Võrgusuhtluse ajalugu, olevik ja tulevik - Revision history

Taloig at 09:03, 6 December 2021

2021-12-06T09:03:02Z

Reopro at 08:56, 6 December 2021

2021-12-06T08:56:41Z

← Older revision		Revision as of 11:56, 6 December 2021
Line 1:		Line 1:
	~~=Võrgusuhtluse ajalugu, olevik ja tulevik.=~~

	~~==Sissejuhatus==~~

	Antud töö keskendub võrgusuhtluse ajaloole alates ARPANET-i tekkest kuni tänapäevani välja, lisaks vaadatakse, missuguseid suhtlemisvõimalusi tasub oodata tulevikus. Võrgusuhtluse all võime mõelda kommunikatsiooni, mis toimib tänu arvutitele ja nendele ehitatud digitaalsüsteemidele. Sellist tüüpi suhtluseks võib pidada e-mailide, instant message’i ehk kiirsõnumi saatmist (nt sõnumi saatmine Messengeris või Whatsappis) või helistamist (nt Skype’is, Messengeris). Võrgusuhtlus on teinud inimesed rohkem kättesaadavamaks, olenemata sellest, kui kaugel on inimene, kellega soovitakse ühendust võtta. (1) (2)		Antud töö keskendub võrgusuhtluse ajaloole alates ARPANET-i tekkest kuni tänapäevani välja, lisaks vaadatakse, missuguseid suhtlemisvõimalusi tasub oodata tulevikus. Võrgusuhtluse all võime mõelda kommunikatsiooni, mis toimib tänu arvutitele ja nendele ehitatud digitaalsüsteemidele. Sellist tüüpi suhtluseks võib pidada e-mailide, instant message’i ehk kiirsõnumi saatmist (nt sõnumi saatmine Messengeris või Whatsappis) või helistamist (nt Skype’is, Messengeris). Võrgusuhtlus on teinud inimesed rohkem kättesaadavamaks, olenemata sellest, kui kaugel on inimene, kellega soovitakse ühendust võtta. (1) (2)

Reopro: /* Võrgusuhtlus tulevikus */

2021-12-06T08:54:09Z

Võrgusuhtlus tulevikus

← Older revision		Revision as of 11:54, 6 December 2021
Line 137:		Line 137:

	Mitmed erinevaid tänapäevased sidetehnoloogiad on saanud inspiratsiooni kunsti ja kultuuri eri valdkondadest. Näiteks Star Treki kommunikaator on mõnes mõttes väga sarnane meie nutitelefonidega, tundub ka, et Motorola StarTac iPad on oma mõjutusi sellest filmist saanud. Ka võimalik suhtlemine hologrammide kaudu on juba realiseeritud filmides nagu Black Panther ja Star Warsi. Loovad inimesed on osanud reaalsust ette näha. (64)		Mitmed erinevaid tänapäevased sidetehnoloogiad on saanud inspiratsiooni kunsti ja kultuuri eri valdkondadest. Näiteks Star Treki kommunikaator on mõnes mõttes väga sarnane meie nutitelefonidega, tundub ka, et Motorola StarTac iPad on oma mõjutusi sellest filmist saanud. Ka võimalik suhtlemine hologrammide kaudu on juba realiseeritud filmides nagu Black Panther ja Star Warsi. Loovad inimesed on osanud reaalsust ette näha. (64)
	Ilmselt pole see ~~liialdatud~~, kui väita, et meie ühiskond on interneti-tsivilisatsioon. Võrk on tööriist, mis on muutnud kõike alates suhtlemisest, töötamisest ning isegi armumisest. Digipööre on mõjutanud inimese kõiki sotsiaalseid sfääre, levides üle maailma ja arenedes 56k-andmeedastuskiirusega telefoniühendustest (millel oli raskusi veebilehe normaalse laadimisegagi) 5G-lahendusteni, mis võimaldavad kirurgil robotit interneti kaudu juhtides sooritada kaugoperatsioone. 25 aastaga on internet muutunud tehnoloogiast, mis mõne arvates oleks läinud lühikese ajaga moest välja, igasuguse ühiskondliku tegevuse selgrooks. Wikimedia Foundationi esindaja Toby Negrini sõnul on Internet alles oma evolutsiooni alguses. (65) Aga kui võrgu areng on alles oma arengutee alguses ja selle küpsusfaas pole veel käes, siis missugune näeb võrgumaailm välja järgmistel aastakümnetel?
			Ilmselt pole see liialdus, kui väita, et meie ühiskond on interneti-tsivilisatsioon. Võrk on tööriist, mis on muutnud kõike alates suhtlemisest, töötamisest ning isegi armumisest. Digipööre on mõjutanud inimese kõiki sotsiaalseid sfääre, levides üle maailma ja arenedes 56k-andmeedastuskiirusega telefoniühendustest (millel oli raskusi veebilehe normaalse laadimisegagi) 5G-lahendusteni, mis võimaldavad kirurgil robotit interneti kaudu juhtides sooritada kaugoperatsioone. 25 aastaga on internet muutunud tehnoloogiast, mis mõne arvates oleks läinud lühikese ajaga moest välja, igasuguse ühiskondliku tegevuse selgrooks. Wikimedia Foundationi esindaja Toby Negrini sõnul on Internet alles oma evolutsiooni alguses. (65) Aga kui võrgu areng on alles oma arengutee alguses ja selle küpsusfaas pole veel käes, siis missugune näeb võrgumaailm välja järgmistel aastakümnetel?

	===Liitreaalsus===		===Liitreaalsus===

	Tuntumad eksperdid nõustuvad ühes: Interneti järgmise arengu üks tõukejõud on liitreaalsus. See tehnoloogia, mis on võimeline siduma digitaalse ja füüsilisele maailma, on kindlasti järgmine suur tehnoloogiline saavutus. Kujutage ette, et auto GPS-seadme juhiseid saab vaadata otse asfaldilt, mis teie auto nina ees asub, näete külastatava linna monumentidega seotud kõige olulisemat teavet monumenti endasse integreeritud digitaalsete koomiksite kujul ja saate poes pakutava mööblieseme projitseerida otse teie elutuppa, et näha, kuidas mööblitükk sinna keskkonda sobib! Ja seda kõike mitte vaadates nutitelefoni kaamera kaudu, vaid liitreaalsuse tehnoloogia abil, mille kallal töötavad tehnoloogiahiiglased Apple (66) ja Facebook (67).		Tuntumad eksperdid nõustuvad ühes: Interneti järgmise arengu üks tõukejõud on liitreaalsus. See tehnoloogia, mis on võimeline siduma digitaalse ja füüsilisele maailma, on kindlasti järgmine suur tehnoloogiline saavutus. Kujutage ette, et auto GPS-seadme juhiseid saab vaadata otse asfaldilt, mis teie auto nina ees asub, näete külastatava linna monumentidega seotud kõige olulisemat teavet monumenti endasse integreeritud digitaalsete koomiksite kujul ja saate poes pakutava mööblieseme projitseerida otse teie elutuppa, et näha, kuidas mööblitükk sinna keskkonda sobib! Ja seda kõike mitte vaadates nutitelefoni kaamera kaudu, vaid liitreaalsuse tehnoloogia abil, mille kallal töötavad tehnoloogiahiiglased Apple (66) ja Facebook (67).

	Lähiaastatel muutub liitreaalsuse tehnoloogia olulisel määral. Täna paistavad nad igapäevaseks kasutamiseks üldse mitte sobilike mahukate peakomplektidena, varsti muutuvad nad üha sarnasemaks tavaliste prillidega. Teavitused sotsiaalvõrgustikest, e-kirjad ja muu selline on ühes kohas ning integreeritud füüsilise maailmaga, tulles seega kaasa meie igapäevategevustesse.		Lähiaastatel muutub liitreaalsuse tehnoloogia olulisel määral. Täna paistavad nad igapäevaseks kasutamiseks üldse mitte sobilike mahukate peakomplektidena, varsti muutuvad nad üha sarnasemaks tavaliste prillidega. Teavitused sotsiaalvõrgustikest, e-kirjad ja muu selline on ühes kohas ning integreeritud füüsilise maailmaga, tulles seega kaasa meie igapäevategevustesse.

	Kui täna peame veebimaailma sisenemiseks end arvuti ekraani ette seadma või nutitelefoni välja võtma, siis edaspidi on internet otse silme ees: meie elu põhitingimuseks saab soov olla võrguga ühendatud. Kõik see saab umbes paari aasta jooksul reaalsuseks ning normaalsuseks. Samsungi ja Apple’i laborites käib töö juba järgmise sammu - nutikate kontaktläätsede, mis integreerivad Interneti lõplikult inimkehasse - kallal. (68) Kõik see tehnoloogia teeb meid teistele kättesaadavamaks kui varem.		Kui täna peame veebimaailma sisenemiseks end arvuti ekraani ette seadma või nutitelefoni välja võtma, siis edaspidi on internet otse silme ees: meie elu põhitingimuseks saab soov olla võrguga ühendatud. Kõik see saab umbes paari aasta jooksul reaalsuseks ning normaalsuseks. Samsungi ja Apple’i laborites käib töö juba järgmise sammu - nutikate kontaktläätsede, mis integreerivad Interneti lõplikult inimkehasse - kallal. (68) Kõik see tehnoloogia teeb meid teistele kättesaadavamaks kui varem.

	Liitreaalsustehnoloogia saabumisel muutub juba praegu ajale jalgu jääv online- ja offline-maailma ning füüsilise- ja virtuaalse maailma eristamine mõttetuks. Me ei hakka elama kahes eraldi keskkonnas, vaid ühtses ökosüsteemis, kus digitaalne maailm liidetakse füüsilise maailmaga ning kus kõik igapäevased toimingud tehakse ära veebis. (69) Mõnikord ei saa me enam isegi aru, kus digimaailm lõpeb ja füüsiline elu algab ning vastupidi: suhtleme digilahenduste abil füüsilise keskkonnaga, vaatame meie maitsele vastavaid reklaamplakateid, tunneme ära oma Facebooki kontaktid digitaalselt kuvatava profiilisildi abil... (69)		Liitreaalsustehnoloogia saabumisel muutub juba praegu ajale jalgu jääv online- ja offline-maailma ning füüsilise- ja virtuaalse maailma eristamine mõttetuks. Me ei hakka elama kahes eraldi keskkonnas, vaid ühtses ökosüsteemis, kus digitaalne maailm liidetakse füüsilise maailmaga ning kus kõik igapäevased toimingud tehakse ära veebis. (69) Mõnikord ei saa me enam isegi aru, kus digimaailm lõpeb ja füüsiline elu algab ning vastupidi: suhtleme digilahenduste abil füüsilise keskkonnaga, vaatame meie maitsele vastavaid reklaamplakateid, tunneme ära oma Facebooki kontaktid digitaalselt kuvatava profiilisildi abil... (69)

Line 153:		Line 157:

	Interneti kaugemat tulevikku võivad mõjutada nn närvivõrgud, millega tegelevad idufirmad nagu Elon Muski Neuralink. Kunstlik närvivõrk on arvutusmudel, mis koosneb tehislikest neuronitest, võrk on inspireeritud bioloogilise närvivõrgu lihtsustatud mudelitest. Need matemaatilised mudelid on bioloogilistest närvivõrkudest arusaamiseks liiga lihtsad, kuid neid kasutatakse tehisintellekti inseneriprobleemide lahendamiseks näiteks elektroonikas, arvutiteaduses ja simulatsioonivaldkonnas. (73)		Interneti kaugemat tulevikku võivad mõjutada nn närvivõrgud, millega tegelevad idufirmad nagu Elon Muski Neuralink. Kunstlik närvivõrk on arvutusmudel, mis koosneb tehislikest neuronitest, võrk on inspireeritud bioloogilise närvivõrgu lihtsustatud mudelitest. Need matemaatilised mudelid on bioloogilistest närvivõrkudest arusaamiseks liiga lihtsad, kuid neid kasutatakse tehisintellekti inseneriprobleemide lahendamiseks näiteks elektroonikas, arvutiteaduses ja simulatsioonivaldkonnas. (73)

	Praktikas on närvivõrgud statistiliste andmete mittelineaarsed struktuurid, mis on organiseeritud modelleerimisvahenditena. Neid saab kasutada sisendite ja väljundite vaheliste keeruliste suhete simuleerimiseks, mida teised analüütilised funktsioonid ei suuda esindada. Tehisnärvivõrk võtab väliseid signaale vastu sisendsõlmede (töötlusüksuste) kihil, millest igaüks on ühendatud arvukate sisemiste sõlmedega, mis on organiseeritud mitmesse kihti. Iga sõlm töötleb vastuvõetud signaale ja edastab tulemuse järgmistele sõlmedele. (74) Tänu närvivõrkude suurele arvutusvõimsusele projitseeritakse meile liitreaalsust, saame teha veebipõhiseid otsinguid, taasesitada mälestusi, suhelda inimestega digitelepaatia-meetodil. (75)		Praktikas on närvivõrgud statistiliste andmete mittelineaarsed struktuurid, mis on organiseeritud modelleerimisvahenditena. Neid saab kasutada sisendite ja väljundite vaheliste keeruliste suhete simuleerimiseks, mida teised analüütilised funktsioonid ei suuda esindada. Tehisnärvivõrk võtab väliseid signaale vastu sisendsõlmede (töötlusüksuste) kihil, millest igaüks on ühendatud arvukate sisemiste sõlmedega, mis on organiseeritud mitmesse kihti. Iga sõlm töötleb vastuvõetud signaale ja edastab tulemuse järgmistele sõlmedele. (74) Tänu närvivõrkude suurele arvutusvõimsusele projitseeritakse meile liitreaalsust, saame teha veebipõhiseid otsinguid, taasesitada mälestusi, suhelda inimestega digitelepaatia-meetodil. (75)

Reopro: /* Võrgusuhtluse olevik */

2021-12-06T08:52:58Z

Võrgusuhtluse olevik

Reopro: /* Sotsiaalmeediabuum */

2021-12-06T08:51:39Z

Sotsiaalmeediabuum

← Older revision		Revision as of 11:51, 6 December 2021
Line 70:		Line 70:

	2003. aastal ilmunud MySpace’i peetakse Facebooki “vanaisaks”, sest tema kujundas nägemuse tänapäevasest sotsiaalmeediavõrgustikust. Kolme aastaga sai sellest maailma kõige populaarsem sotsiaalmeediaplatvorm (33). Sarnaselt teiste platvormidega oli ka Myspace’is võimalik kirjutada üksteisele sõnumeid, kuid inimesed said olla erakordselt loomingulised enda profiili loomisel - profiilile sai lisada videot, muusikat ja pilte, oli võimalik mängida värvidega ja lisada profiilile interaktiivsust. Eriliseks muutis MySpace’i platvormi ka võimalus leida uut unikaalset muusikat (selle kaudu said inimesed uusi tutvusi), inimesed said vabalt oma loomingut jagada (41).		2003. aastal ilmunud MySpace’i peetakse Facebooki “vanaisaks”, sest tema kujundas nägemuse tänapäevasest sotsiaalmeediavõrgustikust. Kolme aastaga sai sellest maailma kõige populaarsem sotsiaalmeediaplatvorm (33). Sarnaselt teiste platvormidega oli ka Myspace’is võimalik kirjutada üksteisele sõnumeid, kuid inimesed said olla erakordselt loomingulised enda profiili loomisel - profiilile sai lisada videot, muusikat ja pilte, oli võimalik mängida värvidega ja lisada profiilile interaktiivsust. Eriliseks muutis MySpace’i platvormi ka võimalus leida uut unikaalset muusikat (selle kaudu said inimesed uusi tutvusi), inimesed said vabalt oma loomingut jagada (41).

	2004. aastal tekib MySpace’ile konkurent - Facebook. Ainus erinevus teenuste vahel oli MySpace’i võimalus luua unikaalseid profiile, muidu oli tegu sarnaste platvormidega. Aja jooksul MySpace kadus ning Facebook jäi peale. 2015. aastal lisas Facebook videokõned (42), telefonikõned Facebookis olid olemas 2013. aastast (43). Facebook on praeguseks üks suurimaid sotsiaalmeediaplatvorme. Teenusel on ligikaudu 1,9 miljardit igapäevast kasutajat (44), kokku on kasutajaid 2,89 miljardit (30).		2004. aastal tekib MySpace’ile konkurent - Facebook. Ainus erinevus teenuste vahel oli MySpace’i võimalus luua unikaalseid profiile, muidu oli tegu sarnaste platvormidega. Aja jooksul MySpace kadus ning Facebook jäi peale. 2015. aastal lisas Facebook videokõned (42), telefonikõned Facebookis olid olemas 2013. aastast (43). Facebook on praeguseks üks suurimaid sotsiaalmeediaplatvorme. Teenusel on ligikaudu 1,9 miljardit igapäevast kasutajat (44), kokku on kasutajaid 2,89 miljardit (30).
	YouTube tutvustas 2005. aastal uut viisi inimestega suhtlemiseks: kasutajad saavad luua ja jagada videot ükskõik kellega - perega, sõpradega, kas või kogu maailmaga. Esialgu oli tegemist veebipõhise lahendusega, hiljem tekkis võimalus kasutada YouTube’i ka nutitelefonis. YouTube kui kommunikatsioonivahend laseb inimestel (sh sotsiaalmeediakuulsustel, suunamudijatel) videote vahendusel (nt vlog) oma jälgijaskonnaga suhelda ning pakkuda neile meelepärast ja kaasahaaravat sisu (45). Platvormi kasutab umbes 122 miljonit inimest päevas (46).		YouTube tutvustas 2005. aastal uut viisi inimestega suhtlemiseks: kasutajad saavad luua ja jagada videot ükskõik kellega - perega, sõpradega, kas või kogu maailmaga. Esialgu oli tegemist veebipõhise lahendusega, hiljem tekkis võimalus kasutada YouTube’i ka nutitelefonis. YouTube kui kommunikatsioonivahend laseb inimestel (sh sotsiaalmeediakuulsustel, suunamudijatel) videote vahendusel (nt vlog) oma jälgijaskonnaga suhelda ning pakkuda neile meelepärast ja kaasahaaravat sisu (45). Platvormi kasutab umbes 122 miljonit inimest päevas (46).

Taloig: /* Võrgusuhtluse ajalugu, olevik ja tulevik. */

2021-12-06T08:51:00Z

Võrgusuhtluse ajalugu, olevik ja tulevik.

← Older revision		Revision as of 11:51, 6 December 2021
Line 60:		Line 60:
	Lisaks erinevatele ametlikele suhtlusklienttarkvaradele tekkis arvukalt programme, mis omavahel eri teenuseid ühendasid. Näiteks Pidgin (varasem Gaim) ja Kopete võimaldasid ühendada lisapakkide abil nii MSNi, Yahoo, AIMi kui ka IRC-suhtluse. (28) (29)		Lisaks erinevatele ametlikele suhtlusklienttarkvaradele tekkis arvukalt programme, mis omavahel eri teenuseid ühendasid. Näiteks Pidgin (varasem Gaim) ja Kopete võimaldasid ühendada lisapakkide abil nii MSNi, Yahoo, AIMi kui ka IRC-suhtluse. (28) (29)

	==Sotsiaalmeediabuum==		===Sotsiaalmeediabuum===

	2000. aasta alguses omas internetile ligipääsu hinnanguliselt 304 (30) miljonit inimest ning sama aasta lõpuks oli vastav arv juba 361 miljonit (31), ligikaudu poole sellest hulgast moodustasid Ameerika Ühendriikide elanikud (32). Ühe miljardi kasutaja piir ületati 2005. aasta lõpuks (30). Kuna interneti kasutajaskond kasvas ja tehnoloogia muutus aina paremaks, hakati otsima-leiutama erinevaid viise üksteisega suhtlemiseks. Aastatuhande vahetuse esimestel aastatel tekkis hulk uusi rakendusi ja sotsiaalmeediaplatvorme, mis võimaldasid inimestel luua uusi kontakte ja püsida üksteisega ühenduses (33).		2000. aasta alguses omas internetile ligipääsu hinnanguliselt 304 (30) miljonit inimest ning sama aasta lõpuks oli vastav arv juba 361 miljonit (31), ligikaudu poole sellest hulgast moodustasid Ameerika Ühendriikide elanikud (32). Ühe miljardi kasutaja piir ületati 2005. aasta lõpuks (30). Kuna interneti kasutajaskond kasvas ja tehnoloogia muutus aina paremaks, hakati otsima-leiutama erinevaid viise üksteisega suhtlemiseks. Aastatuhande vahetuse esimestel aastatel tekkis hulk uusi rakendusi ja sotsiaalmeediaplatvorme, mis võimaldasid inimestel luua uusi kontakte ja püsida üksteisega ühenduses (33).

Reopro: /* Vestlusprogrammid */

2021-12-06T08:50:55Z

Vestlusprogrammid

← Older revision		Revision as of 11:50, 6 December 2021
Line 55:		Line 55:

	Üheksakümnendate keskel ilmusid turule vestlusprogrammid, kus kasutajad said üksteisele interneti kaudu sõnumeid saata. Enne millenniumi loodud sõnumivahetustarkvarad tõrjusid pisitasa turult välja Telneti ja IRC ning olid elujõulised ligikaudu kümme aastat pärast sajandivahetustki.		Üheksakümnendate keskel ilmusid turule vestlusprogrammid, kus kasutajad said üksteisele interneti kaudu sõnumeid saata. Enne millenniumi loodud sõnumivahetustarkvarad tõrjusid pisitasa turult välja Telneti ja IRC ning olid elujõulised ligikaudu kümme aastat pärast sajandivahetustki.

	Esimene edukam tegija tolles valdkonnas oli 1996. aastal välja tulnud ICQ. (24) Tarkvara võimaldas lisaks reaalajalisele otsesuhtlusele ka vestlust mitme kasutaja vahel, sõnumite salvestamist võrguväliseks lugemiseks ja failiedastust. Umbes samal ajal tuli välja ka AIM (25), oma tarkvara esitlesid ka Yahoo! (26) (Yahoo! Pager, mis sai aasta hiljem nime Yahoo! Messenger) ning Microsoft (tarkvara tuntud nimede all nagu MSN, Windows Live Messenger jne). (27)		Esimene edukam tegija tolles valdkonnas oli 1996. aastal välja tulnud ICQ. (24) Tarkvara võimaldas lisaks reaalajalisele otsesuhtlusele ka vestlust mitme kasutaja vahel, sõnumite salvestamist võrguväliseks lugemiseks ja failiedastust. Umbes samal ajal tuli välja ka AIM (25), oma tarkvara esitlesid ka Yahoo! (26) (Yahoo! Pager, mis sai aasta hiljem nime Yahoo! Messenger) ning Microsoft (tarkvara tuntud nimede all nagu MSN, Windows Live Messenger jne). (27)

	Lisaks erinevatele ametlikele suhtlusklienttarkvaradele tekkis arvukalt programme, mis omavahel eri teenuseid ühendasid. Näiteks Pidgin (varasem Gaim) ja Kopete võimaldasid ühendada lisapakkide abil nii MSNi, Yahoo, AIMi kui ka IRC-suhtluse. (28) (29)		Lisaks erinevatele ametlikele suhtlusklienttarkvaradele tekkis arvukalt programme, mis omavahel eri teenuseid ühendasid. Näiteks Pidgin (varasem Gaim) ja Kopete võimaldasid ühendada lisapakkide abil nii MSNi, Yahoo, AIMi kui ka IRC-suhtluse. (28) (29)

Reopro: /* Ühisruumide teke veebis */

2021-12-06T08:50:40Z

Ühisruumide teke veebis

← Older revision		Revision as of 11:50, 6 December 2021
Line 47:		Line 47:

	Ajal, mil suuri sotsiaalvõrgustikke veel tekkinud polnud, ent veeb oli juba olemas, hakkasid arenema erinevad keskkonnad, kus inimesed said üksteisega suhelda. Vast tuntuimad näited säärastest keskkondadest on jututoad ja foorumid.		Ajal, mil suuri sotsiaalvõrgustikke veel tekkinud polnud, ent veeb oli juba olemas, hakkasid arenema erinevad keskkonnad, kus inimesed said üksteisega suhelda. Vast tuntuimad näited säärastest keskkondadest on jututoad ja foorumid.

	Neti.ee ja www.ee nimekirjast leidis 1999. aastal eestimaiseid jututubasid küll ja veel. (15) (16) Ruumi jutustamiseks jagus eri sihtrühmadele (oma koht oli teismelistel, tudengitel, tallinlastel ja seksuaalvähemustelgi) ning ruumi aruteludeks jäi eri teemadele (osa tube ei seadnud teemapiiranguid, ent oli ka nt arvuti- ja psühholoogiateemalisi jututube.) Yahoo loendid välismaistest jututubadest olid omakorda veel pikemad ja kirjumad. (17) (18) Eelkõige oli jututubade seas palju Telnet’i-põhiseid keskkondi (19) (sh MUD-mängud, mis omavahelist suhtlemist võimaldasid (20)), ka IRC oli levinud standard. Foorumite loetelu toonasel Neti.ee lehel on lühem jututubade loendist (21), ent ilmselt polnud juba tollal võimalik veebi suuruse tõttu kõiki olemasolevaid foorumeid indekseerida ja tegelik foorumite hulk oli tunduvalt suurem.		Neti.ee ja www.ee nimekirjast leidis 1999. aastal eestimaiseid jututubasid küll ja veel. (15) (16) Ruumi jutustamiseks jagus eri sihtrühmadele (oma koht oli teismelistel, tudengitel, tallinlastel ja seksuaalvähemustelgi) ning ruumi aruteludeks jäi eri teemadele (osa tube ei seadnud teemapiiranguid, ent oli ka nt arvuti- ja psühholoogiateemalisi jututube.) Yahoo loendid välismaistest jututubadest olid omakorda veel pikemad ja kirjumad. (17) (18) Eelkõige oli jututubade seas palju Telnet’i-põhiseid keskkondi (19) (sh MUD-mängud, mis omavahelist suhtlemist võimaldasid (20)), ka IRC oli levinud standard. Foorumite loetelu toonasel Neti.ee lehel on lühem jututubade loendist (21), ent ilmselt polnud juba tollal võimalik veebi suuruse tõttu kõiki olemasolevaid foorumeid indekseerida ja tegelik foorumite hulk oli tunduvalt suurem.

	Üks tähelepanuväärne ajalooline hetk eesti internetiajaloos ja -kultuuris oli Delfi portaali asutamine 1999. aastal. (22) Tollal oma eelkäija Online.ee asemele loodud uudisteportaal ühendas endas ka otsisüsteemi, e-posti teenuse ja meelelahutuse, tekkis ka võimalus veebis uudislugusid kommenteerida – uus võimalus veebis suhtlemiseks ja arvamuse väljendamiseks. (23)		Üks tähelepanuväärne ajalooline hetk eesti internetiajaloos ja -kultuuris oli Delfi portaali asutamine 1999. aastal. (22) Tollal oma eelkäija Online.ee asemele loodud uudisteportaal ühendas endas ka otsisüsteemi, e-posti teenuse ja meelelahutuse, tekkis ka võimalus veebis uudislugusid kommenteerida – uus võimalus veebis suhtlemiseks ja arvamuse väljendamiseks. (23)

Reopro: /* Sissejuhatus */

2021-12-06T08:50:02Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 11:50, 6 December 2021
Line 4:		Line 4:

	Antud töö keskendub võrgusuhtluse ajaloole alates ARPANET-i tekkest kuni tänapäevani välja, lisaks vaadatakse, missuguseid suhtlemisvõimalusi tasub oodata tulevikus. Võrgusuhtluse all võime mõelda kommunikatsiooni, mis toimib tänu arvutitele ja nendele ehitatud digitaalsüsteemidele. Sellist tüüpi suhtluseks võib pidada e-mailide, instant message’i ehk kiirsõnumi saatmist (nt sõnumi saatmine Messengeris või Whatsappis) või helistamist (nt Skype’is, Messengeris). Võrgusuhtlus on teinud inimesed rohkem kättesaadavamaks, olenemata sellest, kui kaugel on inimene, kellega soovitakse ühendust võtta. (1) (2)		Antud töö keskendub võrgusuhtluse ajaloole alates ARPANET-i tekkest kuni tänapäevani välja, lisaks vaadatakse, missuguseid suhtlemisvõimalusi tasub oodata tulevikus. Võrgusuhtluse all võime mõelda kommunikatsiooni, mis toimib tänu arvutitele ja nendele ehitatud digitaalsüsteemidele. Sellist tüüpi suhtluseks võib pidada e-mailide, instant message’i ehk kiirsõnumi saatmist (nt sõnumi saatmine Messengeris või Whatsappis) või helistamist (nt Skype’is, Messengeris). Võrgusuhtlus on teinud inimesed rohkem kättesaadavamaks, olenemata sellest, kui kaugel on inimene, kellega soovitakse ühendust võtta. (1) (2)


	==Võrgusuhtlus alates ARPANETi sünnist==		==Võrgusuhtlus alates ARPANETi sünnist==

Reopro: /* Võrgusuhtlus alates ARPANETi sünnist */

2021-12-06T08:49:47Z

Võrgusuhtlus alates ARPANETi sünnist

← Older revision		Revision as of 11:49, 6 December 2021
Line 11:		Line 11:

	Võib öelda, et ARPANETi kui tänapäevase interneti eelkäija sünd muutis võrgusuhtluse selliseks, nagu ta tänapäevalgi on. Esimesed kiirsõnumite vahetamised ning videokõne-tüüpi vestlused said toimuda just modernse interneti eelkäija tekkides. 1969. aastal UCLA (The University of California, Los Angeles) lõpetanud üliõpilased, kes kuulusid professor Leonard Kleinrocki meeskonda, saatsid esimese paketivahetussõnumi ühest arvutist teise. Kuigi tollal polnud ARPANETis võimalik palju teha (sisselogimise kaugarvutisse, printimine ja failivahetus arvutite vahel), oli see teenus populaarne ja seetõttu ka hea kasvulava võrgusuhtluse tekkele. (3)		Võib öelda, et ARPANETi kui tänapäevase interneti eelkäija sünd muutis võrgusuhtluse selliseks, nagu ta tänapäevalgi on. Esimesed kiirsõnumite vahetamised ning videokõne-tüüpi vestlused said toimuda just modernse interneti eelkäija tekkides. 1969. aastal UCLA (The University of California, Los Angeles) lõpetanud üliõpilased, kes kuulusid professor Leonard Kleinrocki meeskonda, saatsid esimese paketivahetussõnumi ühest arvutist teise. Kuigi tollal polnud ARPANETis võimalik palju teha (sisselogimise kaugarvutisse, printimine ja failivahetus arvutite vahel), oli see teenus populaarne ja seetõttu ka hea kasvulava võrgusuhtluse tekkele. (3)


	===Esimene e-kiri===		===Esimene e-kiri===

← Older revision		Revision as of 11:52, 6 December 2021
Line 85:		Line 85:

	Praegu osutub sotsiaalmeedia üheks peamiseks interneti kasutamise põhjuseks, see trend ei näita vaibumise märke. Arenenud riikides on uute sotsiaalmeediakasutajate teke aeglustunud küllastumise tõttu, järgi on jõudmas Aasia riigid ja piirkonnad, mis alles saavad ligipääsu stabiilsele internetile ja riistvarale.		Praegu osutub sotsiaalmeedia üheks peamiseks interneti kasutamise põhjuseks, see trend ei näita vaibumise märke. Arenenud riikides on uute sotsiaalmeediakasutajate teke aeglustunud küllastumise tõttu, järgi on jõudmas Aasia riigid ja piirkonnad, mis alles saavad ligipääsu stabiilsele internetile ja riistvarale.

	Sotsiaalvõrgustikes on aastal 2021 kokku 4,48 miljardit kasutajat, see hulk on kasvanud rohkem kui kaks korda võrreldes 2015. aastaga, mil oli 2,07 miljardit kasutajat. Vahemikus 2019-2020 oli sotsiaalvõrgustike kasutajate kasv piirkonniti järgmine: Aasias +16,98%, Aafrikas +13,92%, Lõuna-Ameerikas +8%, Põhja-Ameerikas +6,96%, Euroopas +4,32% ja Austraalias +4,9%. (50) Tähelepanuväärne on, et suurem osa liiklusest sotsiaalvõrgustikes toimub mobiiltelefonide kaudu: ainult 1,32% sotsiaalmeedia kasutajatest ei pääse mobiiltelefonist neile teenusetele ligi. (50) Enim kasutatud võrgustikud on Facebook 2,9 miljardi aktiivse kasutajaga, järgnevad YouTube (2,3 miljardit) ja WhatsApp (2 miljardit). Keskmine kasutaja kulutab oma päevast nendele lehtedele-rakendustele umbes kaks ja pool tundi. (50)		Sotsiaalvõrgustikes on aastal 2021 kokku 4,48 miljardit kasutajat, see hulk on kasvanud rohkem kui kaks korda võrreldes 2015. aastaga, mil oli 2,07 miljardit kasutajat. Vahemikus 2019-2020 oli sotsiaalvõrgustike kasutajate kasv piirkonniti järgmine: Aasias +16,98%, Aafrikas +13,92%, Lõuna-Ameerikas +8%, Põhja-Ameerikas +6,96%, Euroopas +4,32% ja Austraalias +4,9%. (50) Tähelepanuväärne on, et suurem osa liiklusest sotsiaalvõrgustikes toimub mobiiltelefonide kaudu: ainult 1,32% sotsiaalmeedia kasutajatest ei pääse mobiiltelefonist neile teenusetele ligi. (50) Enim kasutatud võrgustikud on Facebook 2,9 miljardi aktiivse kasutajaga, järgnevad YouTube (2,3 miljardit) ja WhatsApp (2 miljardit). Keskmine kasutaja kulutab oma päevast nendele lehtedele-rakendustele umbes kaks ja pool tundi. (50)

	Enamik sotsiaalmeediaplatvorme toetab kõiki enim kasutatud digitaalseid suhtlemisvõimalusi nagu video- ja häälkõne ning kiirsõnumeid. Selle mugavuse tõttu on näiteks Facebook Messengerist ja WhatsAppist saanud kasutajate jaoks kõik-ühes-rakendused.		Enamik sotsiaalmeediaplatvorme toetab kõiki enim kasutatud digitaalseid suhtlemisvõimalusi nagu video- ja häälkõne ning kiirsõnumeid. Selle mugavuse tõttu on näiteks Facebook Messengerist ja WhatsAppist saanud kasutajate jaoks kõik-ühes-rakendused.

Line 91:		Line 93:

	Alates 2019. aastast on COVID-19 pandeemia tööandjatele ja õppeasutustele suur probleem: tekib küsimus, kuidas säilitada produktiivsust nii palju kui võimalik viisidel, mis ei rikuks kehtestatud piiranguid. Videovestlusrakendused on kasutusel asendusena kohapealsetele tegevustele nagu koosolekud, klassitunnid ja seminarid. Piirangutega seoses on olnud tööandjatel vaja panna kaugtööd tegema iga töötaja, keda saab. See on tekitanud suure nõudluse programmide järgi, mis lubavad läbi viia videokoosolekuid täies mahus. Olulised on siinkohal näiteks joonistamise, ettekannete tegemise, lähtekoodi ja failide jagamise, graafikute koostamise võimekus.		Alates 2019. aastast on COVID-19 pandeemia tööandjatele ja õppeasutustele suur probleem: tekib küsimus, kuidas säilitada produktiivsust nii palju kui võimalik viisidel, mis ei rikuks kehtestatud piiranguid. Videovestlusrakendused on kasutusel asendusena kohapealsetele tegevustele nagu koosolekud, klassitunnid ja seminarid. Piirangutega seoses on olnud tööandjatel vaja panna kaugtööd tegema iga töötaja, keda saab. See on tekitanud suure nõudluse programmide järgi, mis lubavad läbi viia videokoosolekuid täies mahus. Olulised on siinkohal näiteks joonistamise, ettekannete tegemise, lähtekoodi ja failide jagamise, graafikute koostamise võimekus.

	Osa uuringuid on välja toonud, et videosilla vahendusel peetud koosolekud võivad olla igal moel produktiivsemad ja ressursse säästvamad kui nende reaalsuses peetud alternatiivid. (51) LifeSize poolt koostatud analüüs küsitluste kohta teeb järgmised järeldused:		Osa uuringuid on välja toonud, et videosilla vahendusel peetud koosolekud võivad olla igal moel produktiivsemad ja ressursse säästvamad kui nende reaalsuses peetud alternatiivid. (51) LifeSize poolt koostatud analüüs küsitluste kohta teeb järgmised järeldused:

Line 98:		Line 101:

	Videokoosolekuid saab pidada igal ajal ja igal pool, kus on tol hetkel olemas ligipääs internetile, seetõttu on koosoleku pidamisega seotud ajakulu viidud miinimumini ja tööjõu transportimiseks koosolekuruumi ei kulu ressurssi üldse. (51)		Videokoosolekuid saab pidada igal ajal ja igal pool, kus on tol hetkel olemas ligipääs internetile, seetõttu on koosoleku pidamisega seotud ajakulu viidud miinimumini ja tööjõu transportimiseks koosolekuruumi ei kulu ressurssi üldse. (51)

	Kuigi mitmed uurimused ja töötajate küsitlused kiidavad videokoosolekute pidamise heaks, seda eriti odavuse ja produktiivsuse kasvu pärast, on ka videokoosolekutel oma nõrkused:		Kuigi mitmed uurimused ja töötajate küsitlused kiidavad videokoosolekute pidamise heaks, seda eriti odavuse ja produktiivsuse kasvu pärast, on ka videokoosolekutel oma nõrkused:

Line 107:		Line 111:

	Pandeemiaga seotud massiline videokoosolekute korraldamise kasv on toonud esile ka arvestatavad turvaprobleemid. Zoom, mis on üks populaarsemaid videosuhtluskanaleid, on seisnud silmitsi mitmete turvanõrkustega. Et liituda videokõnega, mida parooliga ei turvata, on vaja teada kindlat üheksast kuni üheteistkümnest numbrist koosnevat kõne sessioonikoodi, mis võib olla kergesti äraarvatav. Sellest tekkis ka üks meem ja trollimise võte nimega Zoom Bombing, mille eesmärk oli Zoomis peetud koosolekuga, kuhu inimene polnud teretulnud, liituda ja seal kaost tekitada. Eelnevalt mainitud turvaveal on ka üks lisanüanss: kui koosolekul arutatakse näiteks ettevõttega seotud konfidentsiaalset infot, võib tundlik teave kergesti lekkida.		Pandeemiaga seotud massiline videokoosolekute korraldamise kasv on toonud esile ka arvestatavad turvaprobleemid. Zoom, mis on üks populaarsemaid videosuhtluskanaleid, on seisnud silmitsi mitmete turvanõrkustega. Et liituda videokõnega, mida parooliga ei turvata, on vaja teada kindlat üheksast kuni üheteistkümnest numbrist koosnevat kõne sessioonikoodi, mis võib olla kergesti äraarvatav. Sellest tekkis ka üks meem ja trollimise võte nimega Zoom Bombing, mille eesmärk oli Zoomis peetud koosolekuga, kuhu inimene polnud teretulnud, liituda ja seal kaost tekitada. Eelnevalt mainitud turvaveal on ka üks lisanüanss: kui koosolekul arutatakse näiteks ettevõttega seotud konfidentsiaalset infot, võib tundlik teave kergesti lekkida.

	Zoom on end reklaaminud kui teenust, mis oma kõnesid end-to-end-krüpteeringuga kaitseb, siiski oli pigem tegu turundusliku valega. Infovahetus Zoomi serverite ja klientide vahel oli kergesti dekrüpteeritav, seega oli info nähtav ka igale inimesele, kes haldas Zoomi servereid. Teatud hetkel suutsid häkkerid kirjutada faile arvutitesse, mille kaudu videokõnes osaleti. (52) (53) Uued lahendused ja vajadused tõstatavad paratamatult küsimusi turvalisuse kohta.		Zoom on end reklaaminud kui teenust, mis oma kõnesid end-to-end-krüpteeringuga kaitseb, siiski oli pigem tegu turundusliku valega. Infovahetus Zoomi serverite ja klientide vahel oli kergesti dekrüpteeritav, seega oli info nähtav ka igale inimesele, kes haldas Zoomi servereid. Teatud hetkel suutsid häkkerid kirjutada faile arvutitesse, mille kaudu videokõnes osaleti. (52) (53) Uued lahendused ja vajadused tõstatavad paratamatult küsimusi turvalisuse kohta.

Line 122:		Line 127:

	Antud juhtum oli hea õppetund ja meeldetuletus igale süsteemiadministraatorile: ära halda teenuse diagnostikat, ja sealhulgas ka kõiki muid ettevõtte-spetsiifilisi lahendusi, samal süsteemil, kus teenus ise töötab. Kuna Facebook risti-vastupidi talitanud oli, ei olnud katastroofilise vea puhul olukorda võimalik kiiresti lahendada: kõik Facebooki kontori-sisesed lahendused lõpetasid töötamise. Tegemist oli single point of failure tüüpi veaga, mis halvas terve süsteemi töö. Olukord lahendati, kui tehnika-abi meeskond saadeti füüsiliselt BGP serverite juurde konfiguratsioone taastama. (60)		Antud juhtum oli hea õppetund ja meeldetuletus igale süsteemiadministraatorile: ära halda teenuse diagnostikat, ja sealhulgas ka kõiki muid ettevõtte-spetsiifilisi lahendusi, samal süsteemil, kus teenus ise töötab. Kuna Facebook risti-vastupidi talitanud oli, ei olnud katastroofilise vea puhul olukorda võimalik kiiresti lahendada: kõik Facebooki kontori-sisesed lahendused lõpetasid töötamise. Tegemist oli single point of failure tüüpi veaga, mis halvas terve süsteemi töö. Olukord lahendati, kui tehnika-abi meeskond saadeti füüsiliselt BGP serverite juurde konfiguratsioone taastama. (60)

	Teenuste katkestused tekitasid nõudluse-pakkumise suhtes musta augu pakkumise poolele. Võimaluse kasutasid ära alternatiivsed rakendused nagu Telegram, millega liitus samal päeval üle 70m uue kasutaja. (61)		Teenuste katkestused tekitasid nõudluse-pakkumise suhtes musta augu pakkumise poolele. Võimaluse kasutasid ära alternatiivsed rakendused nagu Telegram, millega liitus samal päeval üle 70m uue kasutaja. (61)