User:Ttamm - Revision history

Ttamm: /* Küsimus 1 */

2015-10-22T00:47:06Z

Küsimus 1

← Older revision		Revision as of 03:47, 22 October 2015
Line 61:		Line 61:
	'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''		'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

	Kui on deklareeritud rohkem aineid, kui nominaalne õppekava maht (180 EAP) ette näeb, tuleb nende eest maksta(1 EAP = 50€), kaasaarvatud sooritamata, kuid deklareeritud valikained <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused, punkt 2].		Kui on deklareeritud rohkem aineid, kui nominaalne õppekava maht (180 EAP) ette näeb, tuleb nende eest maksta(1 EAP = 50€), kaasaarvatud sooritamata, kuid deklareeritud valikained <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused, punkt 2] </ref>.

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Ttamm: /* Küsimus 1 */

2015-10-22T00:46:48Z

Küsimus 1

← Older revision		Revision as of 03:46, 22 October 2015
Line 61:		Line 61:
	'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''		'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

	Kui on deklareeritud rohkem aineid, kui nominaalne õppekava maht (180 EAP) ette näeb, tuleb nende eest maksta(1 EAP = 50€), kaasaarvatud sooritamata, kuid deklareeritud valikained.		Kui on deklareeritud rohkem aineid, kui nominaalne õppekava maht (180 EAP) ette näeb, tuleb nende eest maksta(1 EAP = 50€), kaasaarvatud sooritamata, kuid deklareeritud valikained <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused, punkt 2].

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Ttamm: /* Küsimus 1 */

2015-10-22T00:45:03Z

Küsimus 1

← Older revision		Revision as of 03:45, 22 October 2015
Line 57:		Line 57:
	'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''		'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

	~~Õppuril tuleb~~ kõik ~~deklareeritud~~ kohustuslikud ja ~~valikained~~ ettenähtud mahus ~~sooritada~~ <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6] </ref> ~~<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri punkt 5.6.1] </ref>.~~		Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Ehk, kui tudeng on ettenähtud mahus valikaineid juba sooritanud, ei pea tegemata jäänud valikaineid kolledži lõpetamiseks tingimata sooritama. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6] </ref>

	'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''		'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

	Kui on deklareeritud rohkem aineid, kui nominaalne õppekava maht ette näeb, tuleb nende eest maksta(1 EAP = 50€)~~. Deklareeritud~~, kuid ~~sooritamata~~ valikained ~~tuleb ära teha~~.		Kui on deklareeritud rohkem aineid, kui nominaalne õppekava maht (180 EAP) ette näeb, tuleb nende eest maksta(1 EAP = 50€), kaasaarvatud sooritamata, kuid deklareeritud valikained.

	===Ülesanne===		===Ülesanne===

Ttamm: /* Ülesanne */

2015-10-22T00:38:06Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 03:38, 22 October 2015
Line 75:		Line 75:

	:Lahendus:		:Lahendus:
	::~~Aastas kogutud EAPd kokku X + Y = 26 + 20 = 46~~ EAPd		::Esimese semestri lõpuks jääb puudu 1 EAP ehk 50€
	::~~Puudu jääb 54 - 46 = 8~~ EAPd		::Teise semestri lõpuks jääb puudu 7 EAPd ehk 350€
	::~~Esitatav~~ arve on 8 * 50€ = ~~400€~~		::Kuna teisel semestril ühte EAPd lisaks ei võetud, et tagantjärele esimeses semestris 27 EAPd kokku saada, tuleb selle eest uuesti teises semestris maksta (+ teisest semestrist puuduolevad 7 EAPd)
			::Seega esitatav arve on (7+1+1)*50€ = 450€
	:Vastus:		:Vastus:
	::Esitatav arve on ~~400€~~		::Esitatav arve on 450€

	= Viited =		= Viited =

	[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]		[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

Ttamm: /* Ülesanne */

2015-10-22T00:29:57Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 03:29, 22 October 2015
Line 72:		Line 72:
	::Y=20 EAP		::Y=20 EAP
	::Vajalik minimaalne EAPde hulk õppeaastas on 54 EAP		::Vajalik minimaalne EAPde hulk õppeaastas on 54 EAP
	::Ühe EAP hind on 50€		::Ühe EAP hind on 50€ <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform] </ref>

	:Lahendus:		:Lahendus:

Ttamm: /* Essee */

2015-10-22T00:24:21Z

Essee

← Older revision		Revision as of 03:24, 22 October 2015
Line 16:		Line 16:
	Järgmine nädal esines meile süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Kogemusi on tal nii Ühispanga süsteemidega kui ka Skype’is. Lähemalt rääkis ta süsteemihaldamisest ning oskustest/omadustest, mida ühel õigel süsteemide haldajal vaja on. Kõige tähtsam on stressitaluvus, sest aegadel, kus administraatoreid on kõige rohkem vaja, on vaja pea selge hoida. Tähtis on kommunikatsioon teiste meeskonnaliikmete vahel ja siis on oluline, et kõik suudavad normaalsel tasemel suhelda ja selgitada, et süsteem võimalikult kiiresti töösse tagasi saada. Mingil määral on tähtis ka „tervislik“ paranoia, mis paneb igaks juhuks kõike üle kontrollima ja kahtluse all seadma (mis on ju tegelikult kasulik, sest see väldib süsteemide mahaminekut). Leidlikkus ja programmeerimisoskus on ka olulised (ja mitte ainult administreerijatele), sest vajadusel tuleb luua lahendusi, mis peavad „asja ära ajama“, samas olema kiired, et süsteem kiiresti üles saada. Samuti tuleb ka kõikvõimalikud augud ära parandada. Ametieetika on ilmselge omadus, mis on teiste süsteemide administreerijale kohustuslik. Loengut oli minul veidi raske kuulata, sest mulle ei tundunud, et ta ise oleks huvitunud sellest, mida ta teeb. Kuigi sellisest entusiasmist tundus vajaka jäävat, mis oleks pannud suurema huviga esinejat kuulama, siis teema mulle siiski pakkus huvi <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Taavi Tuisk - Millega tegeleb süsteemihaldur" loengusalvestus] </ref>.		Järgmine nädal esines meile süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Kogemusi on tal nii Ühispanga süsteemidega kui ka Skype’is. Lähemalt rääkis ta süsteemihaldamisest ning oskustest/omadustest, mida ühel õigel süsteemide haldajal vaja on. Kõige tähtsam on stressitaluvus, sest aegadel, kus administraatoreid on kõige rohkem vaja, on vaja pea selge hoida. Tähtis on kommunikatsioon teiste meeskonnaliikmete vahel ja siis on oluline, et kõik suudavad normaalsel tasemel suhelda ja selgitada, et süsteem võimalikult kiiresti töösse tagasi saada. Mingil määral on tähtis ka „tervislik“ paranoia, mis paneb igaks juhuks kõike üle kontrollima ja kahtluse all seadma (mis on ju tegelikult kasulik, sest see väldib süsteemide mahaminekut). Leidlikkus ja programmeerimisoskus on ka olulised (ja mitte ainult administreerijatele), sest vajadusel tuleb luua lahendusi, mis peavad „asja ära ajama“, samas olema kiired, et süsteem kiiresti üles saada. Samuti tuleb ka kõikvõimalikud augud ära parandada. Ametieetika on ilmselge omadus, mis on teiste süsteemide administreerijale kohustuslik. Loengut oli minul veidi raske kuulata, sest mulle ei tundunud, et ta ise oleks huvitunud sellest, mida ta teeb. Kuigi sellisest entusiasmist tundus vajaka jäävat, mis oleks pannud suurema huviga esinejat kuulama, siis teema mulle siiski pakkus huvi <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Taavi Tuisk - Millega tegeleb süsteemihaldur" loengusalvestus] </ref>.

	Viiendas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Minu jaoks oli seegi huvitav teema, sest testimine kõlab põnevalt. Kert seletas, mis on testimise põhimõte (info saamine, riskide vähendamine), miks ei testita (projekti lõpuks ei jää testimiseks aega, pole testijaid, kallis jne), mis on testimise erinevad harud (tehniline testimine, testianalüüs ja testimine, testijuhtimine, nõuete analüüs). Kert Suvi tõi välja peamised omadused, mida läheks vaja, et olla korralik testija, nagu näiteks pime usu puudumine, lisaks peaks testija olema professionaalne skeptik-pessimist ja tugev analüütik, kes mõtleb kastist välja. Samuti peaks testijal olema kavalust ning ka omajagu õnne. Esinemine oli huvitav ning pani ~~ennast~~ mõtlema testimise peale <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Kert Suvi - Testimine ja tarkvara kvaliteet" loengusalvestus] </ref>.		Viiendas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Minu jaoks oli seegi huvitav teema, sest testimine kõlab põnevalt. Kert seletas, mis on testimise põhimõte (info saamine, riskide vähendamine), miks ei testita (projekti lõpuks ei jää testimiseks aega, pole testijaid, kallis jne), mis on testimise erinevad harud (tehniline testimine, testianalüüs ja testimine, testijuhtimine, nõuete analüüs). Kert Suvi tõi välja peamised omadused, mida läheks vaja, et olla korralik testija, nagu näiteks pime usu puudumine, lisaks peaks testija olema professionaalne skeptik-pessimist ja tugev analüütik, kes mõtleb kastist välja. Samuti peaks testijal olema kavalust ning ka omajagu õnne. Esinemine oli huvitav ning pani ennastki mõtlema testimise peale <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Kert Suvi - Testimine ja tarkvara kvaliteet" loengusalvestus] </ref>.

	Targo Tennisberg järgmise esinejana tegi loengu kohe huvitavamaks sellega, et ta alustas seda võlurikostüümis, rääkides loo alkeemiast ja seostades seda infotehnoloogiaga. Üldisemas plaanis rääkis ka Targo projektijuhtimisest, tuues välja, et peamine probleem (projektijuhtimises) on siiani kommunikatsioon – mida rohkemate inimeste läbi suhtlus toimub, seda rohkem infot läheb kaduma, sest inimesed peavad erinevaid osasid tähtsaks ning seega annavad edasi erinevat infot. Loeng oli juba sellegi poolest põnev, et Targo esinejana kaasas publiku oma esinemisse, tehes väikese viktoriini <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Targo Tennisberg - Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" loengusalvestus] </ref>.		Targo Tennisberg järgmise esinejana tegi loengu kohe huvitavamaks sellega, et ta alustas seda võlurikostüümis, rääkides loo alkeemiast ja seostades seda infotehnoloogiaga. Üldisemas plaanis rääkis ka Targo projektijuhtimisest, tuues välja, et peamine probleem (projektijuhtimises) on siiani kommunikatsioon – mida rohkemate inimeste läbi suhtlus toimub, seda rohkem infot läheb kaduma, sest inimesed peavad erinevaid osasid tähtsaks ning seega annavad edasi erinevat infot. Loeng oli juba sellegi poolest põnev, et Targo esinejana kaasas publiku oma esinemisse, tehes väikese viktoriini <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Targo Tennisberg - Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" loengusalvestus] </ref>.

Ttamm: /* Essee */

2015-10-22T00:23:15Z

Essee

← Older revision		Revision as of 03:23, 22 October 2015
Line 16:		Line 16:
	Järgmine nädal esines meile süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Kogemusi on tal nii Ühispanga süsteemidega kui ka Skype’is. Lähemalt rääkis ta süsteemihaldamisest ning oskustest/omadustest, mida ühel õigel süsteemide haldajal vaja on. Kõige tähtsam on stressitaluvus, sest aegadel, kus administraatoreid on kõige rohkem vaja, on vaja pea selge hoida. Tähtis on kommunikatsioon teiste meeskonnaliikmete vahel ja siis on oluline, et kõik suudavad normaalsel tasemel suhelda ja selgitada, et süsteem võimalikult kiiresti töösse tagasi saada. Mingil määral on tähtis ka „tervislik“ paranoia, mis paneb igaks juhuks kõike üle kontrollima ja kahtluse all seadma (mis on ju tegelikult kasulik, sest see väldib süsteemide mahaminekut). Leidlikkus ja programmeerimisoskus on ka olulised (ja mitte ainult administreerijatele), sest vajadusel tuleb luua lahendusi, mis peavad „asja ära ajama“, samas olema kiired, et süsteem kiiresti üles saada. Samuti tuleb ka kõikvõimalikud augud ära parandada. Ametieetika on ilmselge omadus, mis on teiste süsteemide administreerijale kohustuslik. Loengut oli minul veidi raske kuulata, sest mulle ei tundunud, et ta ise oleks huvitunud sellest, mida ta teeb. Kuigi sellisest entusiasmist tundus vajaka jäävat, mis oleks pannud suurema huviga esinejat kuulama, siis teema mulle siiski pakkus huvi <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Taavi Tuisk - Millega tegeleb süsteemihaldur" loengusalvestus] </ref>.		Järgmine nädal esines meile süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Kogemusi on tal nii Ühispanga süsteemidega kui ka Skype’is. Lähemalt rääkis ta süsteemihaldamisest ning oskustest/omadustest, mida ühel õigel süsteemide haldajal vaja on. Kõige tähtsam on stressitaluvus, sest aegadel, kus administraatoreid on kõige rohkem vaja, on vaja pea selge hoida. Tähtis on kommunikatsioon teiste meeskonnaliikmete vahel ja siis on oluline, et kõik suudavad normaalsel tasemel suhelda ja selgitada, et süsteem võimalikult kiiresti töösse tagasi saada. Mingil määral on tähtis ka „tervislik“ paranoia, mis paneb igaks juhuks kõike üle kontrollima ja kahtluse all seadma (mis on ju tegelikult kasulik, sest see väldib süsteemide mahaminekut). Leidlikkus ja programmeerimisoskus on ka olulised (ja mitte ainult administreerijatele), sest vajadusel tuleb luua lahendusi, mis peavad „asja ära ajama“, samas olema kiired, et süsteem kiiresti üles saada. Samuti tuleb ka kõikvõimalikud augud ära parandada. Ametieetika on ilmselge omadus, mis on teiste süsteemide administreerijale kohustuslik. Loengut oli minul veidi raske kuulata, sest mulle ei tundunud, et ta ise oleks huvitunud sellest, mida ta teeb. Kuigi sellisest entusiasmist tundus vajaka jäävat, mis oleks pannud suurema huviga esinejat kuulama, siis teema mulle siiski pakkus huvi <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Taavi Tuisk - Millega tegeleb süsteemihaldur" loengusalvestus] </ref>.

	Viiendas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Minu jaoks oli seegi huvitav teema, sest testimine kõlab põnevalt. ~~Seletas~~, mis on testimise põhimõte (info saamine, riskide vähendamine), miks ei testita (projekti lõpuks ei jää testimiseks aega, pole testijaid, kallis jne), mis on testimise erinevad harud (tehniline testimine, testianalüüs ja testimine, testijuhtimine, nõuete analüüs). Kert Suvi tõi välja peamised omadused, mida läheks vaja, et olla korralik testija, nagu näiteks pime usu puudumine, lisaks peaks testija olema professionaalne skeptik-pessimist ja tugev analüütik, kes mõtleb kastist välja. Samuti peaks testijal olema kavalust ning ka omajagu õnne. Esinemine oli huvitav ning pani ennast mõtlema testimise peale <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Kert Suvi - Testimine ja tarkvara kvaliteet" loengusalvestus] </ref>.		Viiendas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Minu jaoks oli seegi huvitav teema, sest testimine kõlab põnevalt. Kert seletas, mis on testimise põhimõte (info saamine, riskide vähendamine), miks ei testita (projekti lõpuks ei jää testimiseks aega, pole testijaid, kallis jne), mis on testimise erinevad harud (tehniline testimine, testianalüüs ja testimine, testijuhtimine, nõuete analüüs). Kert Suvi tõi välja peamised omadused, mida läheks vaja, et olla korralik testija, nagu näiteks pime usu puudumine, lisaks peaks testija olema professionaalne skeptik-pessimist ja tugev analüütik, kes mõtleb kastist välja. Samuti peaks testijal olema kavalust ning ka omajagu õnne. Esinemine oli huvitav ning pani ennast mõtlema testimise peale <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Kert Suvi - Testimine ja tarkvara kvaliteet" loengusalvestus] </ref>.

	Targo Tennisberg järgmise esinejana tegi loengu kohe huvitavamaks sellega, et ta alustas seda võlurikostüümis, rääkides loo alkeemiast ja seostades seda infotehnoloogiaga. Üldisemas plaanis rääkis ka Targo projektijuhtimisest, tuues välja, et peamine probleem (projektijuhtimises) on siiani kommunikatsioon – mida rohkemate inimeste läbi suhtlus toimub, seda rohkem infot läheb kaduma, sest inimesed peavad erinevaid osasid tähtsaks ning seega annavad edasi erinevat infot. Loeng oli juba sellegi poolest põnev, et Targo esinejana kaasas publiku oma esinemisse, tehes väikese viktoriini <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Targo Tennisberg - Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" loengusalvestus] </ref>.		Targo Tennisberg järgmise esinejana tegi loengu kohe huvitavamaks sellega, et ta alustas seda võlurikostüümis, rääkides loo alkeemiast ja seostades seda infotehnoloogiaga. Üldisemas plaanis rääkis ka Targo projektijuhtimisest, tuues välja, et peamine probleem (projektijuhtimises) on siiani kommunikatsioon – mida rohkemate inimeste läbi suhtlus toimub, seda rohkem infot läheb kaduma, sest inimesed peavad erinevaid osasid tähtsaks ning seega annavad edasi erinevat infot. Loeng oli juba sellegi poolest põnev, et Targo esinejana kaasas publiku oma esinemisse, tehes väikese viktoriini <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Targo Tennisberg - Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" loengusalvestus] </ref>.

Ttamm: /* Essee */

2015-10-22T00:22:46Z

Essee

← Older revision		Revision as of 03:22, 22 October 2015
Line 16:		Line 16:
	Järgmine nädal esines meile süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Kogemusi on tal nii Ühispanga süsteemidega kui ka Skype’is. Lähemalt rääkis ta süsteemihaldamisest ning oskustest/omadustest, mida ühel õigel süsteemide haldajal vaja on. Kõige tähtsam on stressitaluvus, sest aegadel, kus administraatoreid on kõige rohkem vaja, on vaja pea selge hoida. Tähtis on kommunikatsioon teiste meeskonnaliikmete vahel ja siis on oluline, et kõik suudavad normaalsel tasemel suhelda ja selgitada, et süsteem võimalikult kiiresti töösse tagasi saada. Mingil määral on tähtis ka „tervislik“ paranoia, mis paneb igaks juhuks kõike üle kontrollima ja kahtluse all seadma (mis on ju tegelikult kasulik, sest see väldib süsteemide mahaminekut). Leidlikkus ja programmeerimisoskus on ka olulised (ja mitte ainult administreerijatele), sest vajadusel tuleb luua lahendusi, mis peavad „asja ära ajama“, samas olema kiired, et süsteem kiiresti üles saada. Samuti tuleb ka kõikvõimalikud augud ära parandada. Ametieetika on ilmselge omadus, mis on teiste süsteemide administreerijale kohustuslik. Loengut oli minul veidi raske kuulata, sest mulle ei tundunud, et ta ise oleks huvitunud sellest, mida ta teeb. Kuigi sellisest entusiasmist tundus vajaka jäävat, mis oleks pannud suurema huviga esinejat kuulama, siis teema mulle siiski pakkus huvi <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Taavi Tuisk - Millega tegeleb süsteemihaldur" loengusalvestus] </ref>.		Järgmine nädal esines meile süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Kogemusi on tal nii Ühispanga süsteemidega kui ka Skype’is. Lähemalt rääkis ta süsteemihaldamisest ning oskustest/omadustest, mida ühel õigel süsteemide haldajal vaja on. Kõige tähtsam on stressitaluvus, sest aegadel, kus administraatoreid on kõige rohkem vaja, on vaja pea selge hoida. Tähtis on kommunikatsioon teiste meeskonnaliikmete vahel ja siis on oluline, et kõik suudavad normaalsel tasemel suhelda ja selgitada, et süsteem võimalikult kiiresti töösse tagasi saada. Mingil määral on tähtis ka „tervislik“ paranoia, mis paneb igaks juhuks kõike üle kontrollima ja kahtluse all seadma (mis on ju tegelikult kasulik, sest see väldib süsteemide mahaminekut). Leidlikkus ja programmeerimisoskus on ka olulised (ja mitte ainult administreerijatele), sest vajadusel tuleb luua lahendusi, mis peavad „asja ära ajama“, samas olema kiired, et süsteem kiiresti üles saada. Samuti tuleb ka kõikvõimalikud augud ära parandada. Ametieetika on ilmselge omadus, mis on teiste süsteemide administreerijale kohustuslik. Loengut oli minul veidi raske kuulata, sest mulle ei tundunud, et ta ise oleks huvitunud sellest, mida ta teeb. Kuigi sellisest entusiasmist tundus vajaka jäävat, mis oleks pannud suurema huviga esinejat kuulama, siis teema mulle siiski pakkus huvi <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Taavi Tuisk - Millega tegeleb süsteemihaldur" loengusalvestus] </ref>.

	Viiendas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Minu jaoks oli seegi huvitav teema, sest ~~minu jaoks~~ testimine kõlab põnevalt. Seletas, mis on testimise põhimõte (info saamine, riskide vähendamine), miks ei testita (projekti lõpuks ei jää testimiseks aega, pole testijaid, kallis jne), mis on testimise erinevad harud (tehniline testimine, testianalüüs ja testimine, testijuhtimine, nõuete analüüs). Kert Suvi tõi välja peamised omadused, mida läheks vaja, et olla korralik testija, nagu näiteks pime usu puudumine, lisaks peaks testija olema professionaalne skeptik-pessimist ja tugev analüütik, kes mõtleb kastist välja. Samuti peaks testijal olema kavalust ning ka omajagu õnne. Esinemine oli huvitav ning pani ennast mõtlema testimise peale <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Kert Suvi - Testimine ja tarkvara kvaliteet" loengusalvestus] </ref>.		Viiendas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Minu jaoks oli seegi huvitav teema, sest testimine kõlab põnevalt. Seletas, mis on testimise põhimõte (info saamine, riskide vähendamine), miks ei testita (projekti lõpuks ei jää testimiseks aega, pole testijaid, kallis jne), mis on testimise erinevad harud (tehniline testimine, testianalüüs ja testimine, testijuhtimine, nõuete analüüs). Kert Suvi tõi välja peamised omadused, mida läheks vaja, et olla korralik testija, nagu näiteks pime usu puudumine, lisaks peaks testija olema professionaalne skeptik-pessimist ja tugev analüütik, kes mõtleb kastist välja. Samuti peaks testijal olema kavalust ning ka omajagu õnne. Esinemine oli huvitav ning pani ennast mõtlema testimise peale <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Kert Suvi - Testimine ja tarkvara kvaliteet" loengusalvestus] </ref>.

	Targo Tennisberg järgmise esinejana tegi loengu kohe huvitavamaks sellega, et ta alustas seda võlurikostüümis, rääkides loo alkeemiast ja seostades seda infotehnoloogiaga. Üldisemas plaanis rääkis ka Targo projektijuhtimisest, tuues välja, et peamine probleem (projektijuhtimises) on siiani kommunikatsioon – mida rohkemate inimeste läbi suhtlus toimub, seda rohkem infot läheb kaduma, sest inimesed peavad erinevaid osasid tähtsaks ning seega annavad edasi erinevat infot. Loeng oli juba sellegi poolest põnev, et Targo esinejana kaasas publiku oma esinemisse, tehes väikese viktoriini <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Targo Tennisberg - Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" loengusalvestus] </ref>.		Targo Tennisberg järgmise esinejana tegi loengu kohe huvitavamaks sellega, et ta alustas seda võlurikostüümis, rääkides loo alkeemiast ja seostades seda infotehnoloogiaga. Üldisemas plaanis rääkis ka Targo projektijuhtimisest, tuues välja, et peamine probleem (projektijuhtimises) on siiani kommunikatsioon – mida rohkemate inimeste läbi suhtlus toimub, seda rohkem infot läheb kaduma, sest inimesed peavad erinevaid osasid tähtsaks ning seega annavad edasi erinevat infot. Loeng oli juba sellegi poolest põnev, et Targo esinejana kaasas publiku oma esinemisse, tehes väikese viktoriini <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Targo Tennisberg - Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" loengusalvestus] </ref>.

Ttamm: /* Essee */

2015-10-22T00:21:19Z

Essee

← Older revision		Revision as of 03:21, 22 October 2015
Line 14:		Line 14:
	Kolmandaks külalisesinejaks oli Elar Lang, kes on nii veebirakenduste turvalisuse koolitaja kui ka nende testija. Minu arvates oli tema loeng kõige huvitavam. Ta rääkis huvitavalt (ehk oli asi teemas) ja lihtsalt-lühidalt, kuidas asjad temal käisid ning kuidas ta hakkama sai, samuti jagas ta väga palju soovitusi läbi enda kogemuste. Peale keskhariduse omandamist polnud enam motivatsiooni edasi kuhugi õppima minna. Programmeerimist oskas, veebilehti tegi ka raha eest, seega valdas teda mõte, et miks minna edasi õppima, kui raha juba niigi tuleb sisse. Kooli suhtes oli eelarvamus, et õpitakse asju, mida otseselt kuskil vaja ei lähe. Ülikooli minnes ei olnud tal selget sihti, läks „lihtsalt niisama“, et vaatab, kuidas läheb. Esimese semestri jooksul jõudis teadmisele, et kõik on ainult tahtmises kinni. Kui ise tahad, küll sa siis saad hakkama ka. Ehk oli selle loengu kuulamine minule huvitav, sest ma natukene sain samastuda. Olen tulnud otse gümnaasiumist ning motivatsioon edasi õppida oli nullilähedane, kuid ma teadsin, et peab, sest muidu on hiljem veelgi raskem. Samuti nõustun ma mõttega, et tahtmine on kõige tähtsam. Ilma tahteta pole mõtet üldse midagi teha. Veel jäi mul meelde lause, et elus peab oskama õppida õppima. Tähtis on seada kõrgeid eesmärke ja neid täita, kuid et seda saavutada, tuleb osata õppida õppima, tuleb osata kohaneda olukorraga ning olla paindlik. Seda eriti tänapäeva infoühiskonnas. Elar Langi poolt oli minu arvates üldse väga palju kasulikke, ent lihtsaid nõuandeid, mis vähemalt mind tõesti motiveerisid <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Elar Lang - "Õppimisest. Omast kogemusest." loengusalvestus] </ref>.		Kolmandaks külalisesinejaks oli Elar Lang, kes on nii veebirakenduste turvalisuse koolitaja kui ka nende testija. Minu arvates oli tema loeng kõige huvitavam. Ta rääkis huvitavalt (ehk oli asi teemas) ja lihtsalt-lühidalt, kuidas asjad temal käisid ning kuidas ta hakkama sai, samuti jagas ta väga palju soovitusi läbi enda kogemuste. Peale keskhariduse omandamist polnud enam motivatsiooni edasi kuhugi õppima minna. Programmeerimist oskas, veebilehti tegi ka raha eest, seega valdas teda mõte, et miks minna edasi õppima, kui raha juba niigi tuleb sisse. Kooli suhtes oli eelarvamus, et õpitakse asju, mida otseselt kuskil vaja ei lähe. Ülikooli minnes ei olnud tal selget sihti, läks „lihtsalt niisama“, et vaatab, kuidas läheb. Esimese semestri jooksul jõudis teadmisele, et kõik on ainult tahtmises kinni. Kui ise tahad, küll sa siis saad hakkama ka. Ehk oli selle loengu kuulamine minule huvitav, sest ma natukene sain samastuda. Olen tulnud otse gümnaasiumist ning motivatsioon edasi õppida oli nullilähedane, kuid ma teadsin, et peab, sest muidu on hiljem veelgi raskem. Samuti nõustun ma mõttega, et tahtmine on kõige tähtsam. Ilma tahteta pole mõtet üldse midagi teha. Veel jäi mul meelde lause, et elus peab oskama õppida õppima. Tähtis on seada kõrgeid eesmärke ja neid täita, kuid et seda saavutada, tuleb osata õppida õppima, tuleb osata kohaneda olukorraga ning olla paindlik. Seda eriti tänapäeva infoühiskonnas. Elar Langi poolt oli minu arvates üldse väga palju kasulikke, ent lihtsaid nõuandeid, mis vähemalt mind tõesti motiveerisid <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Elar Lang - "Õppimisest. Omast kogemusest." loengusalvestus] </ref>.

	Järgmine nädal esines meile süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Kogemusi on tal nii Ühispanga süsteemidega kui ka Skype’is. Lähemalt rääkis ta süsteemihaldamisest ning oskustest/omadustest, mida ühel õigel süsteemide haldajal vaja on. Kõige tähtsam on stressitaluvus, sest aegadel, kus administraatoreid on kõige rohkem vaja, on vaja pea selge hoida. Tähtis on kommunikatsioon teiste meeskonnaliikmete vahel ja siis on oluline, et kõik suudavad normaalsel tasemel suhelda ja selgitada, et süsteem võimalikult kiiresti töösse tagasi saada. Mingil määral on tähtis ka „tervislik“ paranoia, mis paneb igaks juhuks kõike üle kontrollima ja kahtluse all seadma (mis on ju tegelikult kasulik, sest see väldib süsteemide ~~mahamineku~~). Leidlikkus ja programmeerimisoskus on ka olulised (ja mitte ainult administreerijatele), sest vajadusel tuleb luua lahendusi, mis peavad „asja ära ajama“, samas olema kiired, et süsteem kiiresti üles saada. Samuti tuleb ka kõikvõimalikud augud ära parandada. Ametieetika on ilmselge omadus, mis on teiste süsteemide administreerijale kohustuslik. Loengut oli minul veidi raske kuulata, sest mulle ei tundunud, et ta ise oleks huvitunud sellest, mida ta teeb. Kuigi sellisest entusiasmist tundus vajaka jäävat, mis oleks pannud suurema huviga esinejat kuulama, siis teema mulle siiski pakkus huvi <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Taavi Tuisk - Millega tegeleb süsteemihaldur" loengusalvestus] </ref>.		Järgmine nädal esines meile süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Kogemusi on tal nii Ühispanga süsteemidega kui ka Skype’is. Lähemalt rääkis ta süsteemihaldamisest ning oskustest/omadustest, mida ühel õigel süsteemide haldajal vaja on. Kõige tähtsam on stressitaluvus, sest aegadel, kus administraatoreid on kõige rohkem vaja, on vaja pea selge hoida. Tähtis on kommunikatsioon teiste meeskonnaliikmete vahel ja siis on oluline, et kõik suudavad normaalsel tasemel suhelda ja selgitada, et süsteem võimalikult kiiresti töösse tagasi saada. Mingil määral on tähtis ka „tervislik“ paranoia, mis paneb igaks juhuks kõike üle kontrollima ja kahtluse all seadma (mis on ju tegelikult kasulik, sest see väldib süsteemide mahaminekut). Leidlikkus ja programmeerimisoskus on ka olulised (ja mitte ainult administreerijatele), sest vajadusel tuleb luua lahendusi, mis peavad „asja ära ajama“, samas olema kiired, et süsteem kiiresti üles saada. Samuti tuleb ka kõikvõimalikud augud ära parandada. Ametieetika on ilmselge omadus, mis on teiste süsteemide administreerijale kohustuslik. Loengut oli minul veidi raske kuulata, sest mulle ei tundunud, et ta ise oleks huvitunud sellest, mida ta teeb. Kuigi sellisest entusiasmist tundus vajaka jäävat, mis oleks pannud suurema huviga esinejat kuulama, siis teema mulle siiski pakkus huvi <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Taavi Tuisk - Millega tegeleb süsteemihaldur" loengusalvestus] </ref>.

	Viiendas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Minu jaoks oli seegi huvitav teema, sest minu jaoks testimine kõlab põnevalt. Seletas, mis on testimise põhimõte (info saamine, riskide vähendamine), miks ei testita (projekti lõpuks ei jää testimiseks aega, pole testijaid, kallis jne), mis on testimise erinevad harud (tehniline testimine, testianalüüs ja testimine, testijuhtimine, nõuete analüüs). Kert Suvi tõi välja peamised omadused, mida läheks vaja, et olla korralik testija, nagu näiteks pime usu puudumine, lisaks peaks testija olema professionaalne skeptik-pessimist ja tugev analüütik, kes mõtleb kastist välja. Samuti peaks testijal olema kavalust ning ka omajagu õnne. Esinemine oli huvitav ning pani ennast mõtlema testimise peale <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Kert Suvi - Testimine ja tarkvara kvaliteet" loengusalvestus] </ref>.		Viiendas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Minu jaoks oli seegi huvitav teema, sest minu jaoks testimine kõlab põnevalt. Seletas, mis on testimise põhimõte (info saamine, riskide vähendamine), miks ei testita (projekti lõpuks ei jää testimiseks aega, pole testijaid, kallis jne), mis on testimise erinevad harud (tehniline testimine, testianalüüs ja testimine, testijuhtimine, nõuete analüüs). Kert Suvi tõi välja peamised omadused, mida läheks vaja, et olla korralik testija, nagu näiteks pime usu puudumine, lisaks peaks testija olema professionaalne skeptik-pessimist ja tugev analüütik, kes mõtleb kastist välja. Samuti peaks testijal olema kavalust ning ka omajagu õnne. Esinemine oli huvitav ning pani ennast mõtlema testimise peale <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Kert Suvi - Testimine ja tarkvara kvaliteet" loengusalvestus] </ref>.

Ttamm: /* Essee */

2015-10-22T00:20:13Z

Essee

← Older revision		Revision as of 03:20, 22 October 2015
Line 14:		Line 14:
	Kolmandaks külalisesinejaks oli Elar Lang, kes on nii veebirakenduste turvalisuse koolitaja kui ka nende testija. Minu arvates oli tema loeng kõige huvitavam. Ta rääkis huvitavalt (ehk oli asi teemas) ja lihtsalt-lühidalt, kuidas asjad temal käisid ning kuidas ta hakkama sai, samuti jagas ta väga palju soovitusi läbi enda kogemuste. Peale keskhariduse omandamist polnud enam motivatsiooni edasi kuhugi õppima minna. Programmeerimist oskas, veebilehti tegi ka raha eest, seega valdas teda mõte, et miks minna edasi õppima, kui raha juba niigi tuleb sisse. Kooli suhtes oli eelarvamus, et õpitakse asju, mida otseselt kuskil vaja ei lähe. Ülikooli minnes ei olnud tal selget sihti, läks „lihtsalt niisama“, et vaatab, kuidas läheb. Esimese semestri jooksul jõudis teadmisele, et kõik on ainult tahtmises kinni. Kui ise tahad, küll sa siis saad hakkama ka. Ehk oli selle loengu kuulamine minule huvitav, sest ma natukene sain samastuda. Olen tulnud otse gümnaasiumist ning motivatsioon edasi õppida oli nullilähedane, kuid ma teadsin, et peab, sest muidu on hiljem veelgi raskem. Samuti nõustun ma mõttega, et tahtmine on kõige tähtsam. Ilma tahteta pole mõtet üldse midagi teha. Veel jäi mul meelde lause, et elus peab oskama õppida õppima. Tähtis on seada kõrgeid eesmärke ja neid täita, kuid et seda saavutada, tuleb osata õppida õppima, tuleb osata kohaneda olukorraga ning olla paindlik. Seda eriti tänapäeva infoühiskonnas. Elar Langi poolt oli minu arvates üldse väga palju kasulikke, ent lihtsaid nõuandeid, mis vähemalt mind tõesti motiveerisid <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Elar Lang - "Õppimisest. Omast kogemusest." loengusalvestus] </ref>.		Kolmandaks külalisesinejaks oli Elar Lang, kes on nii veebirakenduste turvalisuse koolitaja kui ka nende testija. Minu arvates oli tema loeng kõige huvitavam. Ta rääkis huvitavalt (ehk oli asi teemas) ja lihtsalt-lühidalt, kuidas asjad temal käisid ning kuidas ta hakkama sai, samuti jagas ta väga palju soovitusi läbi enda kogemuste. Peale keskhariduse omandamist polnud enam motivatsiooni edasi kuhugi õppima minna. Programmeerimist oskas, veebilehti tegi ka raha eest, seega valdas teda mõte, et miks minna edasi õppima, kui raha juba niigi tuleb sisse. Kooli suhtes oli eelarvamus, et õpitakse asju, mida otseselt kuskil vaja ei lähe. Ülikooli minnes ei olnud tal selget sihti, läks „lihtsalt niisama“, et vaatab, kuidas läheb. Esimese semestri jooksul jõudis teadmisele, et kõik on ainult tahtmises kinni. Kui ise tahad, küll sa siis saad hakkama ka. Ehk oli selle loengu kuulamine minule huvitav, sest ma natukene sain samastuda. Olen tulnud otse gümnaasiumist ning motivatsioon edasi õppida oli nullilähedane, kuid ma teadsin, et peab, sest muidu on hiljem veelgi raskem. Samuti nõustun ma mõttega, et tahtmine on kõige tähtsam. Ilma tahteta pole mõtet üldse midagi teha. Veel jäi mul meelde lause, et elus peab oskama õppida õppima. Tähtis on seada kõrgeid eesmärke ja neid täita, kuid et seda saavutada, tuleb osata õppida õppima, tuleb osata kohaneda olukorraga ning olla paindlik. Seda eriti tänapäeva infoühiskonnas. Elar Langi poolt oli minu arvates üldse väga palju kasulikke, ent lihtsaid nõuandeid, mis vähemalt mind tõesti motiveerisid <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Elar Lang - "Õppimisest. Omast kogemusest." loengusalvestus] </ref>.

	Järgmine nädal esines meile süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Kogemusi on tal nii Ühispanga süsteemidega kui ka Skype’is. Lähemalt rääkis ta süsteemihaldamisest ning oskustest/omadustest, ~~mis~~ ühel õigel süsteemide haldajal vaja on. Kõige tähtsam on stressitaluvus, sest aegadel, kus administraatoreid on kõige rohkem vaja, on vaja pea selge hoida. Tähtis on kommunikatsioon teiste meeskonnaliikmete vahel ja siis on oluline, et kõik suudavad normaalsel tasemel suhelda ja selgitada, et süsteem võimalikult kiiresti töösse tagasi saada. Mingil määral on tähtis ka „tervislik“ paranoia, mis paneb igaks juhuks kõike üle kontrollima ja kahtluse all seadma (mis on ju tegelikult kasulik, sest see väldib süsteemide mahamineku). Leidlikkus ja programmeerimisoskus on ka olulised (ja mitte ainult administreerijatele), sest vajadusel tuleb luua lahendusi, mis peavad „asja ära ajama“, samas olema kiired, et süsteem kiiresti üles saada. Samuti tuleb ka kõikvõimalikud augud ära parandada. Ametieetika on ilmselge omadus, mis on teiste süsteemide administreerijale kohustuslik. Loengut oli minul veidi raske kuulata, sest mulle ei tundunud, et ta ise oleks huvitunud sellest, mida ta teeb. Kuigi sellisest entusiasmist tundus vajaka jäävat, mis oleks pannud suurema huviga esinejat kuulama, siis teema mulle siiski pakkus huvi <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Taavi Tuisk - Millega tegeleb süsteemihaldur" loengusalvestus] </ref>.		Järgmine nädal esines meile süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Kogemusi on tal nii Ühispanga süsteemidega kui ka Skype’is. Lähemalt rääkis ta süsteemihaldamisest ning oskustest/omadustest, mida ühel õigel süsteemide haldajal vaja on. Kõige tähtsam on stressitaluvus, sest aegadel, kus administraatoreid on kõige rohkem vaja, on vaja pea selge hoida. Tähtis on kommunikatsioon teiste meeskonnaliikmete vahel ja siis on oluline, et kõik suudavad normaalsel tasemel suhelda ja selgitada, et süsteem võimalikult kiiresti töösse tagasi saada. Mingil määral on tähtis ka „tervislik“ paranoia, mis paneb igaks juhuks kõike üle kontrollima ja kahtluse all seadma (mis on ju tegelikult kasulik, sest see väldib süsteemide mahamineku). Leidlikkus ja programmeerimisoskus on ka olulised (ja mitte ainult administreerijatele), sest vajadusel tuleb luua lahendusi, mis peavad „asja ära ajama“, samas olema kiired, et süsteem kiiresti üles saada. Samuti tuleb ka kõikvõimalikud augud ära parandada. Ametieetika on ilmselge omadus, mis on teiste süsteemide administreerijale kohustuslik. Loengut oli minul veidi raske kuulata, sest mulle ei tundunud, et ta ise oleks huvitunud sellest, mida ta teeb. Kuigi sellisest entusiasmist tundus vajaka jäävat, mis oleks pannud suurema huviga esinejat kuulama, siis teema mulle siiski pakkus huvi <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Taavi Tuisk - Millega tegeleb süsteemihaldur" loengusalvestus] </ref>.

	Viiendas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Minu jaoks oli seegi huvitav teema, sest minu jaoks testimine kõlab põnevalt. Seletas, mis on testimise põhimõte (info saamine, riskide vähendamine), miks ei testita (projekti lõpuks ei jää testimiseks aega, pole testijaid, kallis jne), mis on testimise erinevad harud (tehniline testimine, testianalüüs ja testimine, testijuhtimine, nõuete analüüs). Kert Suvi tõi välja peamised omadused, mida läheks vaja, et olla korralik testija, nagu näiteks pime usu puudumine, lisaks peaks testija olema professionaalne skeptik-pessimist ja tugev analüütik, kes mõtleb kastist välja. Samuti peaks testijal olema kavalust ning ka omajagu õnne. Esinemine oli huvitav ning pani ennast mõtlema testimise peale <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Kert Suvi - Testimine ja tarkvara kvaliteet" loengusalvestus] </ref>.		Viiendas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Minu jaoks oli seegi huvitav teema, sest minu jaoks testimine kõlab põnevalt. Seletas, mis on testimise põhimõte (info saamine, riskide vähendamine), miks ei testita (projekti lõpuks ei jää testimiseks aega, pole testijaid, kallis jne), mis on testimise erinevad harud (tehniline testimine, testianalüüs ja testimine, testijuhtimine, nõuete analüüs). Kert Suvi tõi välja peamised omadused, mida läheks vaja, et olla korralik testija, nagu näiteks pime usu puudumine, lisaks peaks testija olema professionaalne skeptik-pessimist ja tugev analüütik, kes mõtleb kastist välja. Samuti peaks testijal olema kavalust ning ka omajagu õnne. Esinemine oli huvitav ning pani ennast mõtlema testimise peale <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Kert Suvi - Testimine ja tarkvara kvaliteet" loengusalvestus] </ref>.