User:Tvesinur - Revision history

Tvesinur: /* Essee */

2015-10-21T17:38:09Z

Essee

Tvesinur: /* Essee */

2015-10-21T17:23:17Z

Essee

Tvesinur: /* Essee */

2015-10-21T17:20:50Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:20, 21 October 2015
Line 17:		Line 17:

	Tiina rääkis oma haridusteest ja sellest kuidas talle on kasuks tulnud IT Kolledžist saadud teamised. Samuti rääkis ta sellest kuidas tema koolis käimise aeg mödus ja andis koolis hästi hakkama saamiseks mõned näpunäited. Põhi rõhu pani ta oma jutus aga sellele kuidas projelti juhtida ja millised peaksid olema juhi omadused. Isiklikult jäi tema jutust mulje et tal ei ole olnud oluliselt vaja kasutada prijekti juhtmisel oma IT alaseid kogemusi aga et need aitasid ainult kaasa sellele, et ta sai paremini aru sellest tööst mida IT inimesed teama juhitud projektides täpsemalt teevad. Samuti tundus mulle tema töökohtade rohkuse tõttu, et ta ei ole väga püsiv tööline ning see ei kutsuks mind , kui ma oleks tööandja, teda palkama, sest ta võib iga hetk lahkuda. Samas jäi töökohtade rohkusest ja nende kiirest vahetusest mulle mulje et tal on palju ebaõnnestunud projekte ja nende projektide pärast on ta ka töökohast lahti lastud.		Tiina rääkis oma haridusteest ja sellest kuidas talle on kasuks tulnud IT Kolledžist saadud teamised. Samuti rääkis ta sellest kuidas tema koolis käimise aeg mödus ja andis koolis hästi hakkama saamiseks mõned näpunäited. Põhi rõhu pani ta oma jutus aga sellele kuidas projelti juhtida ja millised peaksid olema juhi omadused. Isiklikult jäi tema jutust mulje et tal ei ole olnud oluliselt vaja kasutada prijekti juhtmisel oma IT alaseid kogemusi aga et need aitasid ainult kaasa sellele, et ta sai paremini aru sellest tööst mida IT inimesed teama juhitud projektides täpsemalt teevad. Samuti tundus mulle tema töökohtade rohkuse tõttu, et ta ei ole väga püsiv tööline ning see ei kutsuks mind , kui ma oleks tööandja, teda palkama, sest ta võib iga hetk lahkuda. Samas jäi töökohtade rohkusest ja nende kiirest vahetusest mulle mulje et tal on palju ebaõnnestunud projekte ja nende projektide pärast on ta ka töökohast lahti lastud.

			Teise külalisena käis loengus rääkimas Elar Lang. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." loengusalvestus 10.09.2015 ]</ref>

			Enar rääkis kõigepealt ise endast, ära mainides kus ja kellena ta on töötanud ning jätkates juttu oma haridustee kirjeldamisega. Põhjalikumalt rääkis ta oma koolis käimise ajast. Mind isiklikult pani hämmastama, et ta lõpetas nii bakalauruse kui ka magistri cum laude. Samuti räägib ta kuidas õppida ja mis moel oma aega planeerida ning millisel viisil kool edukalt läbida. Samuti soovitab ta asjad ära teha enne viimast minutit ja mitte asju lükata homse peale, sest homme võib midagi ette tulla. Soovitab endale seada kindlad eesmärgid, mida täita selleks ajaks ja enda aegadest kinni pidada. Väitis veel, et inimesed suhtuvad õppetöösse samamoodi nagu nad suhtuvad oma töösse. Isiklikult arvan et see on suhtelise. Kõik oleneb sellest mis inimesele huvi pakub, kui talle on sattunud ülesanne mis talle ei meeldi on suurem tõenäosus et see inimene ei suhtu sellesse samamoodi nagu töösse mis talle huvi pakub.

			Kolmanda külalisena käis rääkimas loengus Taavi Tuisk. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" loengusalvestus 17.09.2015]</ref>

			Taavi rääkis slaididetta, mis sundis teda põhjalikumalt kuulama ning seetõttu ei näe mina isiklikult slaidide puudumist kui probleemi. Taavi alustas loengut oma kogemuste kiire ülevaatega ning jätkas siis süsteemiadministaraatori töö tudvustamisega ja vajalike omaduste väljatoomisega, nagu näiteks mainis ta et üheks oluliseks oskuseks on stressi taluvus ning teiseks tähtsaks oskuseks, mida peaks süsteemiadministraator omama peab Taavi leidlikust. Peamine isikuomadus on ikkagi eetika, kuna kui administraator läheks tööandja isiklike failide kallale kaotaks ta oma töökoha. Samuti väljendab seda lause, et ära topi oma nina sinna kuhu see ei kuulu. Tuisk rääkis veel süsteemiadministraatori töö ajaloost ja sellest kuidas üldse süsteemiadministraatorite töö välja nägi. Samuti mainis Taavi, et koolis õpitud tehnoloogia on alati ajast maas ja et õpilased peaksid ise ajaga kaasas käima , sest kui sa kooli lõpetad oled sa tehnoloogia arengust maha jäänud.

			Neljanda külalisena käis loengus rääkimas Kert Suvi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" loengusalvestus 24.09.2015]</ref>

			Kert rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kuna mina isiklikult ei teadnud varem testja erialast ja tööst eriti midagi oli see loeng mulle väga informeeriv. Kert rääkis väga põhjalikult ära kuidas käib testja töö ja ka selle milline inimene peaks testja üldse olema, et oma tööd hästi teha. Peale selle mainis ta ära, et kõige olulisem omadus testjal on see, et talle meeldiksid kassid. Samuti rääkis ta sellest mis juhtub kui ei testita uusi produkte ja mainis ära ka, et isegi kui lõpp tootes on peale testimist mingi viga sees, ei ole alati testija selles süüdi. Üllatav oli see, et Kert pakkus tudengitele töökohta, mida tegi ta ainukese külalisesinejana.

			Viienda külalisena käis loengus rääkimas Targo Tennisberg. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg ) loengusalvestus 01.10.2015]</ref>

			Targo tuli loengusse, ma usun et kõigi üllatuseks, võluri kostüümis. Samuti alustas ta loengut näittega kus ta võrdles tänapäeava programmeeriat vanaaja alkeemikuga, ehk sa oled kui võlur tava kasutaja jaoks ja isegi kui sa ei tea täpselt kuidas midagi teha, proovid sa tava kasutajale jätta muljet, et sa tead täpselt kuidas midagi teha. Edasi rääkis ta täpsemalt kuidas käib arendaja töö ning sellest mis muudab arendaja töö keeruliseks. Targo tõi ka huvitava näite viktoriini kujul sellest, kuidas arendajad arvavad palju neil resurse läheb vaja mingi programmi valmis kirjutamiseks. Samuti rääkis ta tehnoloogia tulevikust ning sellest kuidas inimesed jäävad tööst ilma kiiremini kui jõuab juurde tekkida uusi töökohti.

			Kuuenda külalisena käis loengus rääkimas Tanel Unt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" loengusalvestus 08.10.2015]</ref>

			Tanel, nagu Taavigi, sisustas loengu slaidide abita. Tanel rääkis, kuidas ta alustas ettevõtjana ja millised probleemid võivad ette tulla oma esimese start-up firma rajamisel. Samuti andis ta lahendusi, kuidas nendest probleemidest hoiduda ja tõi ka näiteid millistesse probleemidesse on tema ettevõtted sattunud. Lisaks sellele andis Tanel palju näpunäiteid kuidas hoiduda samadest vigadest, mis tema omalajal tegi ning tõi palju näteid nendest äpardustest. Loengu muutsidki huvitavaks just ta enda kogemuste põhjal toodud huvitavad ja naljakad näited.

			Seitsmenda ja kaheksanda külalistena käisid rääkimas Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" loengusalvestus 15.10.2015]</ref>

			See loeng oli ainuke kus esinesid kaks külalist. Enamus ajast rääkis Oliver kuidas toimub andmeanalüüs ja mis on andmekaevandamine, aga väga teretulnud olid ka näited Olegi poolt, kellel on IT alaseid kogemusi sama palju kui on Oliveril vanust. Tänu kogemuste suurele hulgale muutusid ta näited väga huvitavaks ja põnevaks. Loengus rääkis Oliver täpsemalt kui tähtis on andmeanalüüsi tegemine ja mis on kõik võimalik läbi andmeanalüüsi teada saada. Samuti mainis ta ära, et oluline on teha turuanalüüs enne oma toote väla laskmist. Muuhulgas rääkis ta lähemat kuidas toimub andmete kogumine ja nende analüüs internetis. Peale selle rääkis Oliver, kui tähtis on andmete statistika ja mis selle järgi on kõik võimalik ette näha ning kui täpne firma tuleviku prognoos on võimalik luua tänu statistikale.

			Enamus külalistest rääkisid kui tähtis on õppetöös leida enda jaoks mingi iva, et see sulle ikka huvi pakuks. Samuti käis igast loengust läbi, kas kaudselt või otseselt, meeldetuletus et asju mitte jätta viimasele minutile. Osad esinejaid mainisid ka seda, et isegi kui sa ei õpi arendajaks läheks sul vaja programmeerimis oskust. Tänu kõikidele nendele loengutele sain ma palju parema ülevaate sellest, mis võib tulevikus mind ees oodata ja olen väga rahul sellega, et mulle anti võimalus kuulata loengus inimesi, kes on oma ala professionaalid.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Tvesinur: /* Essee */

2015-10-21T17:13:42Z

Essee

← Older revision		Revision as of 20:13, 21 October 2015
Line 8:		Line 8:

	== Essee ==		== Essee ==
	~~Coming soon !~~		Õppingukorraldus ja erialatudvustus oli aine, kus käisid meile rääkimas erinevad IT alal tegutsevad inimesed. Kokku oli kaheksa loengut millest seitse sisustasid külalised.

			Sissejuhatavas loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" loengusalvestus 26.08.2015]</ref>

			Iga esineja alustas loengut tutvustades ennast ning rääkis koolist ja kuidas käib kooli õppekorraldus. Samuti jagasid esinejad äsja kooli sisseastunud tudengitele omapoolseid õpetussõnu ja soovitusi, kuidas koolis kergemini hakkama saada. Iga rääkja sõnumis oli mingisugune mõte millest kinni hakata ja endale meelde jätta. Põhilised ideed mis mulle sellest loengust meelde jäid olid sellised, et kui eelmistes koolides meid õpetati siis siin tuleb meil ise õppida ja see, et lõpetades kõrgkooli ei pruugi sa saada kõrgharidust, kui sa ise ei pinguta, et seda saada, ja lõpetad hoopis kergharidusega.

			Esimese külalisena käis loenus rääkimas Tiina Seeman. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" loengusalvestus 03.09.2015]</ref>

			Tiina rääkis oma haridusteest ja sellest kuidas talle on kasuks tulnud IT Kolledžist saadud teamised. Samuti rääkis ta sellest kuidas tema koolis käimise aeg mödus ja andis koolis hästi hakkama saamiseks mõned näpunäited. Põhi rõhu pani ta oma jutus aga sellele kuidas projelti juhtida ja millised peaksid olema juhi omadused. Isiklikult jäi tema jutust mulje et tal ei ole olnud oluliselt vaja kasutada prijekti juhtmisel oma IT alaseid kogemusi aga et need aitasid ainult kaasa sellele, et ta sai paremini aru sellest tööst mida IT inimesed teama juhitud projektides täpsemalt teevad. Samuti tundus mulle tema töökohtade rohkuse tõttu, et ta ei ole väga püsiv tööline ning see ei kutsuks mind , kui ma oleks tööandja, teda palkama, sest ta võib iga hetk lahkuda. Samas jäi töökohtade rohkusest ja nende kiirest vahetusest mulle mulje et tal on palju ebaõnnestunud projekte ja nende projektide pärast on ta ka töökohast lahti lastud.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

Tvesinur at 21:58, 19 October 2015

2015-10-19T21:58:13Z

← Older revision		Revision as of 00:58, 20 October 2015
Line 16:		Line 16:

	'''Vastus'''<br>		'''Vastus'''<br>
	: Kui oled arvestuse läbi kukkunud on sul õigus teha kordussooritus (Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.13 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ~~õppekorralduse~~ eeskirja punkt 5.2.13]</ref>) kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase jooneni, alates aine õpisemestri lõpust. Kordussooritus tuleb kooskõlastada (Õppikorralduse eeskirja punkti 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref>) alusel õppeosakonnaga, kui tudeng viibib akadeemilisel puhkusel. Kordussooritusele pääsemiseks, (KKK punkti 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK punkt 9] </ref>) alusel on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”, samui peab arvestama, et registreerumise ja korduseksami vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeava. Kui tudeng õpib riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on (KKK punkti 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK punkt 9] </ref>) alusel kordussooritus tasuta, aga kui tudeng õpib tasulisel (OF) õppekohal tuleb tal tasuda kordussoorituse eest 20€ HITSA kontole. Samuti leiab tudeng arve oma ÕIS-ist peale kordussooritusele registreerimist.		: Kui oled arvestuse läbi kukkunud on sul õigus teha kordussooritus (Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.13 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.13]</ref>) kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase jooneni, alates aine õpisemestri lõpust. Kordussooritus tuleb kooskõlastada (Õppikorralduse eeskirja punkti 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref>) alusel õppeosakonnaga, kui tudeng viibib akadeemilisel puhkusel. Kordussooritusele pääsemiseks, (KKK punkti 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK punkt 9] </ref>) alusel on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”, samui peab arvestama, et registreerumise ja korduseksami vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeava. Kui tudeng õpib riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on (KKK punkti 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK punkt 9] </ref>) alusel kordussooritus tasuta, aga kui tudeng õpib tasulisel (OF) õppekohal tuleb tal tasuda kordussoorituse eest 20€ HITSA kontole. Samuti leiab tudeng arve oma ÕIS-ist peale kordussooritusele registreerimist.

	;Küsimus 3		;Küsimus 3

Tvesinur: /* Õpingukorralduse küsimused */

2015-10-19T21:31:05Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 00:31, 20 October 2015
Line 50:		Line 50:

	:: '''Arvutused'''		:: '''Arvutused'''
	:: 23-27=-4		:: 23-27=-4 esimeses semestris puudu jäänud EAPd
	:: 23+24=47		:: Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 4 EAP eest ehk 4*50=200€
	:: 47-54=-7		:: 23+24=47 õppeaastas kokkusaadud EAPd
			:: 47-54=-7 õppeaastas puudujäänud EAPd
	:: Puudu jääb 7 EAP ehk 7*50=350€		:: Puudu jääb 7 EAP ehk 7*50=350€
			:: Kokku tuleb tasuda 11 EAP eest ehk siis 11*50=550€

	:: '''Vastus'''		:: '''Vastus'''
	:: Tudengil tuleb tasuda õppeaasta lõpus ~~350€~~		:: Tudengil tuleb tasuda õppeaasta lõpus 550€.

	== Viited ==		== Viited ==
	<references />		<references />

Tvesinur: /* Õpingukorralduse küsimused */

2015-10-19T21:27:17Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 00:27, 20 October 2015
Line 47:		Line 47:
	: Y= 24 EAP		: Y= 24 EAP
	: Ühe EAP hind on 50€. (Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt]</ref>)		: Ühe EAP hind on 50€. (Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt]</ref>)
			: Kuna peale esimest semstrit tuleb tasuda puudujäänud EAPde eest ja samas tuleb õppeaasta lõpus tasuda kõikide puudujäänud EAPde eest siis tuleb vaadata esimese semestri EAPsi eraldi.

	:: '''Arvutused'''		:: '''Arvutused'''
			:: 23-27=-4
	:: 23+24=47		:: 23+24=47
	:: 47-54=-7		:: 47-54=-7

Tvesinur: /* Õpingukorralduse küsimused */

2015-10-19T21:18:51Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 00:18, 20 October 2015
Line 16:		Line 16:

	'''Vastus'''<br>		'''Vastus'''<br>
	: Kui oled arvestuse läbi kukkunud on sul õigus teha kordussooritus (Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.13 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.13]</ref>) kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase jooneni, alates aine õpisemestri lõpust. Kordussooritus tuleb kooskõlastada (Õppikorralduse eeskirja punkti 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref>) alusel õppeosakonnaga. Kordussooritusele pääsemiseks, (KKK punkti 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK punkt 9] </ref>) alusel on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”, samui peab arvestama, et registreerumise ja korduseksami vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeava. Kui tudeng õpib riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on (KKK punkti 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK punkt 9] </ref>) alusel kordussooritus tasuta, aga kui tudeng õpib tasulisel (OF) õppekohal tuleb tal tasuda kordussoorituse eest 20€ HITSA kontole. Samuti leiab tudeng arve oma ÕIS-ist peale kordussooritusele registreerimist.		: Kui oled arvestuse läbi kukkunud on sul õigus teha kordussooritus (Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.13 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.13]</ref>) kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase jooneni, alates aine õpisemestri lõpust. Kordussooritus tuleb kooskõlastada (Õppikorralduse eeskirja punkti 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref>) alusel õppeosakonnaga, kui tudeng viibib akadeemilisel puhkusel. Kordussooritusele pääsemiseks, (KKK punkti 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK punkt 9] </ref>) alusel on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”, samui peab arvestama, et registreerumise ja korduseksami vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeava. Kui tudeng õpib riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on (KKK punkti 9<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK punkt 9] </ref>) alusel kordussooritus tasuta, aga kui tudeng õpib tasulisel (OF) õppekohal tuleb tal tasuda kordussoorituse eest 20€ HITSA kontole. Samuti leiab tudeng arve oma ÕIS-ist peale kordussooritusele registreerimist.

	;Küsimus 3		;Küsimus 3

Tvesinur: /* Õpingukorralduse küsimused */

2015-10-19T21:13:52Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 00:13, 20 October 2015
Line 42:		Line 42:
	: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.		: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

	'''~~Vastus~~'''<br>		'''Lahendus'''<br>
	: Õppeaastas vajalik EAP-de hulk on 54 EAP.(Vähemalt 27 EAP esimesest semestrist ja 27 teisest semestrist).(Kõrgaharidusrehformi KKK 2. punkt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgaharidusrehformi KKK 2. punkt]</ref>)		: Õppeaastas vajalik EAP-de hulk on 54 EAP.(Vähemalt 27 EAP esimesest semestrist ja 27 teisest semestrist).(Kõrgaharidusrehformi KKK 2. punkt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgaharidusrehformi KKK 2. punkt]</ref>)
	: X= 23 EAP		: X= 23 EAP
	: Y= 24 EAP		: Y= 24 EAP
	: Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt]</ref>)		: Ühe EAP hind on 50€. (Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt]</ref>)

	:: '''~~Lahendus~~'''		:: '''Arvutused'''
	:: 23+24=47		:: 23+24=47
	:: 47-54=-7		:: 47-54=-7

Tvesinur: /* Õpingukorralduse küsimused */

2015-10-19T21:11:54Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 00:11, 20 October 2015
Line 48:		Line 48:
	: Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt]</ref>)		: Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgaharidusrehformi KKK 3. punkt]</ref>)

	:: ''Lahendus''		:: '''Lahendus'''
			:: 23+24=47
			:: 47-54=-7
			:: Puudu jääb 7 EAP ehk 7*50=350€

			:: '''Vastus'''
			:: Tudengil tuleb tasuda õppeaasta lõpus 350€

	== Viited ==		== Viited ==
	<references />		<references />

← Older revision		Revision as of 20:38, 21 October 2015
Line 12:		Line 12:
	Sissejuhatavas loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" videosalvestus 26.08.2015]</ref>		Sissejuhatavas loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" videosalvestus 26.08.2015]</ref>

	Iga esineja alustas ~~loengut tutvustades~~ ennast ning rääkis koolist ja kuidas käib kooli õppekorraldus. Samuti jagasid esinejad äsja kooli sisseastunud tudengitele omapoolseid õpetussõnu ja soovitusi, kuidas koolis kergemini hakkama saada. Iga ~~rääkja~~ sõnumis oli mingisugune mõte millest kinni hakata ja endale meelde jätta. Põhilised ideed mis mulle sellest loengust meelde jäid olid sellised, et kui eelmistes koolides meid õpetati siis siin tuleb meil ise õppida ja see, et lõpetades kõrgkooli ei pruugi sa saada kõrgharidust, kui sa ise ei pinguta, et seda saada, ja lõpetad hoopis kergharidusega.		Iga esineja alustas ennast tudvustades ning rääkis koolist ja kuidas käib kooli õppekorraldus. Samuti jagasid esinejad äsja kooli sisseastunud tudengitele omapoolseid õpetussõnu ja soovitusi, kuidas koolis kergemini hakkama saada. Iga rääkija sõnumis oli mingisugune mõte millest kinni hakata ja endale meelde jätta. Põhilised ideed mis mulle sellest loengust meelde jäid olid sellised, et kui eelmistes koolides meid õpetati siis siin tuleb meil ise õppida ja see, et lõpetades kõrgkooli ei pruugi sa saada kõrgharidust, kui sa ise ei pinguta, et seda saada, ja lõpetad hoopis kergharidusega.

	Esimese külalisena käis loenus rääkimas Tiina Seeman. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" videosalvestus 03.09.2015]</ref>		Esimese külalisena käis loenus rääkimas Tiina Seeman. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" videosalvestus 03.09.2015]</ref>

	Tiina rääkis oma haridusteest ja sellest kuidas talle on kasuks tulnud IT Kolledžist saadud ~~teamised~~. Samuti rääkis ta sellest kuidas tema koolis käimise aeg mödus ja andis koolis hästi hakkama saamiseks mõned näpunäited. Põhi rõhu pani ta oma jutus aga sellele kuidas ~~projelti~~ juhtida ja millised peaksid olema juhi omadused. Isiklikult jäi tema jutust mulje et tal ei ole olnud oluliselt vaja kasutada ~~prijekti~~ juhtmisel oma IT alaseid kogemusi aga et need aitasid ainult kaasa sellele, et ta sai paremini aru sellest tööst mida IT inimesed teama juhitud projektides täpsemalt teevad. Samuti tundus mulle tema töökohtade rohkuse tõttu, et ta ei ole väga püsiv tööline ning see ei kutsuks mind , kui ma oleks tööandja, teda palkama, sest ta võib iga hetk lahkuda. ~~Samas~~ jäi töökohtade rohkusest ja nende kiirest vahetusest mulle mulje et tal on palju ebaõnnestunud projekte ja nende projektide pärast on ta ~~ka töökohast~~ lahti lastud.		Tiina rääkis oma haridusteest ja sellest kuidas talle on kasuks tulnud IT Kolledžist saadud teadmised. Samuti rääkis ta sellest kuidas tema koolis käimise aeg mödus ja andis koolis hästi hakkama saamiseks mõned näpunäited. Põhi rõhu pani ta oma jutus aga sellele, kuidas projekti juhtida ja millised peaksid olema juhi omadused. Isiklikult jäi tema jutust mulje, et tal ei ole olnud oluliselt vaja kasutada projekti juhtmisel oma IT alaseid kogemusi, aga et need aitasid ainult kaasa sellele, et ta sai paremini aru sellest tööst, mida IT inimesed teama juhitud projektides täpsemalt teevad. Samuti tundus mulle tema töökohtade rohkuse tõttu, et ta ei ole väga püsiv tööline ning see ei kutsuks mind, kui ma oleks tööandja, teda palkama, sest ta võib iga hetk lahkuda. Samuti jäi töökohtade rohkusest ja nende kiirest vahetusest mulle mulje et tal on palju ebaõnnestunud projekte ja nende projektide pärast on ta kas töökohta ise vahetanud või töölt lahti lastud.

	Teise külalisena käis loengus rääkimas Elar Lang. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." videosalvestus 10.09.2015 ]</ref>		Teise külalisena käis loengus rääkimas Elar Lang. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." videosalvestus 10.09.2015 ]</ref>

	Enar rääkis kõigepealt ise endast, ära mainides kus ja kellena ta on töötanud ning jätkates juttu oma haridustee kirjeldamisega. Põhjalikumalt rääkis ta oma koolis käimise ajast. Mind isiklikult pani hämmastama, et ta lõpetas nii bakalauruse kui ka magistri cum laude. Samuti ~~räägib~~ ta kuidas õppida ja mis moel oma aega planeerida ning millisel viisil kool edukalt läbida. ~~Samuti~~ soovitab ta asjad ära teha enne viimast minutit ja mitte asju lükata homse peale, sest homme võib midagi ette tulla. ~~Soovitab~~ endale seada kindlad eesmärgid, mida täita selleks ajaks ja enda aegadest kinni pidada. Väitis veel, et inimesed suhtuvad õppetöösse samamoodi nagu nad suhtuvad oma töösse. Isiklikult arvan et see on suhtelise. Kõik oleneb sellest mis inimesele huvi pakub, kui talle on sattunud ülesanne mis talle ei meeldi on suurem tõenäosus et see inimene ei suhtu sellesse samamoodi nagu ~~töösse~~ mis talle huvi pakub.		Enar rääkis kõigepealt ise endast, ära mainides kus ja kellena ta on töötanud ning jätkates juttu oma haridustee kirjeldamisega. Põhjalikumalt rääkis ta oma koolis käimise ajast. Mind isiklikult pani hämmastama, et ta lõpetas nii bakalauruse kui ka magistri cum laude. Samuti räägis ta kuidas õppida ja mis moel oma aega planeerida ning millisel viisil kool edukalt läbida. Sealhulgas soovitab ta asjad ära teha enne viimast minutit ja mitte asju lükata homse peale, sest homme võib midagi ette tulla. Ta soovitab endale seada kindlad eesmärgid, mida täita selleks ajaks ja enda aegadest kinni pidada. Väitis veel, et inimesed suhtuvad õppetöösse samamoodi nagu nad suhtuvad oma töösse. Isiklikult arvan et see on suhtelise. Kõik oleneb sellest mis inimesele huvi pakub, kui talle on sattunud ülesanne mis talle ei meeldi on suurem tõenäosus et see inimene ei suhtu sellesse samamoodi nagu ülesandesse mis talle huvi pakub.

	Kolmanda külalisena käis rääkimas loengus Taavi Tuisk. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" videosalvestus 17.09.2015]</ref>		Kolmanda külalisena käis rääkimas loengus Taavi Tuisk. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" videosalvestus 17.09.2015]</ref>
Line 32:		Line 32:
	Viienda külalisena käis loengus rääkimas Targo Tennisberg. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" videosalvestus 01.10.2015]</ref>		Viienda külalisena käis loengus rääkimas Targo Tennisberg. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" videosalvestus 01.10.2015]</ref>

	Targo tuli loengusse, ma usun et kõigi üllatuseks, võluri kostüümis. Samuti alustas ta loengut näittega kus ta võrdles tänapäeava programmeeriat vanaaja alkeemikuga, ehk sa oled kui võlur tava kasutaja jaoks ja isegi kui sa ei tea täpselt kuidas midagi teha, proovid sa tava kasutajale jätta muljet, et sa tead täpselt kuidas midagi teha. Edasi rääkis ta täpsemalt kuidas käib arendaja töö ning sellest mis muudab arendaja töö keeruliseks. Targo tõi ka huvitava näite viktoriini kujul sellest, kuidas arendajad arvavad palju neil ~~resurse~~ läheb vaja mingi programmi valmis kirjutamiseks. Samuti rääkis ta tehnoloogia tulevikust ning sellest kuidas inimesed jäävad tööst ilma kiiremini kui jõuab juurde tekkida uusi töökohti.		Targo tuli loengusse, ma usun et kõigi üllatuseks, võluri kostüümis. Samuti alustas ta loengut näittega kus ta võrdles tänapäeava programmeeriat vanaaja alkeemikuga, ehk sa oled kui võlur tava kasutaja jaoks ja isegi kui sa ei tea täpselt kuidas midagi teha, proovid sa tava kasutajale jätta muljet, et sa tead täpselt kuidas midagi teha. Edasi rääkis ta täpsemalt kuidas käib arendaja töö ning sellest mis muudab arendaja töö keeruliseks. Targo tõi ka huvitava näite viktoriini kujul sellest, kuidas arendajad arvavad palju neil resursse läheb vaja mingi programmi valmis kirjutamiseks. Samuti rääkis ta tehnoloogia tulevikust ning sellest kuidas inimesed jäävad tööst ilma kiiremini kui jõuab juurde tekkida uusi töökohti.

	Kuuenda külalisena käis loengus rääkimas Tanel Unt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" videosalvestus 08.10.2015]</ref>		Kuuenda külalisena käis loengus rääkimas Tanel Unt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" videosalvestus 08.10.2015]</ref>

	Tanel, nagu Taavigi, sisustas loengu slaidide abita. Tanel rääkis, kuidas ta alustas ettevõtjana ja millised probleemid võivad ette tulla oma esimese start-up firma rajamisel. Samuti andis ta lahendusi, kuidas nendest probleemidest hoiduda ja tõi ka näiteid millistesse probleemidesse on tema ettevõtted sattunud. Lisaks sellele andis Tanel palju näpunäiteid kuidas hoiduda samadest vigadest, mis tema omalajal tegi ning tõi palju näteid ~~nendest~~ äpardustest. ~~Loengu~~ muutsidki ~~huvitavaks~~ just ta enda kogemuste põhjal toodud huvitavad ja naljakad näited.		Tanel, nagu Taavigi, sisustas loengu slaidide abita. Tanel rääkis, kuidas ta alustas ettevõtjana ja millised probleemid võivad ette tulla oma esimese start-up firma rajamisel. Samuti andis ta lahendusi, kuidas nendest probleemidest hoiduda ja tõi ka näiteid millistesse probleemidesse on tema ettevõtted sattunud. Lisaks sellele andis Tanel palju näpunäiteid kuidas hoiduda samadest vigadest, mis tema omalajal tegi ning tõi palju näteid erinevatest äpardustest. Minujaoks muutsidki loengu huvitavamaks just ta enda kogemuste põhjal toodud huvitavad ja naljakad näited.

	Seitsmenda ja kaheksanda külalistena käisid rääkimas Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" videosalvestus 15.10.2015]</ref>		Seitsmenda ja kaheksanda külalistena käisid rääkimas Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" videosalvestus 15.10.2015]</ref>

	See loeng oli ainuke kus esinesid kaks külalist. Enamus ajast rääkis Oliver kuidas toimub andmeanalüüs ja mis on andmekaevandamine, aga väga teretulnud olid ka näited Olegi poolt, kellel on IT alaseid kogemusi sama palju kui on Oliveril vanust. Tänu kogemuste suurele hulgale muutusid ta näited väga huvitavaks ja põnevaks. Loengus rääkis Oliver täpsemalt kui tähtis on andmeanalüüsi tegemine ja mis on kõik võimalik läbi andmeanalüüsi teada saada. Samuti mainis ta ära, et oluline on teha turuanalüüs enne oma toote väla laskmist. Muuhulgas rääkis ta lähemat kuidas toimub andmete kogumine ja nende analüüs internetis. Peale selle rääkis Oliver, kui tähtis on andmete statistika ja mis selle järgi on kõik võimalik ette näha ning kui täpne firma tuleviku prognoos on võimalik luua tänu statistikale.		See loeng oli ainuke kus esinesid kaks külalist. Enamus ajast rääkis Oliver kuidas toimub andmeanalüüs ja mis on andmekaevandamine, aga väga teretulnud olid ka näited Olegi poolt, kellel on IT alaseid kogemusi aastates sama palju kui on Oliveril vanust. Tänu kogemuste suurele hulgale muutusid ta näited väga huvitavaks ja põnevaks. Loengus rääkis Oliver täpsemalt kui tähtis on andmeanalüüsi tegemine ja mis on kõik võimalik läbi andmeanalüüsi teada saada. Samuti mainis ta ära, et oluline on teha turuanalüüs enne oma toote väla laskmist. Muuhulgas rääkis ta lähemat kuidas toimub andmete kogumine ja nende analüüs internetis. Peale selle rääkis Oliver, kui tähtis on andmete statistika ja mis selle järgi on kõik võimalik ette näha ning kui täpne firma tuleviku prognoos on võimalik luua tänu statistikale.

	Enamus külalistest rääkisid kui tähtis on õppetöös leida enda jaoks mingi iva, et see sulle ikka huvi pakuks. Samuti käis igast loengust läbi, kas kaudselt või otseselt, meeldetuletus et asju mitte jätta viimasele minutile. Osad esinejaid mainisid ka seda, et isegi kui sa ei õpi arendajaks ~~läheks~~ sul vaja programmeerimis oskust. Tänu kõikidele nendele loengutele sain ma palju parema ülevaate sellest, mis võib tulevikus mind ees oodata ja olen väga rahul sellega, et mulle anti võimalus kuulata loengus inimesi, kes on oma ala professionaalid.		Enamus külalistest rääkisid kui tähtis on õppetöös leida enda jaoks mingi iva, et see sulle ikka huvi pakuks. Samuti käis igast loengust läbi, kas kaudselt või otseselt, meeldetuletus et asju mitte jätta viimasele minutile. Osad esinejaid mainisid ka seda, et isegi kui sa ei õpi arendajaks läheb sul vaja programmeerimis oskust. Tänu kõikidele nendele loengutele sain ma palju parema ülevaate sellest, mis võib tulevikus mind ees oodata ja olen väga rahul sellega, et mulle anti võimalus kuulata loengus inimesi, kes on oma ala professionaalid.

	==Õpingukorralduse küsimused==		==Õpingukorralduse küsimused==

← Older revision		Revision as of 20:23, 21 October 2015
Line 10:		Line 10:
	Õppingukorraldus ja erialatudvustus oli aine, kus käisid meile rääkimas erinevad IT alal tegutsevad inimesed. Kokku oli kaheksa loengut millest seitse sisustasid külalised.		Õppingukorraldus ja erialatudvustus oli aine, kus käisid meile rääkimas erinevad IT alal tegutsevad inimesed. Kokku oli kaheksa loengut millest seitse sisustasid külalised.

	Sissejuhatavas loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" ~~loengusalvestus~~ 26.08.2015]</ref>		Sissejuhatavas loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" videosalvestus 26.08.2015]</ref>

	Iga esineja alustas loengut tutvustades ennast ning rääkis koolist ja kuidas käib kooli õppekorraldus. Samuti jagasid esinejad äsja kooli sisseastunud tudengitele omapoolseid õpetussõnu ja soovitusi, kuidas koolis kergemini hakkama saada. Iga rääkja sõnumis oli mingisugune mõte millest kinni hakata ja endale meelde jätta. Põhilised ideed mis mulle sellest loengust meelde jäid olid sellised, et kui eelmistes koolides meid õpetati siis siin tuleb meil ise õppida ja see, et lõpetades kõrgkooli ei pruugi sa saada kõrgharidust, kui sa ise ei pinguta, et seda saada, ja lõpetad hoopis kergharidusega.		Iga esineja alustas loengut tutvustades ennast ning rääkis koolist ja kuidas käib kooli õppekorraldus. Samuti jagasid esinejad äsja kooli sisseastunud tudengitele omapoolseid õpetussõnu ja soovitusi, kuidas koolis kergemini hakkama saada. Iga rääkja sõnumis oli mingisugune mõte millest kinni hakata ja endale meelde jätta. Põhilised ideed mis mulle sellest loengust meelde jäid olid sellised, et kui eelmistes koolides meid õpetati siis siin tuleb meil ise õppida ja see, et lõpetades kõrgkooli ei pruugi sa saada kõrgharidust, kui sa ise ei pinguta, et seda saada, ja lõpetad hoopis kergharidusega.

	Esimese külalisena käis loenus rääkimas Tiina Seeman. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" ~~loengusalvestus~~ 03.09.2015]</ref>		Esimese külalisena käis loenus rääkimas Tiina Seeman. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" videosalvestus 03.09.2015]</ref>

	Tiina rääkis oma haridusteest ja sellest kuidas talle on kasuks tulnud IT Kolledžist saadud teamised. Samuti rääkis ta sellest kuidas tema koolis käimise aeg mödus ja andis koolis hästi hakkama saamiseks mõned näpunäited. Põhi rõhu pani ta oma jutus aga sellele kuidas projelti juhtida ja millised peaksid olema juhi omadused. Isiklikult jäi tema jutust mulje et tal ei ole olnud oluliselt vaja kasutada prijekti juhtmisel oma IT alaseid kogemusi aga et need aitasid ainult kaasa sellele, et ta sai paremini aru sellest tööst mida IT inimesed teama juhitud projektides täpsemalt teevad. Samuti tundus mulle tema töökohtade rohkuse tõttu, et ta ei ole väga püsiv tööline ning see ei kutsuks mind , kui ma oleks tööandja, teda palkama, sest ta võib iga hetk lahkuda. Samas jäi töökohtade rohkusest ja nende kiirest vahetusest mulle mulje et tal on palju ebaõnnestunud projekte ja nende projektide pärast on ta ka töökohast lahti lastud.		Tiina rääkis oma haridusteest ja sellest kuidas talle on kasuks tulnud IT Kolledžist saadud teamised. Samuti rääkis ta sellest kuidas tema koolis käimise aeg mödus ja andis koolis hästi hakkama saamiseks mõned näpunäited. Põhi rõhu pani ta oma jutus aga sellele kuidas projelti juhtida ja millised peaksid olema juhi omadused. Isiklikult jäi tema jutust mulje et tal ei ole olnud oluliselt vaja kasutada prijekti juhtmisel oma IT alaseid kogemusi aga et need aitasid ainult kaasa sellele, et ta sai paremini aru sellest tööst mida IT inimesed teama juhitud projektides täpsemalt teevad. Samuti tundus mulle tema töökohtade rohkuse tõttu, et ta ei ole väga püsiv tööline ning see ei kutsuks mind , kui ma oleks tööandja, teda palkama, sest ta võib iga hetk lahkuda. Samas jäi töökohtade rohkusest ja nende kiirest vahetusest mulle mulje et tal on palju ebaõnnestunud projekte ja nende projektide pärast on ta ka töökohast lahti lastud.

	Teise külalisena käis loengus rääkimas Elar Lang. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." ~~loengusalvestus~~ 10.09.2015 ]</ref>		Teise külalisena käis loengus rääkimas Elar Lang. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." videosalvestus 10.09.2015 ]</ref>

	Enar rääkis kõigepealt ise endast, ära mainides kus ja kellena ta on töötanud ning jätkates juttu oma haridustee kirjeldamisega. Põhjalikumalt rääkis ta oma koolis käimise ajast. Mind isiklikult pani hämmastama, et ta lõpetas nii bakalauruse kui ka magistri cum laude. Samuti räägib ta kuidas õppida ja mis moel oma aega planeerida ning millisel viisil kool edukalt läbida. Samuti soovitab ta asjad ära teha enne viimast minutit ja mitte asju lükata homse peale, sest homme võib midagi ette tulla. Soovitab endale seada kindlad eesmärgid, mida täita selleks ajaks ja enda aegadest kinni pidada. Väitis veel, et inimesed suhtuvad õppetöösse samamoodi nagu nad suhtuvad oma töösse. Isiklikult arvan et see on suhtelise. Kõik oleneb sellest mis inimesele huvi pakub, kui talle on sattunud ülesanne mis talle ei meeldi on suurem tõenäosus et see inimene ei suhtu sellesse samamoodi nagu töösse mis talle huvi pakub.		Enar rääkis kõigepealt ise endast, ära mainides kus ja kellena ta on töötanud ning jätkates juttu oma haridustee kirjeldamisega. Põhjalikumalt rääkis ta oma koolis käimise ajast. Mind isiklikult pani hämmastama, et ta lõpetas nii bakalauruse kui ka magistri cum laude. Samuti räägib ta kuidas õppida ja mis moel oma aega planeerida ning millisel viisil kool edukalt läbida. Samuti soovitab ta asjad ära teha enne viimast minutit ja mitte asju lükata homse peale, sest homme võib midagi ette tulla. Soovitab endale seada kindlad eesmärgid, mida täita selleks ajaks ja enda aegadest kinni pidada. Väitis veel, et inimesed suhtuvad õppetöösse samamoodi nagu nad suhtuvad oma töösse. Isiklikult arvan et see on suhtelise. Kõik oleneb sellest mis inimesele huvi pakub, kui talle on sattunud ülesanne mis talle ei meeldi on suurem tõenäosus et see inimene ei suhtu sellesse samamoodi nagu töösse mis talle huvi pakub.

	Kolmanda külalisena käis rääkimas loengus Taavi Tuisk. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" ~~loengusalvestus~~ 17.09.2015]</ref>		Kolmanda külalisena käis rääkimas loengus Taavi Tuisk. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" videosalvestus 17.09.2015]</ref>

	Taavi rääkis slaididetta, mis sundis teda põhjalikumalt kuulama ning seetõttu ei näe mina isiklikult slaidide puudumist kui probleemi. Taavi alustas loengut oma kogemuste kiire ülevaatega ning jätkas siis süsteemiadministaraatori töö tudvustamisega ja vajalike omaduste väljatoomisega, nagu näiteks mainis ta et üheks oluliseks oskuseks on stressi taluvus ning teiseks tähtsaks oskuseks, mida peaks süsteemiadministraator omama peab Taavi leidlikust. Peamine isikuomadus on ikkagi eetika, kuna kui administraator läheks tööandja isiklike failide kallale kaotaks ta oma töökoha. Samuti väljendab seda lause, et ära topi oma nina sinna kuhu see ei kuulu. Tuisk rääkis veel süsteemiadministraatori töö ajaloost ja sellest kuidas üldse süsteemiadministraatorite töö välja nägi. Samuti mainis Taavi, et koolis õpitud tehnoloogia on alati ajast maas ja et õpilased peaksid ise ajaga kaasas käima , sest kui sa kooli lõpetad oled sa tehnoloogia arengust maha jäänud.		Taavi rääkis slaididetta, mis sundis teda põhjalikumalt kuulama ning seetõttu ei näe mina isiklikult slaidide puudumist kui probleemi. Taavi alustas loengut oma kogemuste kiire ülevaatega ning jätkas siis süsteemiadministaraatori töö tudvustamisega ja vajalike omaduste väljatoomisega, nagu näiteks mainis ta et üheks oluliseks oskuseks on stressi taluvus ning teiseks tähtsaks oskuseks, mida peaks süsteemiadministraator omama peab Taavi leidlikust. Peamine isikuomadus on ikkagi eetika, kuna kui administraator läheks tööandja isiklike failide kallale kaotaks ta oma töökoha. Samuti väljendab seda lause, et ära topi oma nina sinna kuhu see ei kuulu. Tuisk rääkis veel süsteemiadministraatori töö ajaloost ja sellest kuidas üldse süsteemiadministraatorite töö välja nägi. Samuti mainis Taavi, et koolis õpitud tehnoloogia on alati ajast maas ja et õpilased peaksid ise ajaga kaasas käima , sest kui sa kooli lõpetad oled sa tehnoloogia arengust maha jäänud.

	Neljanda külalisena käis loengus rääkimas Kert Suvi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" ~~loengusalvestus~~ 24.09.2015]</ref>		Neljanda külalisena käis loengus rääkimas Kert Suvi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" videosalvestus 24.09.2015]</ref>

	Kert rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kuna mina isiklikult ei teadnud varem testja erialast ja tööst eriti midagi oli see loeng mulle väga informeeriv. Kert rääkis väga põhjalikult ära kuidas käib testja töö ja ka selle milline inimene peaks testja üldse olema, et oma tööd hästi teha. Peale selle mainis ta ära, et kõige olulisem omadus testjal on see, et talle meeldiksid kassid. Samuti rääkis ta sellest mis juhtub kui ei testita uusi produkte ja mainis ära ka, et isegi kui lõpp tootes on peale testimist mingi viga sees, ei ole alati testija selles süüdi. Üllatav oli see, et Kert pakkus tudengitele töökohta, mida tegi ta ainukese külalisesinejana.		Kert rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kuna mina isiklikult ei teadnud varem testja erialast ja tööst eriti midagi oli see loeng mulle väga informeeriv. Kert rääkis väga põhjalikult ära kuidas käib testja töö ja ka selle milline inimene peaks testja üldse olema, et oma tööd hästi teha. Peale selle mainis ta ära, et kõige olulisem omadus testjal on see, et talle meeldiksid kassid. Samuti rääkis ta sellest mis juhtub kui ei testita uusi produkte ja mainis ära ka, et isegi kui lõpp tootes on peale testimist mingi viga sees, ei ole alati testija selles süüdi. Üllatav oli see, et Kert pakkus tudengitele töökohta, mida tegi ta ainukese külalisesinejana.

	Viienda külalisena käis loengus rääkimas Targo Tennisberg. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" ~~(Targo Tennisberg ) loengusalvestus~~ 01.10.2015]</ref>		Viienda külalisena käis loengus rääkimas Targo Tennisberg. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" videosalvestus 01.10.2015]</ref>

	Targo tuli loengusse, ma usun et kõigi üllatuseks, võluri kostüümis. Samuti alustas ta loengut näittega kus ta võrdles tänapäeava programmeeriat vanaaja alkeemikuga, ehk sa oled kui võlur tava kasutaja jaoks ja isegi kui sa ei tea täpselt kuidas midagi teha, proovid sa tava kasutajale jätta muljet, et sa tead täpselt kuidas midagi teha. Edasi rääkis ta täpsemalt kuidas käib arendaja töö ning sellest mis muudab arendaja töö keeruliseks. Targo tõi ka huvitava näite viktoriini kujul sellest, kuidas arendajad arvavad palju neil resurse läheb vaja mingi programmi valmis kirjutamiseks. Samuti rääkis ta tehnoloogia tulevikust ning sellest kuidas inimesed jäävad tööst ilma kiiremini kui jõuab juurde tekkida uusi töökohti.		Targo tuli loengusse, ma usun et kõigi üllatuseks, võluri kostüümis. Samuti alustas ta loengut näittega kus ta võrdles tänapäeava programmeeriat vanaaja alkeemikuga, ehk sa oled kui võlur tava kasutaja jaoks ja isegi kui sa ei tea täpselt kuidas midagi teha, proovid sa tava kasutajale jätta muljet, et sa tead täpselt kuidas midagi teha. Edasi rääkis ta täpsemalt kuidas käib arendaja töö ning sellest mis muudab arendaja töö keeruliseks. Targo tõi ka huvitava näite viktoriini kujul sellest, kuidas arendajad arvavad palju neil resurse läheb vaja mingi programmi valmis kirjutamiseks. Samuti rääkis ta tehnoloogia tulevikust ning sellest kuidas inimesed jäävad tööst ilma kiiremini kui jõuab juurde tekkida uusi töökohti.

	Kuuenda külalisena käis loengus rääkimas Tanel Unt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" ~~loengusalvestus~~ 08.10.2015]</ref>		Kuuenda külalisena käis loengus rääkimas Tanel Unt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" videosalvestus 08.10.2015]</ref>

	Tanel, nagu Taavigi, sisustas loengu slaidide abita. Tanel rääkis, kuidas ta alustas ettevõtjana ja millised probleemid võivad ette tulla oma esimese start-up firma rajamisel. Samuti andis ta lahendusi, kuidas nendest probleemidest hoiduda ja tõi ka näiteid millistesse probleemidesse on tema ettevõtted sattunud. Lisaks sellele andis Tanel palju näpunäiteid kuidas hoiduda samadest vigadest, mis tema omalajal tegi ning tõi palju näteid nendest äpardustest. Loengu muutsidki huvitavaks just ta enda kogemuste põhjal toodud huvitavad ja naljakad näited.		Tanel, nagu Taavigi, sisustas loengu slaidide abita. Tanel rääkis, kuidas ta alustas ettevõtjana ja millised probleemid võivad ette tulla oma esimese start-up firma rajamisel. Samuti andis ta lahendusi, kuidas nendest probleemidest hoiduda ja tõi ka näiteid millistesse probleemidesse on tema ettevõtted sattunud. Lisaks sellele andis Tanel palju näpunäiteid kuidas hoiduda samadest vigadest, mis tema omalajal tegi ning tõi palju näteid nendest äpardustest. Loengu muutsidki huvitavaks just ta enda kogemuste põhjal toodud huvitavad ja naljakad näited.

	Seitsmenda ja kaheksanda külalistena käisid rääkimas Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" ~~loengusalvestus~~ 15.10.2015]</ref>		Seitsmenda ja kaheksanda külalistena käisid rääkimas Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" videosalvestus 15.10.2015]</ref>

	See loeng oli ainuke kus esinesid kaks külalist. Enamus ajast rääkis Oliver kuidas toimub andmeanalüüs ja mis on andmekaevandamine, aga väga teretulnud olid ka näited Olegi poolt, kellel on IT alaseid kogemusi sama palju kui on Oliveril vanust. Tänu kogemuste suurele hulgale muutusid ta näited väga huvitavaks ja põnevaks. Loengus rääkis Oliver täpsemalt kui tähtis on andmeanalüüsi tegemine ja mis on kõik võimalik läbi andmeanalüüsi teada saada. Samuti mainis ta ära, et oluline on teha turuanalüüs enne oma toote väla laskmist. Muuhulgas rääkis ta lähemat kuidas toimub andmete kogumine ja nende analüüs internetis. Peale selle rääkis Oliver, kui tähtis on andmete statistika ja mis selle järgi on kõik võimalik ette näha ning kui täpne firma tuleviku prognoos on võimalik luua tänu statistikale.		See loeng oli ainuke kus esinesid kaks külalist. Enamus ajast rääkis Oliver kuidas toimub andmeanalüüs ja mis on andmekaevandamine, aga väga teretulnud olid ka näited Olegi poolt, kellel on IT alaseid kogemusi sama palju kui on Oliveril vanust. Tänu kogemuste suurele hulgale muutusid ta näited väga huvitavaks ja põnevaks. Loengus rääkis Oliver täpsemalt kui tähtis on andmeanalüüsi tegemine ja mis on kõik võimalik läbi andmeanalüüsi teada saada. Samuti mainis ta ära, et oluline on teha turuanalüüs enne oma toote väla laskmist. Muuhulgas rääkis ta lähemat kuidas toimub andmete kogumine ja nende analüüs internetis. Peale selle rääkis Oliver, kui tähtis on andmete statistika ja mis selle järgi on kõik võimalik ette näha ning kui täpne firma tuleviku prognoos on võimalik luua tänu statistikale.