast päris tugevasti kõrvale ja üritas suurema aja loengust õpilasi motiveerida rohkem pingutama ja tõmbas paralleele kooli ja töö vahele. Enda õnneks olen juba varasemalt selgeks teinud, et tähtajad on olulised ja koolis käin ma enda harimise eesmärgil. Õnneks mõistis lisaks minule ka härra Lang ise, et see jutt oleks pigem ära kulunud neile, kes loengusse ei ilmunud, mitte meile, kes suutsid hommikul esimesse loengusse tulla. Mõlemad härrad suutsid oma esitlustega väga palju elulist infot edasi anda ning see on minu arvates olulisem, kui lava ees tehniliste terminite lahmimine ja unisele publikule mingi keerulise protsessi detailse läbiviimise kirjeldamine. Elar Langi esitlus pani väga tõsiselt mõtlema õppetöösse suhtumise peale: kui ma koolis jätan endast halva mulje, siis kuidas see võib mu töökoha valikuid mõjutada.

	Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk tööstiilile riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem loeng õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursusel.		Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk tööstiilile riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus. Septer soovitas ka tugevalt töötamist start-up stiilis ettevõttes, sest seal on tavaliselt kõige parem kolleegium ning koos sellega tõuseb ka motivatsioon töötada. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem loeng õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursusel.

	... ~~to be continued~~. ~~Stay tuned for the next episode of Õpingukorraldus ja erialatutvustus~~. ~~Last episode coming soon! Epic kokkuvõte!~~		Õppeaine "Õpingkorraldus ja erialatutvustus" oli kokkuvõttes kindlasti hariv ja silmaringi laiendav. Külalisesinejate juures mängis suurt rolli see, et nad olid kõik IT kolledži lõpetajad. Kõik esinejad rääkisid enda kogemustest kooliajast ning andsid lisaks tohutult elulisi nõuandeid. Eriti silmapaistev esitlus oli Andres Septeri esitlus IT tööturu teemal, kus mees rääkis õppuritele tulevikuväljavaadetest tööturul, kirjeldades tööstiile ja töösse suhtumist erinevate suurustega firmades. Mitmed esinejad rõhutasid ka õppetöösse tõsiselt suhtumise tähtsust, mis ei olnud mulle uus teema, kuid kindlasti kulus osadele tudengitele ära. Kui kõik loengud kokku võtta, võib üldiselt öelda, et kursus tekitas kindlustunde, et valitud eriala on tulevikus oluline.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Treinpal: /* Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? */

2014-10-20T07:53:04Z

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?

← Older revision		Revision as of 10:53, 20 October 2014
Line 62:		Line 62:
	====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?====		====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?====

	~~Kõrgharidusreform ütleb~~, et iga semestri kohta tuleb kumulatiivselt koguda vähemalt 27 EAP-d<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) (punkt 2.1) (16.09.2014)]</ref>. Antud juhul tekib esimesel semestril võlgnevus 7 EAP-d ning esitatakse arve selle 7 puudu jäänud EAP eest. Teine semester täidetakse norm täpselt ning võlgnevuseks jääb 7 EAP-d.		Kõrgharidusreformis on kirjas, et iga semestri kohta tuleb kumulatiivselt koguda vähemalt 27 EAP-d<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) (punkt 2.1) (16.09.2014)]</ref>. Antud juhul tekib esimesel semestril võlgnevus 7 EAP-d ning esitatakse arve selle 7 puudu jäänud EAP eest. Teine semester täidetakse norm täpselt ning võlgnevuseks jääb 7 EAP-d.

	====Kui suur on teile esitatav arve?====		====Kui suur on teile esitatav arve?====

Treinpal: /* Essee */

2014-10-20T07:51:31Z

Essee

← Older revision		Revision as of 10:51, 20 October 2014
Line 10:		Line 10:
	Esimeses kolmes loengus olid peaesinejateks IT kolledži omad õppejõud. Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> oli mitmes mõttes esimene. See oli minu, esmakursuslase, esimene loeng IT Kolldežis ning ka esimene loeng antud õppeaines. Auditooriumile tehti sissejuhatus järgmisesse kolme aastasse, näiteks kuidas toimib EAP-de süsteem, jagunevad õppekoormused ja kuidas täitub iga üliõpilase ülim soov: saada stipendiumit. Järjekorras teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> keskendus õppejõud Ernits mitte sellele, kuidas ülikooli süsteem töötab, vaid rääkis põgusalt tunduvalt isiklikumast teemast: suhtumisest õppetöösse ja kooli üldiselt. Iga ennast vähegi tõsiseltvõttev õppur, sealhulgas mina, sai aru sõnumist, mida meile üritati edasi anda: ülikoolis oleme oma vabast tahtest ja me peaks sellesse võimalusse suhtuma täie tõsidusega. Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootikast ja häkkimisest" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> püstitas kuulajatele aga ettekujutuse ideedest ja leiutistest, mida ülikooliõpilased on võimelised teostama. IT kolledžiga kõige tihedamalt seotud teema oli kindlasti robootikaklubi, mis on aastatega põimunud IT kolledži olemusse. Selle loengu mõte oli luua meile ettekujutus asjadest, mida on juba saavutatud ja mida IT kolledž võib aidata meil saavutada. Kuulajates tekitati kindlust, et aktiivsus on kasulik, eriti meie koolis. Esimese kolme loengu mõte oli luua esmakursuslastele ettekujutlus, millised hakkavad meie kolm õppeaastat olema ning kuidas me saame ise seda huvitavamaks teha. Leian, et need loengud oli kindlasti vajalikud, nende ülesehitus loogiline ja idee sai kuulajatele väga selgesti edasi antud.		Esimeses kolmes loengus olid peaesinejateks IT kolledži omad õppejõud. Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> oli mitmes mõttes esimene. See oli minu, esmakursuslase, esimene loeng IT Kolldežis ning ka esimene loeng antud õppeaines. Auditooriumile tehti sissejuhatus järgmisesse kolme aastasse, näiteks kuidas toimib EAP-de süsteem, jagunevad õppekoormused ja kuidas täitub iga üliõpilase ülim soov: saada stipendiumit. Järjekorras teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> keskendus õppejõud Ernits mitte sellele, kuidas ülikooli süsteem töötab, vaid rääkis põgusalt tunduvalt isiklikumast teemast: suhtumisest õppetöösse ja kooli üldiselt. Iga ennast vähegi tõsiseltvõttev õppur, sealhulgas mina, sai aru sõnumist, mida meile üritati edasi anda: ülikoolis oleme oma vabast tahtest ja me peaks sellesse võimalusse suhtuma täie tõsidusega. Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootikast ja häkkimisest" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> püstitas kuulajatele aga ettekujutuse ideedest ja leiutistest, mida ülikooliõpilased on võimelised teostama. IT kolledžiga kõige tihedamalt seotud teema oli kindlasti robootikaklubi, mis on aastatega põimunud IT kolledži olemusse. Selle loengu mõte oli luua meile ettekujutus asjadest, mida on juba saavutatud ja mida IT kolledž võib aidata meil saavutada. Kuulajates tekitati kindlust, et aktiivsus on kasulik, eriti meie koolis. Esimese kolme loengu mõte oli luua esmakursuslastele ettekujutlus, millised hakkavad meie kolm õppeaastat olema ning kuidas me saame ise seda huvitavamaks teha. Leian, et need loengud oli kindlasti vajalikud, nende ülesehitus loogiline ja idee sai kuulajatele väga selgesti edasi antud.

	Neljandas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> ja ~~viiendas~~<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele " (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> loengus astusid üles IT kolledži lõpetanud naised ja jagasid kuulajaskonnale oma kogemusi koolis, tööl ning kirjeldasid enda edu ja karjääriteed. Täpsemalt rääkis neljandas loengus firmas Toggl töötab Janika Liiv sellest, kuidas temast sai programmeerija ja tegi reklaami Ruby programmeerimiskeelele. Vilistlane Liiv oli seni ainus, kes suutis publiku nii tugevasti oma esitlusse kaasata, tehes mõned slaidid interaktiivseks teadmistekontrolliks ning publikus silmapaistvaid vastajaid premeeriti t-särkidega. Viienda loengu külalisesineja, Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer, ei olnudki pooltki nii kaasahaarava esitluse ja jutuga. Esitlus juba algas ütlemisega, et see on üks tema esimesi esinemisi suure publiku ees, mis viitas vähesele enesekindlusele või esinemisnärvile. Kuigi nii-öelda jutu käima tõmbamisele läks tal parasjagu aega, oli esitlus siiski silmaringi laiendav ja informatiivne. Sain hea ettekujutuse süsteemiadministraatori tööpäeva ja Skype'i töökeskkonna kohta. Mõlema naisesineja esitlused olid märgatavalt suunatud naissoost kuulajatele. See on arusaadav, sest naised on IT aladel vähemuses ja seetõttu võib tekkida väärarvamus, et "järelikult on nad oma töös kehvemad". Mõlemad loengud olid silmaringi laiendavad ja kohe kindlasti ei saa kahetseda hommikul aine loengusse tulemist.		Neljandas ja viiendas loengus astusid üles IT kolledži lõpetanud naised ja jagasid kuulajaskonnale oma kogemusi koolis, tööl ning kirjeldasid enda edu ja karjääriteed. Täpsemalt rääkis neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> firmas Toggl töötab Janika Liiv sellest, kuidas temast sai programmeerija ja tegi reklaami Ruby programmeerimiskeelele. Vilistlane Liiv oli kōikidest külalisesinejatest ainus, kes suutis publiku nii tugevasti oma esitlusse kaasata, tehes mõned slaidid interaktiivseks teadmistekontrolliks ning premeeris publikus silmapaistvaid vastajaid t-särkidega. Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele " (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> külalisesineja, Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer, ei olnudki pooltki nii kaasahaarava esitluse ja jutuga. Esitlus juba algas ütlemisega, et see on üks tema esimesi esinemisi suure publiku ees, mis viitas vähesele enesekindlusele või esinemisnärvile. Kuigi nii-öelda jutu käima tõmbamisele läks tal parasjagu aega, oli esitlus siiski silmaringi laiendav ja informatiivne. Sain hea ettekujutuse süsteemiadministraatori tööpäeva ja Skype'i töökeskkonna kohta. Mõlema naisesineja esitlused olid märgatavalt suunatud naissoost kuulajatele. See on arusaadav, sest naised on IT aladel vähemuses ja seetõttu võib tekkida väärarvamus, et "järelikult on nad oma töös kehvemad". Mõlemad loengud olid silmaringi laiendavad ja kohe kindlasti ei saa kahetseda hommikul aine loengusse tulemist.

	Järgnevates loengutes võtsid lava üle taaskord mehed. Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis vilistlane Kristjan Karmo üldiselt tarkvara testimisest. Esitlus oli hästi läbimõeldud ja suhe detailsuse ja üldisuse vahel oli täpselt paras. Loengu käigus toodi elulisi näiteid testimise puudulikkusest, kirjeldati nende tagajärgi ning lisati tagantjärele tarkust, näidates kui palju raha oleks testimine firmale võinud säästa. Loengu üheks põhi mõtteks, mida edasi üritati anda, võib lugeda seda, et alguses testimine on odavam kui pärast vigade lappimine. Jättes seitsmenda loengu praegu vahele, sest seal käsitletud teema langeb eraldi kategooriasse, saab hästi siduda praegu kirjeldatut kaheksanda loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27 Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, kus võttis Elar Lang sõna veebirakenduste turvalisuse teemal. Nimelt käib veebirakenduste turvalisuse kontrollimine samuti testimise teel. Küll aga kaldus härra Lang teemast päris tugevasti kõrvale ja üritas suurema aja loengust õpilasi motiveerida rohkem pingutama ja tõmbas paralleele kooli ja töö vahele. Enda õnneks olen juba varasemalt selgeks teinud, et tähtajad on olulised ja koolis käin ma enda harimise eesmärgil. Õnneks mõistis lisaks minule ka härra Lang ise, et see jutt oleks pigem ära kulunud neile, kes loengusse ei ilmunud, mitte meile, kes suutsid hommikul esimesse loengusse tulla. Mõlemad härrad suutsid oma esitlustega väga palju elulist infot edasi anda ning see on minu arvates olulisem, kui lava ees tehniliste terminite lahmimine ja unisele publikule mingi keerulise protsessi detailse läbiviimise kirjeldamine. Elar Langi esitlus pani väga tõsiselt mõtlema õppetöösse suhtumise peale: kui ma koolis jätan endast halva mulje, siis kuidas see võib mu töökoha valikuid mõjutada.		Järgnevates loengutes võtsid lava üle taaskord mehed. Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis vilistlane Kristjan Karmo üldiselt tarkvara testimisest. Esitlus oli hästi läbimõeldud ja suhe detailsuse ja üldisuse vahel oli täpselt paras. Loengu käigus toodi elulisi näiteid testimise puudulikkusest, kirjeldati nende tagajärgi ning lisati tagantjärele tarkust, näidates kui palju raha oleks testimine firmale võinud säästa. Loengu üheks põhi mõtteks, mida edasi üritati anda, võib lugeda seda, et alguses testimine on odavam kui pärast vigade lappimine. Jättes seitsmenda loengu praegu vahele, sest seal käsitletud teema langeb eraldi kategooriasse, saab hästi siduda praegu kirjeldatut kaheksanda loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27 Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, kus võttis Elar Lang sõna veebirakenduste turvalisuse teemal. Nimelt käib veebirakenduste turvalisuse kontrollimine samuti testimise teel. Küll aga kaldus härra Lang teemast päris tugevasti kõrvale ja üritas suurema aja loengust õpilasi motiveerida rohkem pingutama ja tõmbas paralleele kooli ja töö vahele. Enda õnneks olen juba varasemalt selgeks teinud, et tähtajad on olulised ja koolis käin ma enda harimise eesmärgil. Õnneks mõistis lisaks minule ka härra Lang ise, et see jutt oleks pigem ära kulunud neile, kes loengusse ei ilmunud, mitte meile, kes suutsid hommikul esimesse loengusse tulla. Mõlemad härrad suutsid oma esitlustega väga palju elulist infot edasi anda ning see on minu arvates olulisem, kui lava ees tehniliste terminite lahmimine ja unisele publikule mingi keerulise protsessi detailse läbiviimise kirjeldamine. Elar Langi esitlus pani väga tõsiselt mõtlema õppetöösse suhtumise peale: kui ma koolis jätan endast halva mulje, siis kuidas see võib mu töökoha valikuid mõjutada.

Treinpal: /* Essee */

2014-10-19T14:19:43Z

Essee

← Older revision		Revision as of 17:19, 19 October 2014
Line 12:		Line 12:
	Neljandas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> ja viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele " (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> loengus astusid üles IT kolledži lõpetanud naised ja jagasid kuulajaskonnale oma kogemusi koolis, tööl ning kirjeldasid enda edu ja karjääriteed. Täpsemalt rääkis neljandas loengus firmas Toggl töötab Janika Liiv sellest, kuidas temast sai programmeerija ja tegi reklaami Ruby programmeerimiskeelele. Vilistlane Liiv oli seni ainus, kes suutis publiku nii tugevasti oma esitlusse kaasata, tehes mõned slaidid interaktiivseks teadmistekontrolliks ning publikus silmapaistvaid vastajaid premeeriti t-särkidega. Viienda loengu külalisesineja, Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer, ei olnudki pooltki nii kaasahaarava esitluse ja jutuga. Esitlus juba algas ütlemisega, et see on üks tema esimesi esinemisi suure publiku ees, mis viitas vähesele enesekindlusele või esinemisnärvile. Kuigi nii-öelda jutu käima tõmbamisele läks tal parasjagu aega, oli esitlus siiski silmaringi laiendav ja informatiivne. Sain hea ettekujutuse süsteemiadministraatori tööpäeva ja Skype'i töökeskkonna kohta. Mõlema naisesineja esitlused olid märgatavalt suunatud naissoost kuulajatele. See on arusaadav, sest naised on IT aladel vähemuses ja seetõttu võib tekkida väärarvamus, et "järelikult on nad oma töös kehvemad". Mõlemad loengud olid silmaringi laiendavad ja kohe kindlasti ei saa kahetseda hommikul aine loengusse tulemist.		Neljandas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> ja viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele " (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> loengus astusid üles IT kolledži lõpetanud naised ja jagasid kuulajaskonnale oma kogemusi koolis, tööl ning kirjeldasid enda edu ja karjääriteed. Täpsemalt rääkis neljandas loengus firmas Toggl töötab Janika Liiv sellest, kuidas temast sai programmeerija ja tegi reklaami Ruby programmeerimiskeelele. Vilistlane Liiv oli seni ainus, kes suutis publiku nii tugevasti oma esitlusse kaasata, tehes mõned slaidid interaktiivseks teadmistekontrolliks ning publikus silmapaistvaid vastajaid premeeriti t-särkidega. Viienda loengu külalisesineja, Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer, ei olnudki pooltki nii kaasahaarava esitluse ja jutuga. Esitlus juba algas ütlemisega, et see on üks tema esimesi esinemisi suure publiku ees, mis viitas vähesele enesekindlusele või esinemisnärvile. Kuigi nii-öelda jutu käima tõmbamisele läks tal parasjagu aega, oli esitlus siiski silmaringi laiendav ja informatiivne. Sain hea ettekujutuse süsteemiadministraatori tööpäeva ja Skype'i töökeskkonna kohta. Mõlema naisesineja esitlused olid märgatavalt suunatud naissoost kuulajatele. See on arusaadav, sest naised on IT aladel vähemuses ja seetõttu võib tekkida väärarvamus, et "järelikult on nad oma töös kehvemad". Mõlemad loengud olid silmaringi laiendavad ja kohe kindlasti ei saa kahetseda hommikul aine loengusse tulemist.

	Järgnevates loengutes võtsid lava üle taaskord mehed. Kuuendas loengus rääkis vilistlane Kristjan Karmo üldiselt tarkvara testimisest. Esitlus oli hästi läbimõeldud ja suhe detailsuse ja üldisuse vahel oli täpselt paras. Loengu käigus toodi elulisi näiteid testimise puudulikkusest, kirjeldati nende tagajärgi ning lisati tagantjärele tarkust, näidates kui palju raha oleks testimine firmale võinud säästa. Loengu üheks põhi mõtteks, mida edasi üritati anda, võib lugeda seda, et alguses testimine on odavam kui pärast vigade lappimine. Jättes seitsmenda loengu praegu vahele, sest seal käsitletud teema langeb eraldi kategooriasse, saab hästi siduda praegu kirjeldatut kaheksanda loenguga, kus võttis Elar Lang sõna veebirakenduste turvalisuse teemal. Nimelt käib veebirakenduste turvalisuse kontrollimine samuti testimise teel. Küll aga kaldus härra Lang teemast päris tugevasti kõrvale ja üritas suurema aja loengust õpilasi motiveerida rohkem pingutama ja tõmbas paralleele kooli ja töö vahele. Enda õnneks olen juba varasemalt selgeks teinud, et tähtajad on olulised ja koolis käin ma enda harimise eesmärgil. Õnneks mõistis lisaks minule ka härra Lang ise, et see jutt oleks pigem ära kulunud neile, kes loengusse ei ilmunud, mitte meile, kes suutsid hommikul esimesse loengusse tulla. Mõlemad härrad suutsid oma esitlustega väga palju elulist infot edasi anda ning see on minu arvates olulisem, kui lava ees tehniliste terminite lahmimine ja unisele publikule mingi keerulise protsessi detailse läbiviimise kirjeldamine. Elar Langi esitlus pani väga tõsiselt mõtlema õppetöösse suhtumise peale: kui ma koolis jätan endast halva mulje, siis kuidas see võib mu töökoha valikuid mõjutada.		Järgnevates loengutes võtsid lava üle taaskord mehed. Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis vilistlane Kristjan Karmo üldiselt tarkvara testimisest. Esitlus oli hästi läbimõeldud ja suhe detailsuse ja üldisuse vahel oli täpselt paras. Loengu käigus toodi elulisi näiteid testimise puudulikkusest, kirjeldati nende tagajärgi ning lisati tagantjärele tarkust, näidates kui palju raha oleks testimine firmale võinud säästa. Loengu üheks põhi mõtteks, mida edasi üritati anda, võib lugeda seda, et alguses testimine on odavam kui pärast vigade lappimine. Jättes seitsmenda loengu praegu vahele, sest seal käsitletud teema langeb eraldi kategooriasse, saab hästi siduda praegu kirjeldatut kaheksanda loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27 Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, kus võttis Elar Lang sõna veebirakenduste turvalisuse teemal. Nimelt käib veebirakenduste turvalisuse kontrollimine samuti testimise teel. Küll aga kaldus härra Lang teemast päris tugevasti kõrvale ja üritas suurema aja loengust õpilasi motiveerida rohkem pingutama ja tõmbas paralleele kooli ja töö vahele. Enda õnneks olen juba varasemalt selgeks teinud, et tähtajad on olulised ja koolis käin ma enda harimise eesmärgil. Õnneks mõistis lisaks minule ka härra Lang ise, et see jutt oleks pigem ära kulunud neile, kes loengusse ei ilmunud, mitte meile, kes suutsid hommikul esimesse loengusse tulla. Mõlemad härrad suutsid oma esitlustega väga palju elulist infot edasi anda ning see on minu arvates olulisem, kui lava ees tehniliste terminite lahmimine ja unisele publikule mingi keerulise protsessi detailse läbiviimise kirjeldamine. Elar Langi esitlus pani väga tõsiselt mõtlema õppetöösse suhtumise peale: kui ma koolis jätan endast halva mulje, siis kuidas see võib mu töökoha valikuid mõjutada.

	Seitsmes loeng, mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk tööstiilile riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem loeng õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursusel.		Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk tööstiilile riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem loeng õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursusel.

	... to be continued. Stay tuned for the next episode of Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Last episode coming soon! Epic kokkuvõte!		... to be continued. Stay tuned for the next episode of Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Last episode coming soon! Epic kokkuvõte!

Treinpal: /* Essee */

2014-10-19T14:10:53Z

Essee

← Older revision		Revision as of 17:10, 19 October 2014
Line 12:		Line 12:
	Neljandas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> ja viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele " (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> loengus astusid üles IT kolledži lõpetanud naised ja jagasid kuulajaskonnale oma kogemusi koolis, tööl ning kirjeldasid enda edu ja karjääriteed. Täpsemalt rääkis neljandas loengus firmas Toggl töötab Janika Liiv sellest, kuidas temast sai programmeerija ja tegi reklaami Ruby programmeerimiskeelele. Vilistlane Liiv oli seni ainus, kes suutis publiku nii tugevasti oma esitlusse kaasata, tehes mõned slaidid interaktiivseks teadmistekontrolliks ning publikus silmapaistvaid vastajaid premeeriti t-särkidega. Viienda loengu külalisesineja, Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer, ei olnudki pooltki nii kaasahaarava esitluse ja jutuga. Esitlus juba algas ütlemisega, et see on üks tema esimesi esinemisi suure publiku ees, mis viitas vähesele enesekindlusele või esinemisnärvile. Kuigi nii-öelda jutu käima tõmbamisele läks tal parasjagu aega, oli esitlus siiski silmaringi laiendav ja informatiivne. Sain hea ettekujutuse süsteemiadministraatori tööpäeva ja Skype'i töökeskkonna kohta. Mõlema naisesineja esitlused olid märgatavalt suunatud naissoost kuulajatele. See on arusaadav, sest naised on IT aladel vähemuses ja seetõttu võib tekkida väärarvamus, et "järelikult on nad oma töös kehvemad". Mõlemad loengud olid silmaringi laiendavad ja kohe kindlasti ei saa kahetseda hommikul aine loengusse tulemist.		Neljandas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> ja viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele " (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> loengus astusid üles IT kolledži lõpetanud naised ja jagasid kuulajaskonnale oma kogemusi koolis, tööl ning kirjeldasid enda edu ja karjääriteed. Täpsemalt rääkis neljandas loengus firmas Toggl töötab Janika Liiv sellest, kuidas temast sai programmeerija ja tegi reklaami Ruby programmeerimiskeelele. Vilistlane Liiv oli seni ainus, kes suutis publiku nii tugevasti oma esitlusse kaasata, tehes mõned slaidid interaktiivseks teadmistekontrolliks ning publikus silmapaistvaid vastajaid premeeriti t-särkidega. Viienda loengu külalisesineja, Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer, ei olnudki pooltki nii kaasahaarava esitluse ja jutuga. Esitlus juba algas ütlemisega, et see on üks tema esimesi esinemisi suure publiku ees, mis viitas vähesele enesekindlusele või esinemisnärvile. Kuigi nii-öelda jutu käima tõmbamisele läks tal parasjagu aega, oli esitlus siiski silmaringi laiendav ja informatiivne. Sain hea ettekujutuse süsteemiadministraatori tööpäeva ja Skype'i töökeskkonna kohta. Mõlema naisesineja esitlused olid märgatavalt suunatud naissoost kuulajatele. See on arusaadav, sest naised on IT aladel vähemuses ja seetõttu võib tekkida väärarvamus, et "järelikult on nad oma töös kehvemad". Mõlemad loengud olid silmaringi laiendavad ja kohe kindlasti ei saa kahetseda hommikul aine loengusse tulemist.

	Järgnevates loengutes võtsid lava üle taaskord mehed. Kuuendas loengus rääkis vilistlane Kristjan Karmo üldiselt tarkvara testimisest. Esitlus oli hästi läbimõeldud ja ~~oli täpselt paras~~ suhe detailsuse ja üldisuse vahel. Loengu käigus toodi elulisi näiteid testimise puudulikkusest, kirjeldati nende tagajärgi ning lisati tagantjärele tarkust, näidates kui palju raha oleks testimine firmale võinud säästa. Loengu üheks põhi mõtteks, mida edasi üritati anda, võib lugeda seda, et alguses testimine on odavam kui pärast vigade lappimine. Jättes seitsmenda loengu praegu vahele, sest seal käsitletud teema langeb eraldi kategooriasse, saab hästi siduda praegu kirjeldatut kaheksanda loenguga, kus võttis Elar Lang sõna veebirakenduste turvalisuse teemal. Nimelt käib veebirakenduste turvalisuse kontrollimine samuti testimise teel. Küll aga kaldus härra Lang teemast päris tugevasti kõrvale ja üritas suurema aja loengust õpilasi ~~õppitulemuste suhtes~~ motiveerida ja tõmbas paralleele kooli ja töö vahele. Enda õnneks olen juba varasemalt ~~endale~~ selgeks teinud, et tähtajad on olulised ja koolis käin ma enda harimise eesmärgil. Õnneks mõistis lisaks minule ka härra Lang ise, et see jutt oleks pigem ära kulunud neile, kes loengusse ei ilmunud, mitte meile, kes suutsid hommikul esimesse loengusse tulla. Mõlemad härrad suutsid oma esitlustega väga palju elulist infot edasi anda ning see on minu arvates olulisem, kui lava ees tehniliste terminite lahmimine ja unisele publikule mingi keerulise protsessi detailse läbiviimise ~~kirjeldamise~~. Elar Langi esitlus pani väga tõsiselt mõtlema õppetöösse suhtumise peale: kui ma koolis jätan endast halva mulje, siis kuidas see võib mu töökoha valikuid mõjutada.		Järgnevates loengutes võtsid lava üle taaskord mehed. Kuuendas loengus rääkis vilistlane Kristjan Karmo üldiselt tarkvara testimisest. Esitlus oli hästi läbimõeldud ja suhe detailsuse ja üldisuse vahel oli täpselt paras. Loengu käigus toodi elulisi näiteid testimise puudulikkusest, kirjeldati nende tagajärgi ning lisati tagantjärele tarkust, näidates kui palju raha oleks testimine firmale võinud säästa. Loengu üheks põhi mõtteks, mida edasi üritati anda, võib lugeda seda, et alguses testimine on odavam kui pärast vigade lappimine. Jättes seitsmenda loengu praegu vahele, sest seal käsitletud teema langeb eraldi kategooriasse, saab hästi siduda praegu kirjeldatut kaheksanda loenguga, kus võttis Elar Lang sõna veebirakenduste turvalisuse teemal. Nimelt käib veebirakenduste turvalisuse kontrollimine samuti testimise teel. Küll aga kaldus härra Lang teemast päris tugevasti kõrvale ja üritas suurema aja loengust õpilasi motiveerida rohkem pingutama ja tõmbas paralleele kooli ja töö vahele. Enda õnneks olen juba varasemalt selgeks teinud, et tähtajad on olulised ja koolis käin ma enda harimise eesmärgil. Õnneks mõistis lisaks minule ka härra Lang ise, et see jutt oleks pigem ära kulunud neile, kes loengusse ei ilmunud, mitte meile, kes suutsid hommikul esimesse loengusse tulla. Mõlemad härrad suutsid oma esitlustega väga palju elulist infot edasi anda ning see on minu arvates olulisem, kui lava ees tehniliste terminite lahmimine ja unisele publikule mingi keerulise protsessi detailse läbiviimise kirjeldamine. Elar Langi esitlus pani väga tõsiselt mõtlema õppetöösse suhtumise peale: kui ma koolis jätan endast halva mulje, siis kuidas see võib mu töökoha valikuid mõjutada.

	Seitsmes loeng, mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ~~küll~~ ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk ~~tööstiilist~~ riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus ~~või CV.ee~~. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem.		Seitsmes loeng, mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk tööstiilile riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem loeng õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursusel.

	... to be continued. Stay tuned for the next episode of Õpingukorraldus ja erialatutvustus		... to be continued. Stay tuned for the next episode of Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Last episode coming soon! Epic kokkuvõte!

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==