User:Vpuik - Revision history

Vpuik: /* Küsimus 4 */

2015-11-07T19:35:56Z

Küsimus 4

← Older revision		Revision as of 22:35, 7 November 2015
Line 60:		Line 60:
	'''Millised on tegevused?'''<br>		'''Millised on tegevused?'''<br>

	Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.		Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.<ref>
	<ref>
	[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]</ref><br>		[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]</ref><br>

	'''Millised on tähtajad?'''<br>		'''Millised on tähtajad?'''<br>
	Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).		Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>
	<ref>
	[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]		[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]
	</ref>		</ref>

Vpuik: /* Küsimus 4 */

2015-11-07T19:35:40Z

Küsimus 4

← Older revision		Revision as of 22:35, 7 November 2015
Line 60:		Line 60:
	'''Millised on tegevused?'''<br>		'''Millised on tegevused?'''<br>

	Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.~~<br>~~		Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.
	<ref>		<ref>
	[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]</ref><br>		[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]</ref><br>
Line 69:		Line 69:
	[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]		[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]
	</ref>		</ref>


	'''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br>		'''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br>
Line 76:		Line 75:
	[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]		[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]
	</ref>		</ref>
	Lühidalt~~. EI~~!		Lühidalt: ei!

	==Ülesanne==		==Ülesanne==

Vpuik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2015-11-07T19:34:33Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 22:34, 7 November 2015
Line 3:		Line 3:
	Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele\|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus]		Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele\|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus]

	~~Autor~~: '''Vahur Puik''', DK13 (kood: *196)		Üliõpilane: '''Vahur Puik''', DK13 (kood: *196)

	Esitamise tähtaeg: 7. november 2015		Esitamise tähtaeg: 7. november 2015

Vpuik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

2015-11-07T19:34:16Z

Erialatutvustuse aine arvestustöö

← Older revision		Revision as of 22:34, 7 November 2015
Line 3:		Line 3:
	Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele\|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus]		Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele\|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus]

	Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)		Autor: '''Vahur Puik''', DK13 (kood: *196)

	Esitamise tähtaeg: 7. november 2015		Esitamise tähtaeg: 7. november 2015

Vpuik: /* Küsimus A */

2015-11-07T19:33:02Z

Küsimus A

← Older revision		Revision as of 22:33, 7 November 2015
Line 35:		Line 35:
	===Küsimus A===		===Küsimus A===
	Kukkusid eksamil läbi.<br>		Kukkusid eksamil läbi.<br>


	'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br>		'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br>

Vpuik: /* Ülesanne */

2015-11-07T19:29:09Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 22:29, 7 November 2015
Line 83:		Line 83:
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

	'''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAPd. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 EAP, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.<ref>Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/</ref>		'''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAPd. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 EAP, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.<ref>Kõrgharidusreformi KKK: 3. küsimus http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/</ref>

	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Vpuik: /* Ülesanne */

2015-11-07T19:28:47Z

Ülesanne

← Older revision		Revision as of 22:28, 7 November 2015
Line 83:		Line 83:
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?		Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

	'''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 ~~EAP-d~~. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 ~~punkt~~, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.<ref>Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/</ref>		'''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAPd. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 EAP, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.<ref>Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/</ref>


	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Vpuik at 19:28, 7 November 2015

2015-11-07T19:28:06Z

← Older revision		Revision as of 22:28, 7 November 2015
Line 78:		Line 78:
	</ref>		</ref>
	Lühidalt. EI!		Lühidalt. EI!

			==Ülesanne==

			Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

			'''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAP-d. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 punkt, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.<ref>Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/</ref>


	=Viited=		=Viited=
	<references />		<references />

Vpuik: /* Tööprotsessid, planeerimine ja testimine */

2015-11-07T18:48:59Z

Tööprotsessid, planeerimine ja testimine

← Older revision		Revision as of 21:48, 7 November 2015
Line 24:		Line 24:
	Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]</ref> süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.		Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]</ref> süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.
	Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.		Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.
	Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd ~~reliisiga~~ on ju sisuliselt alles sünd, mille järel ~~toode~~ päris elu elama hakkab.		Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliis on ju sisuliselt alles toote sünd, mille järel see päris elu elama hakkab.
	Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet.		Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet.
	Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]</ref> (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).		Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]</ref> (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).

Vpuik: /* Milleks kooli? */

2015-11-07T14:43:49Z

Milleks kooli?

← Older revision		Revision as of 17:43, 7 November 2015
Line 12:		Line 12:
	===Milleks kooli?===		===Milleks kooli?===
	Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.		Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.
	Mitmed loengupidajad (Tiina<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]</ref>, Elar <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. "Õppimisest. Omast kogemusest." Loengusalvestus 10.09.2015]</ref>, ~~Ker~~<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]</ref>) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]</ref> tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.		Mitmed loengupidajad (Tiina<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]</ref>, Elar <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. "Õppimisest. Omast kogemusest." Loengusalvestus 10.09.2015]</ref>, Kert<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]</ref>) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]</ref> tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.
	Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).		Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).