User:Tvari - Revision history

Tvari: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö */

2016-10-24T21:21:11Z

Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö

← Older revision		Revision as of 00:21, 25 October 2016
Line 1:		Line 1:
			[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
	=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=		=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=

Line 7:		Line 8:
	Õpperühm: DK13		Õpperühm: DK13

	Esitamise kuupäev: ~~XXXXXX~~		Esitamise kuupäev: 25.10.2016

	==Essee==		==Essee==

Tvari at 21:16, 24 October 2016

2016-10-24T21:16:29Z

← Older revision		Revision as of 00:16, 25 October 2016
Line 40:		Line 40:
	Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.		Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.

	Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.", Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus</ref> ~~“Mitte~~ kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus</ref>, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).		Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.", Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus</ref> “''Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.''” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus</ref>, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).

	Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.		Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.

Tvari at 21:14, 24 October 2016

2016-10-24T21:14:50Z

← Older revision		Revision as of 00:14, 25 October 2016
Line 28:		Line 28:
	Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus</ref>. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).		Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus</ref>. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).

	Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus</ref> tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus</ref>.		Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus</ref> tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga ''socializing'' ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus</ref>.

	Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus</ref>, Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus</ref> kui ka Testlio asutajad<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus</ref>,.		Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus</ref>, Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus</ref> kui ka Testlio asutajad<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus</ref>,.

Tvari at 21:13, 24 October 2016

2016-10-24T21:13:15Z

← Older revision		Revision as of 00:13, 25 October 2016
Line 10:		Line 10:

	==Essee==		==Essee==
	Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.		Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi programm. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.

	Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.		Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.
Line 18:		Line 18:
	Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.", Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus</ref>. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus</ref>. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus</ref>.		Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.", Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus</ref>. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus</ref>. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus</ref>.

	Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning ~~edukäigusts~~ mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus</ref>.		Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigust mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus</ref>.

	Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon & Schuster. Chapter XXV</ref>. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.		Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon & Schuster. Chapter XXV</ref>. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.
Line 26:		Line 26:
	Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised		Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised

	Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus</ref>”<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus</ref>. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).		Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus</ref>. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).

	Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus</ref> tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus</ref>.		Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus</ref> tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus</ref>.

Tvari at 21:08, 24 October 2016

2016-10-24T21:08:48Z

← Older revision		Revision as of 00:08, 25 October 2016
Line 84:		Line 84:
	Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2</ref>.		Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2</ref>.

	Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine<ref>https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine</ref> vasemalt menüüst valides lingi "Õppekulude hüvitamine" (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: "Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda." Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2</ref>, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.		Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine<ref>https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine</ref> vasemalt menüüst valides lingi "Õppekulude hüvitamine" (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: "''Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.''" Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2</ref>, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.

	==Märkused==		==Märkused==

Tvari at 21:06, 24 October 2016

2016-10-24T21:06:41Z

← Older revision		Revision as of 00:06, 25 October 2016
Line 73:		Line 73:
	'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''		'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

	Vastavalt õppeaine Wiki lehel<ref>[ https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused], Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele</ref> toodud tabelile:~~<br />~~		Vastavalt õppeaine Wiki lehel<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused], Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele</ref> toodud tabelile:
	<blockquote>X = 28<br />
	Y = 26</blockquote>		<blockquote>
			X = 28<br />
			Y = 26
			</blockquote>

	Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2</ref> sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal</ref> toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta.		Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2</ref> sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal</ref> toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta.

Tvari at 21:05, 24 October 2016

2016-10-24T21:05:03Z

← Older revision		Revision as of 00:05, 25 October 2016
Line 66:		Line 66:
	VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu.		VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu.

	Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F</ref> alt või VÕTA korra lehelt osast II<ref>http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus</ref>.		Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6</ref> alt või VÕTA korra lehelt osast II<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus</ref>.

	KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine</ref>.		KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2</ref>.

	===Ülesanne===		===Ülesanne===
	'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''		'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

	Vastavalt õppeaine Wiki lehel<ref>https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele</ref> toodud tabelile:<br />		Vastavalt õppeaine Wiki lehel<ref>[ https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused], Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele</ref> toodud tabelile:<br />
	<blockquote>X = 28<br />		<blockquote>X = 28<br />
	Y = 26</blockquote>		Y = 26</blockquote>

	Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine</ref> sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/</ref> toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta.		Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2</ref> sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal</ref> toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta.

	Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all<ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine</ref>.		Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2</ref>.

	Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine<ref>https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine</ref> vasemalt menüüst valides lingi "Õppekulude hüvitamine" (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: "Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda." Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel<ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine</ref>, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.		Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine<ref>https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine</ref> vasemalt menüüst valides lingi "Õppekulude hüvitamine" (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: "Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda." Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2</ref>, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.

	==Märkused==		==Märkused==

Tvari at 20:55, 24 October 2016

2016-10-24T20:55:43Z

← Older revision		Revision as of 23:55, 24 October 2016
Line 53:		Line 53:
	Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12</ref>) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2</ref>; vt. ka KKK küsimus 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9</ref>).		Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12</ref>) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2</ref>; vt. ka KKK küsimus 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9</ref>).

	Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7</ref> on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal</ref> ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal</ref> toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)</ref>. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).		Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7</ref> on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal</ref> ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal</ref> toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)</ref>. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).

	Vastata küsimusele "Kellega kokku leppida kordussoorituseks?" otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile "Kordussooritused" (KKK, küsimus 10).		Vastata küsimusele "Kellega kokku leppida kordussoorituseks?" otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile "Kordussooritused" (KKK, küsimus 10).

Tvari at 20:53, 24 October 2016

2016-10-24T20:53:59Z

← Older revision		Revision as of 23:53, 24 October 2016
Line 49:		Line 49:
	'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)		'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)

	Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11</ref> on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele</ref>), küsimus 8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)</ref>.		Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11</ref> on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele</ref>, küsimus 8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)</ref>.

	Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12</ref>) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2</ref>; vt. ka KKK küsimus 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9</ref>).		Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12</ref>) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2</ref>; vt. ka KKK küsimus 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9</ref>).

	Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7</ref> on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal</ref> ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal</ref> toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)</ref>. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).		Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7</ref> on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal</ref> ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal</ref> toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)</ref>. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).

	Vastata küsimusele "Kellega kokku leppida kordussoorituseks?" otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile "Kordussooritused" (KKK, küsimus 10).		Vastata küsimusele "Kellega kokku leppida kordussoorituseks?" otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile "Kordussooritused" (KKK, küsimus 10).
Line 60:		Line 60:
	'''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''		'''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''

	Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/<ref>http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/</ref>.		Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord</ref>.

	VÕTA kord osa II punkt 1<ref>http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus</ref> sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2<ref>http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine</ref> sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9<ref>http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine</ref> sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F</ref> lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.		VÕTA kord osa II punkt 1<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus</ref> sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine</ref> sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine</ref> sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6</ref> lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.

	VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu.		VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu.

Tvari at 20:46, 24 October 2016

2016-10-24T20:46:33Z

← Older revision		Revision as of 23:46, 24 October 2016
Line 53:		Line 53:
	Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12</ref>) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2</ref>; vt. ka KKK küsimus 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9</ref>).		Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12</ref>) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2</ref>; vt. ka KKK küsimus 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9</ref>).

	Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7</ref> on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal</ref> ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal</ref> toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F, Antud link on võetud lehe ~~ülaosas~~ paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10</ref>. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).		Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7</ref> on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal</ref> ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal</ref> toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)</ref>. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).

	Vastata küsimusele "Kellega kokku leppida kordussoorituseks?" otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile "Kordussooritused" (KKK, küsimus 10).		Vastata küsimusele "Kellega kokku leppida kordussoorituseks?" otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile "Kordussooritused" (KKK, küsimus 10).