User talk:Skralik - Revision history

Mernits at 17:37, 21 December 2014

2014-12-21T17:37:32Z

← Older revision	Revision as of 20:37, 21 December 2014
Line 1:	Line 1:
		Hinnatud [[User:Mernits\|Mernits]] 19:37, 21 December 2014 (EET)

Skralik: Blanked the page

2014-11-05T09:10:06Z

Blanked the page

Show changes

Skralik at 09:08, 5 November 2014

2014-11-05T09:08:12Z

← Older revision		Revision as of 12:08, 5 November 2014
Line 1:		Line 1:
			[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

	----		----

Skralik: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-11-05T09:05:49Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 12:05, 5 November 2014
Line 111:		Line 111:
	[9] Loeng 8. Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. 16.10.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true]		[9] Loeng 8. Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. 16.10.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true]

	[10] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/. Kasutatud 01.11.2014.		[10] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Kasutatud 01.11.2014.

	[11] Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2014/2015 õppeaastal. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/] Kasutatud 01.11.2014.		[11] Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2014/2015 õppeaastal. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/] Kasutatud 01.11.2014.

Skralik: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-11-05T09:04:28Z

Õpingukorralduse küsimused

Skralik: /* Õpingukorralduse küsimused */

2014-11-05T09:02:51Z

Õpingukorralduse küsimused

← Older revision		Revision as of 12:02, 5 November 2014
Line 42:		Line 42:

	1) Küsimus B		1) Küsimus B

	Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?		Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?


	Vastus:		Vastus:

	Arvestuste korraldus IT Kolledžis on reguleeritud Õppekorralduse eeskirja (edaspidi ÕE) punktides 5.2 ja 5.4 [10]. Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika), kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga ning järelarvestuste ajakava avaldatakse ÕISis (ÕE p 5.4.4) [10].		Arvestuste korraldus IT Kolledžis on reguleeritud Õppekorralduse eeskirja (edaspidi ÕE) punktides 5.2 ja 5.4 [10].
			Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika), kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga ning järelarvestuste ajakava avaldatakse ÕISis (ÕE p 5.4.4) [10].
	Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas sh registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (ÕE p 5.2.8) [10]. Riigi finantseeritaval õppekohal olles on järelarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal olles tasuline (20EUR). Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕE p 5.2.7) [10].		Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas sh registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (ÕE p 5.2.8) [10]. Riigi finantseeritaval õppekohal olles on järelarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal olles tasuline (20EUR). Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕE p 5.2.7) [10].


	2) Küsimus 5		2) Küsimus 5

	Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?		Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?


	Vastus:		Vastus:
	Vajaduspõhise õppetoetuse saamist reguleerib Õppetoetuste ja õppelaenu seadus [12] ja „Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2014/2015 õppeaastal“ (edaspidi Toetuste kord) [11]. Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/2014) olema täidetud järgmised eeldused (Toetuste kord p 2.2):

			Vajaduspõhise õppetoetuse saamist reguleerib Õppetoetuste ja õppelaenu seadus [12] ja „Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2014/2015 õppeaastal“ (edaspidi Toetuste kord) [11]. Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/2014) olema täidetud järgmised eeldused (Toetuste kord p 2.2) [11]:

	a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;		a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
	b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;
	c) tema keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. See tähendab, et üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot (perekonna mõiste on defineeritud Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses § 51 ).		b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;
	Toetuse suurus sõltub perekonna tulumaksuga maksustatavast tulust õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaastal ja on sõltuvalt keskmisest sissetulekust 75, 135 või 220 eurot kuus.
	Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa.		c) tema keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.
			See tähendab, et üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot (perekonna mõiste on defineeritud Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses § 51 ).


			Toetuse suurus sõltub seega perekonna tulumaksuga maksustatavast tulust õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaastal ja on sõltuvalt keskmisest sissetulekust 75, 135 või 220 eurot kuus. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa.

	Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus.		Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus.

	Minimaalne ainepunktide arv semestris vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks on 100% nominaalmahust, ehk päevaõppe tudengitel 30AP ja kaugõppel 22,5AP.		Minimaalne ainepunktide arv semestris vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks on 100% nominaalmahust, ehk päevaõppe tudengitel 30AP ja kaugõppel 22,5AP.


	3) Ülesanne		3) Ülesanne
	Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kokku on siis esimese õppeaasta lõpuks saadud 49EAPd.
			Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas '''21 EAPd''' ja teise semestri lõpuks '''28 EAPd'''? Kokku on siis esimese õppeaasta lõpuks saadud 49EAPd.


	Vastus: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕE p 1.2.19.) [10] tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2)[13] 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (vt Õppemaks) [14].		Vastus: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕE p 1.2.19.) [10] tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2)[13] 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (vt Õppemaks) [14].

	Seega on aasta lõpuks tarvis hüvitada 27-21=6 EAP kulud, ehk tasuda 300EURi. PS! Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril.		Seega on aasta lõpuks tarvis hüvitada 27-21=6 EAP kulud, ehk tasuda 300EURi. PS! Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril.

Skralik at 08:54, 5 November 2014

2014-11-05T08:54:36Z

← Older revision		Revision as of 11:54, 5 November 2014
Line 17:		Line 17:
	mida jälgisin videosalvestuste vahendusel ning esitada oma arvamus loengutes kuuldu-nähtu kohta.		mida jälgisin videosalvestuste vahendusel ning esitada oma arvamus loengutes kuuldu-nähtu kohta.

	Kursuse aineprogrammi [[1]] kohaselt on kursuse eesmärgiks selgitada üliõpilastele IT Kolledži õppetegevuse korraldamisega seotud teemasid ning tutvustada infotehnoloogia valdkonda laiemalt. Kursuse tegi huvitavaks see, et loenguid pidasid pea iga kord erinevad inimesed, oma valdkonna spetsialistid, mõned neist väiksema, mõned suurema töö- ja elukogemusega. Kõik IT-teemasid tutvustanud inimesed olid IT Kolledži vilistlased ja see näitas, et kooli poolt antav haridus annab küllaltki hea baasi edukaks professionaalseks karjääriks.		Kursuse aineprogrammi [1] kohaselt on kursuse eesmärgiks selgitada üliõpilastele IT Kolledži õppetegevuse korraldamisega seotud teemasid ning tutvustada infotehnoloogia valdkonda laiemalt. Kursuse tegi huvitavaks see, et loenguid pidasid pea iga kord erinevad inimesed, oma valdkonna spetsialistid, mõned neist väiksema, mõned suurema töö- ja elukogemusega. Kõik IT-teemasid tutvustanud inimesed olid IT Kolledži vilistlased ja see näitas, et kooli poolt antav haridus annab küllaltki hea baasi edukaks professionaalseks karjääriks.

	Esimene loeng [2] keskendus IT Kolledži õppetegevuse erinevatele aspektidele. Kõigepealt esines Inga Vau, kes kõneles IT-kolledži õppekorralduse põhimõtetest, sh tutvustas tähtsamaid aspekte õppekorralduse eeskirjast, selgitas õppeinfosüsteemi kasutamist jne. Tema ettekanne oli väga sisukas, selgelt esitatud, kõiki olulisemaid õpinguid puudutavat käsitlev ja seetõttu minu arvates tarvilik igale õppurile, kes kolledžis õpinguid alustab. Eriti oluliseks enda jaoks pean arusaadavat selgitust õppekoormuse arvestamise ja õppekava täies mahus täitmise kohta, kuna need teemad tekitasid minu jaoks kõige enam küsimusi. Merle Varendi tõi välja üliõpilaste poolt antava tagasiside olulisuse ja kindlasti motiveeris tema ettekanne mind edaspidi sellistele küsitlustele vastama. Tagasiside andmine ülikoolile on arusaadavalt oluline õppetöö paremaks korraldamiseks edaspidi. Juri Tretjakovi ettekanne oli lühike ja konkreetne - hea on teada, kuidas ja kelle poole pöörduda, kui e-õppe vahenditega probleeme peaks tekkima. Esimesest loengust jäi kokkuvõttes kõige enam meelde see, et oluline on küsida ja ise proaktiivne olla.		Esimene loeng [2] keskendus IT Kolledži õppetegevuse erinevatele aspektidele. Kõigepealt esines Inga Vau, kes kõneles IT-kolledži õppekorralduse põhimõtetest, sh tutvustas tähtsamaid aspekte õppekorralduse eeskirjast, selgitas õppeinfosüsteemi kasutamist jne. Tema ettekanne oli väga sisukas, selgelt esitatud, kõiki olulisemaid õpinguid puudutavat käsitlev ja seetõttu minu arvates tarvilik igale õppurile, kes kolledžis õpinguid alustab. Eriti oluliseks enda jaoks pean arusaadavat selgitust õppekoormuse arvestamise ja õppekava täies mahus täitmise kohta, kuna need teemad tekitasid minu jaoks kõige enam küsimusi. Merle Varendi tõi välja üliõpilaste poolt antava tagasiside olulisuse ja kindlasti motiveeris tema ettekanne mind edaspidi sellistele küsitlustele vastama. Tagasiside andmine ülikoolile on arusaadavalt oluline õppetöö paremaks korraldamiseks edaspidi. Juri Tretjakovi ettekanne oli lühike ja konkreetne - hea on teada, kuidas ja kelle poole pöörduda, kui e-õppe vahenditega probleeme peaks tekkima. Esimesest loengust jäi kokkuvõttes kõige enam meelde see, et oluline on küsida ja ise proaktiivne olla.

Skralik at 08:53, 5 November 2014

2014-11-05T08:53:12Z

← Older revision		Revision as of 11:53, 5 November 2014
Line 17:		Line 17:
	mida jälgisin videosalvestuste vahendusel ning esitada oma arvamus loengutes kuuldu-nähtu kohta.		mida jälgisin videosalvestuste vahendusel ning esitada oma arvamus loengutes kuuldu-nähtu kohta.

	Kursuse aineprogrammi [1] kohaselt on kursuse eesmärgiks selgitada üliõpilastele IT Kolledži õppetegevuse korraldamisega seotud teemasid ning tutvustada infotehnoloogia valdkonda laiemalt. Kursuse tegi huvitavaks see, et loenguid pidasid pea iga kord erinevad inimesed, oma valdkonna spetsialistid, mõned neist väiksema, mõned suurema töö- ja elukogemusega. Kõik IT-teemasid tutvustanud inimesed olid IT Kolledži vilistlased ja see näitas, et kooli poolt antav haridus annab küllaltki hea baasi edukaks professionaalseks karjääriks.		Kursuse aineprogrammi [[1]] kohaselt on kursuse eesmärgiks selgitada üliõpilastele IT Kolledži õppetegevuse korraldamisega seotud teemasid ning tutvustada infotehnoloogia valdkonda laiemalt. Kursuse tegi huvitavaks see, et loenguid pidasid pea iga kord erinevad inimesed, oma valdkonna spetsialistid, mõned neist väiksema, mõned suurema töö- ja elukogemusega. Kõik IT-teemasid tutvustanud inimesed olid IT Kolledži vilistlased ja see näitas, et kooli poolt antav haridus annab küllaltki hea baasi edukaks professionaalseks karjääriks.

	Esimene loeng [2] keskendus IT Kolledži õppetegevuse erinevatele aspektidele. Kõigepealt esines Inga Vau, kes kõneles IT-kolledži õppekorralduse põhimõtetest, sh tutvustas tähtsamaid aspekte õppekorralduse eeskirjast, selgitas õppeinfosüsteemi kasutamist jne. Tema ettekanne oli väga sisukas, selgelt esitatud, kõiki olulisemaid õpinguid puudutavat käsitlev ja seetõttu minu arvates tarvilik igale õppurile, kes kolledžis õpinguid alustab. Eriti oluliseks enda jaoks pean arusaadavat selgitust õppekoormuse arvestamise ja õppekava täies mahus täitmise kohta, kuna need teemad tekitasid minu jaoks kõige enam küsimusi. Merle Varendi tõi välja üliõpilaste poolt antava tagasiside olulisuse ja kindlasti motiveeris tema ettekanne mind edaspidi sellistele küsitlustele vastama. Tagasiside andmine ülikoolile on arusaadavalt oluline õppetöö paremaks korraldamiseks edaspidi. Juri Tretjakovi ettekanne oli lühike ja konkreetne - hea on teada, kuidas ja kelle poole pöörduda, kui e-õppe vahenditega probleeme peaks tekkima. Esimesest loengust jäi kokkuvõttes kõige enam meelde see, et oluline on küsida ja ise proaktiivne olla.		Esimene loeng [2] keskendus IT Kolledži õppetegevuse erinevatele aspektidele. Kõigepealt esines Inga Vau, kes kõneles IT-kolledži õppekorralduse põhimõtetest, sh tutvustas tähtsamaid aspekte õppekorralduse eeskirjast, selgitas õppeinfosüsteemi kasutamist jne. Tema ettekanne oli väga sisukas, selgelt esitatud, kõiki olulisemaid õpinguid puudutavat käsitlev ja seetõttu minu arvates tarvilik igale õppurile, kes kolledžis õpinguid alustab. Eriti oluliseks enda jaoks pean arusaadavat selgitust õppekoormuse arvestamise ja õppekava täies mahus täitmise kohta, kuna need teemad tekitasid minu jaoks kõige enam küsimusi. Merle Varendi tõi välja üliõpilaste poolt antava tagasiside olulisuse ja kindlasti motiveeris tema ettekanne mind edaspidi sellistele küsitlustele vastama. Tagasiside andmine ülikoolile on arusaadavalt oluline õppetöö paremaks korraldamiseks edaspidi. Juri Tretjakovi ettekanne oli lühike ja konkreetne - hea on teada, kuidas ja kelle poole pöörduda, kui e-õppe vahenditega probleeme peaks tekkima. Esimesest loengust jäi kokkuvõttes kõige enam meelde see, et oluline on küsida ja ise proaktiivne olla.

Skralik at 08:52, 5 November 2014

2014-11-05T08:52:44Z

← Older revision		Revision as of 11:52, 5 November 2014
Line 17:		Line 17:
	mida jälgisin videosalvestuste vahendusel ning esitada oma arvamus loengutes kuuldu-nähtu kohta.		mida jälgisin videosalvestuste vahendusel ning esitada oma arvamus loengutes kuuldu-nähtu kohta.

	Kursuse aineprogrammi [[[1]]] kohaselt on kursuse eesmärgiks selgitada üliõpilastele IT Kolledži õppetegevuse korraldamisega seotud teemasid ning tutvustada infotehnoloogia valdkonda laiemalt. Kursuse tegi huvitavaks see, et loenguid pidasid pea iga kord erinevad inimesed, oma valdkonna spetsialistid, mõned neist väiksema, mõned suurema töö- ja elukogemusega. Kõik IT-teemasid tutvustanud inimesed olid IT Kolledži vilistlased ja see näitas, et kooli poolt antav haridus annab küllaltki hea baasi edukaks professionaalseks karjääriks.		Kursuse aineprogrammi [1] kohaselt on kursuse eesmärgiks selgitada üliõpilastele IT Kolledži õppetegevuse korraldamisega seotud teemasid ning tutvustada infotehnoloogia valdkonda laiemalt. Kursuse tegi huvitavaks see, et loenguid pidasid pea iga kord erinevad inimesed, oma valdkonna spetsialistid, mõned neist väiksema, mõned suurema töö- ja elukogemusega. Kõik IT-teemasid tutvustanud inimesed olid IT Kolledži vilistlased ja see näitas, et kooli poolt antav haridus annab küllaltki hea baasi edukaks professionaalseks karjääriks.

	Esimene loeng [2] keskendus IT Kolledži õppetegevuse erinevatele aspektidele. Kõigepealt esines Inga Vau, kes kõneles IT-kolledži õppekorralduse põhimõtetest, sh tutvustas tähtsamaid aspekte õppekorralduse eeskirjast, selgitas õppeinfosüsteemi kasutamist jne. Tema ettekanne oli väga sisukas, selgelt esitatud, kõiki olulisemaid õpinguid puudutavat käsitlev ja seetõttu minu arvates tarvilik igale õppurile, kes kolledžis õpinguid alustab. Eriti oluliseks enda jaoks pean arusaadavat selgitust õppekoormuse arvestamise ja õppekava täies mahus täitmise kohta, kuna need teemad tekitasid minu jaoks kõige enam küsimusi. Merle Varendi tõi välja üliõpilaste poolt antava tagasiside olulisuse ja kindlasti motiveeris tema ettekanne mind edaspidi sellistele küsitlustele vastama. Tagasiside andmine ülikoolile on arusaadavalt oluline õppetöö paremaks korraldamiseks edaspidi. Juri Tretjakovi ettekanne oli lühike ja konkreetne - hea on teada, kuidas ja kelle poole pöörduda, kui e-õppe vahenditega probleeme peaks tekkima. Esimesest loengust jäi kokkuvõttes kõige enam meelde see, et oluline on küsida ja ise proaktiivne olla.		Esimene loeng [2] keskendus IT Kolledži õppetegevuse erinevatele aspektidele. Kõigepealt esines Inga Vau, kes kõneles IT-kolledži õppekorralduse põhimõtetest, sh tutvustas tähtsamaid aspekte õppekorralduse eeskirjast, selgitas õppeinfosüsteemi kasutamist jne. Tema ettekanne oli väga sisukas, selgelt esitatud, kõiki olulisemaid õpinguid puudutavat käsitlev ja seetõttu minu arvates tarvilik igale õppurile, kes kolledžis õpinguid alustab. Eriti oluliseks enda jaoks pean arusaadavat selgitust õppekoormuse arvestamise ja õppekava täies mahus täitmise kohta, kuna need teemad tekitasid minu jaoks kõige enam küsimusi. Merle Varendi tõi välja üliõpilaste poolt antava tagasiside olulisuse ja kindlasti motiveeris tema ettekanne mind edaspidi sellistele küsitlustele vastama. Tagasiside andmine ülikoolile on arusaadavalt oluline õppetöö paremaks korraldamiseks edaspidi. Juri Tretjakovi ettekanne oli lühike ja konkreetne - hea on teada, kuidas ja kelle poole pöörduda, kui e-õppe vahenditega probleeme peaks tekkima. Esimesest loengust jäi kokkuvõttes kõige enam meelde see, et oluline on küsida ja ise proaktiivne olla.

Skralik at 08:52, 5 November 2014

2014-11-05T08:52:23Z

← Older revision		Revision as of 11:52, 5 November 2014
Line 17:		Line 17:
	mida jälgisin videosalvestuste vahendusel ning esitada oma arvamus loengutes kuuldu-nähtu kohta.		mida jälgisin videosalvestuste vahendusel ning esitada oma arvamus loengutes kuuldu-nähtu kohta.

	Kursuse aineprogrammi [1] kohaselt on kursuse eesmärgiks selgitada üliõpilastele IT Kolledži õppetegevuse korraldamisega seotud teemasid ning tutvustada infotehnoloogia valdkonda laiemalt. Kursuse tegi huvitavaks see, et loenguid pidasid pea iga kord erinevad inimesed, oma valdkonna spetsialistid, mõned neist väiksema, mõned suurema töö- ja elukogemusega. Kõik IT-teemasid tutvustanud inimesed olid IT Kolledži vilistlased ja see näitas, et kooli poolt antav haridus annab küllaltki hea baasi edukaks professionaalseks karjääriks.		Kursuse aineprogrammi [[[1]]] kohaselt on kursuse eesmärgiks selgitada üliõpilastele IT Kolledži õppetegevuse korraldamisega seotud teemasid ning tutvustada infotehnoloogia valdkonda laiemalt. Kursuse tegi huvitavaks see, et loenguid pidasid pea iga kord erinevad inimesed, oma valdkonna spetsialistid, mõned neist väiksema, mõned suurema töö- ja elukogemusega. Kõik IT-teemasid tutvustanud inimesed olid IT Kolledži vilistlased ja see näitas, et kooli poolt antav haridus annab küllaltki hea baasi edukaks professionaalseks karjääriks.

	Esimene loeng [2] keskendus IT Kolledži õppetegevuse erinevatele aspektidele. Kõigepealt esines Inga Vau, kes kõneles IT-kolledži õppekorralduse põhimõtetest, sh tutvustas tähtsamaid aspekte õppekorralduse eeskirjast, selgitas õppeinfosüsteemi kasutamist jne. Tema ettekanne oli väga sisukas, selgelt esitatud, kõiki olulisemaid õpinguid puudutavat käsitlev ja seetõttu minu arvates tarvilik igale õppurile, kes kolledžis õpinguid alustab. Eriti oluliseks enda jaoks pean arusaadavat selgitust õppekoormuse arvestamise ja õppekava täies mahus täitmise kohta, kuna need teemad tekitasid minu jaoks kõige enam küsimusi. Merle Varendi tõi välja üliõpilaste poolt antava tagasiside olulisuse ja kindlasti motiveeris tema ettekanne mind edaspidi sellistele küsitlustele vastama. Tagasiside andmine ülikoolile on arusaadavalt oluline õppetöö paremaks korraldamiseks edaspidi. Juri Tretjakovi ettekanne oli lühike ja konkreetne - hea on teada, kuidas ja kelle poole pöörduda, kui e-õppe vahenditega probleeme peaks tekkima. Esimesest loengust jäi kokkuvõttes kõige enam meelde see, et oluline on küsida ja ise proaktiivne olla.		Esimene loeng [2] keskendus IT Kolledži õppetegevuse erinevatele aspektidele. Kõigepealt esines Inga Vau, kes kõneles IT-kolledži õppekorralduse põhimõtetest, sh tutvustas tähtsamaid aspekte õppekorralduse eeskirjast, selgitas õppeinfosüsteemi kasutamist jne. Tema ettekanne oli väga sisukas, selgelt esitatud, kõiki olulisemaid õpinguid puudutavat käsitlev ja seetõttu minu arvates tarvilik igale õppurile, kes kolledžis õpinguid alustab. Eriti oluliseks enda jaoks pean arusaadavat selgitust õppekoormuse arvestamise ja õppekava täies mahus täitmise kohta, kuna need teemad tekitasid minu jaoks kõige enam küsimusi. Merle Varendi tõi välja üliõpilaste poolt antava tagasiside olulisuse ja kindlasti motiveeris tema ettekanne mind edaspidi sellistele küsitlustele vastama. Tagasiside andmine ülikoolile on arusaadavalt oluline õppetöö paremaks korraldamiseks edaspidi. Juri Tretjakovi ettekanne oli lühike ja konkreetne - hea on teada, kuidas ja kelle poole pöörduda, kui e-õppe vahenditega probleeme peaks tekkima. Esimesest loengust jäi kokkuvõttes kõige enam meelde see, et oluline on küsida ja ise proaktiivne olla.

← Older revision		Revision as of 12:04, 5 November 2014
Line 83:		Line 83:


	Vastus: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕE p 1.2.19.) [10] tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2)[13] 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (vt Õppemaks) [14].		Vastus:

			Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕE p 1.2.19.) [10] tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2)[13] 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (vt Õppemaks) [14].

	Seega on aasta lõpuks tarvis hüvitada 27-21=6 EAP kulud, ehk tasuda 300EURi. PS! Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril.		Seega on aasta lõpuks tarvis hüvitada 27-21=6 EAP kulud, ehk tasuda 300EURi. PS! Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril.
Line 90:		Line 92:

	Kasutatud materjalid:		Kasutatud materjalid:

	[1] Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ aineprogramm [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173]		[1] Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ aineprogramm [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173]

	[2] Loeng 1. Vau, I., Ernits, M., Varendi, M. Õppekorraldus ja sisekord. 27.08.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188]		[2] Loeng 1. Vau, I., Ernits, M., Varendi, M. Õppekorraldus ja sisekord. 27.08.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188]

	[3] Loeng 2. Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. 04.09.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0]		[3] Loeng 2. Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. 04.09.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0]

	[4] Loeng 3. Ernits, M. Robootika ja häkkimine. 11.09.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65]		[4] Loeng 3. Ernits, M. Robootika ja häkkimine. 11.09.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65]

	[5] Loeng 4. Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. 18.09.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016]		[5] Loeng 4. Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. 18.09.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016]

	[6] Loeng 5. Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele.25.09.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc]		[6] Loeng 5. Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele.25.09.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc]

	[7] Loeng 6. Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. 02.10.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43]		[7] Loeng 6. Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. 02.10.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43]

	[8] Loeng 7. Septer, A. IT tööturust. 09.10.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c]		[8] Loeng 7. Septer, A. IT tööturust. 09.10.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c]

	[9] Loeng 8. Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. 16.10.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true]		[9] Loeng 8. Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. 16.10.2014. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true]

	[10] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/. Kasutatud 01.11.2014.		[10] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/. Kasutatud 01.11.2014.

	[11] Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2014/2015 õppeaastal. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/] Kasutatud 01.11.2014.		[11] Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2014/2015 õppeaastal. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/] Kasutatud 01.11.2014.

	[12] Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKehtiv]		[12] Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKehtiv]

	[13] EIK nõukogu protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013		[13] EIK nõukogu protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013

	[14] Õppemaks. [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/] Kasutatud 01.11.2014.		[14] Õppemaks. [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/] Kasutatud 01.11.2014.