Versioonihalduskeskkonnad GitHubi, GitLabi ja Bitbucketi näitel - Revision history

Ivmaeo at 20:20, 4 May 2020

2020-05-04T20:20:32Z

Ivmaeo at 20:12, 4 May 2020

2020-05-04T20:12:31Z

← Older revision		Revision as of 23:12, 4 May 2020
Line 198:		Line 198:

	Loodame, et eeltoodud lühikene versioonihalduskeskkondade tutvustus andis Sulle piisavalt infot ja vajalike lisaallikaid, et veidi paremini orienteeruda selles maailmas ning ennast kiiremini kurssi viia vajaliku infoga otsuste langetamiseks. Meeldivat teekonna jätku ja õigeid otsuseid soovides versioonihalduskeskkondadega tutvumisel.		Loodame, et eeltoodud lühikene versioonihalduskeskkondade tutvustus andis Sulle piisavalt infot ja vajalike lisaallikaid, et veidi paremini orienteeruda selles maailmas ning ennast kiiremini kurssi viia vajaliku infoga otsuste langetamiseks. Meeldivat teekonna jätku ja õigeid otsuseid soovides versioonihalduskeskkondadega tutvumisel.


			== '''Allikad''' ==
			<references/>

Tarams: Tarams moved page Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad) to Versioonihalduskeskkonnad GitHubi, GitLabi ja Bitbucketi näitel: Renaming the title by Tauno Rämson

2020-05-04T06:11:20Z

Tarams moved page Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad) to Versioonihalduskeskkonnad GitHubi, GitLabi ja Bitbucketi näitel: Renaming the title by Tauno Rämson

← Older revision	Revision as of 09:11, 4 May 2020
(No difference)

Kreban at 19:31, 3 May 2020

2020-05-03T19:31:07Z

← Older revision		Revision as of 22:31, 3 May 2020
Line 35:		Line 35:
	2007. aastal, kui töö GitHubi kallal algas, oli Git suhteliselt vähekasutatud versioonihaldussüsteem ning puudusid kommertsiaalsed Giti hostimisvõimalused. GitHub loodigi esialgu mõttega, et seda tühja kohta täita ning lisati võimalused koodi muudatuste paremaks jälgimiseks. GitHub lihtsustas oluliselt avatud lähtekoodiga projektide arendamist ja koostööd ning kasvas omaette kogukonnaks, mida on nimetatud ka arendajate "Facebookiks", aga piltide ja elusündmuste jagamise asemel postitavad inimesed projektide koode ning teised arendajad kommenteerivad, pakuvad välja uusi lahendusi ning täiendavad koodi vastavalt enda vajadustele. Brian Doll, GitHubi strateegia asepresident on öelnud:		2007. aastal, kui töö GitHubi kallal algas, oli Git suhteliselt vähekasutatud versioonihaldussüsteem ning puudusid kommertsiaalsed Giti hostimisvõimalused. GitHub loodigi esialgu mõttega, et seda tühja kohta täita ning lisati võimalused koodi muudatuste paremaks jälgimiseks. GitHub lihtsustas oluliselt avatud lähtekoodiga projektide arendamist ja koostööd ning kasvas omaette kogukonnaks, mida on nimetatud ka arendajate "Facebookiks", aga piltide ja elusündmuste jagamise asemel postitavad inimesed projektide koode ning teised arendajad kommenteerivad, pakuvad välja uusi lahendusi ning täiendavad koodi vastavalt enda vajadustele. Brian Doll, GitHubi strateegia asepresident on öelnud:

	„If you look at the top 100 sites, you’ve got a handful of social sites, thirty flavors of Google with national footprints, a lot of media outlets — and GitHub.“		<pre>„If you look at the top 100 sites, you’ve got a handful of social sites, thirty flavors of Google with national footprints, a lot of media outlets — and GitHub.“</pre>

	Tänapäeval on GitHub koduks lugematutele avatud lähtekoodiga projektidele, muuhulgas kasutavad GitHubi ka Google, Facebook, Twitter ja Microsoft. [https://medium.com/@smhatre59/the-untold-story-of-github-132840f72f56]		Tänapäeval on GitHub koduks lugematutele avatud lähtekoodiga projektidele, muuhulgas kasutavad GitHubi ka Google, Facebook, Twitter ja Microsoft. [https://medium.com/@smhatre59/the-untold-story-of-github-132840f72f56]

Kreban at 15:06, 3 May 2020

2020-05-03T15:06:01Z

← Older revision		Revision as of 18:06, 3 May 2020
Line 43:		Line 43:
	'''GitHubist lähemalt'''		'''GitHubist lähemalt'''

	GitHubi tarkvara arendati välja Ruby on Rails ja Erlangi baasil. Kolm peamist GitHubi funktsionaalsust on ''fork'', ''pull request'' ja ''merge''. ''Forking'' tähendab, et repositoorium kopeeritakse ühelt kasutajalt teise kasutaja repositooriumi. See tähendab, et kasutaja kellel enne ei olnud projekti kirjutamise õigust, saab seda enda kasutaja alt muuta, ning seejärel saata ''pull request''i originaalomanikule. Viimane saab seejärel soovi korral ''merge''ida ~~muutudes~~ originaalrepositooriumi ühe nupuvajutusega.		GitHubi tarkvara arendati välja Ruby on Rails ja Erlangi baasil. Kolm peamist GitHubi funktsionaalsust on ''fork'', ''pull request'' ja ''merge''. ''Forking'' tähendab, et repositoorium kopeeritakse ühelt kasutajalt teise kasutaja repositooriumi. See tähendab, et kasutaja kellel enne ei olnud projekti kirjutamise õigust, saab seda enda kasutaja alt muuta, ning seejärel saata ''pull request''i originaalomanikule. Viimane saab seejärel soovi korral ''merge''ida muutes originaalrepositooriumi ühe nupuvajutusega.

	Enne GitHubi oli kogu protsess avatud lähtekoodiga projektides palju keerulisem ja pikem: projekti lähtekoodi tuli muuta lokaalselt, kirjutada ise nimekiri muutustest (nimega ''patch'') ja see tuli meiliga saata projekti omanikule, kes siis pidi muutused üle vaatama ja need ise sisse viima. GitHubis on igal inimesel profiil, kus on näha inimeste "reputatsioon", mis suureneb iga kord kui inimese ''pull request'' heaks kiidetakse. See võimaldab projekti autoril näha, kes tema projektile muudatusettepanekuid esitavad, nende "reputatsiooni" ja varasemaid projekte. Muudatusettepanekute üle saab ka avalikult arutleda. [https://techcrunch.com/2012/07/14/what-exactly-is-github-anyway/]		Enne GitHubi oli kogu protsess avatud lähtekoodiga projektides palju keerulisem ja pikem: projekti lähtekoodi tuli muuta lokaalselt, kirjutada ise nimekiri muutustest (nimega ''patch'') ja see tuli meiliga saata projekti omanikule, kes siis pidi muutused üle vaatama ja need ise sisse viima. GitHubis on igal inimesel profiil, kus on näha inimeste "reputatsioon", mis suureneb iga kord kui inimese ''pull request'' heaks kiidetakse. See võimaldab projekti autoril näha, kes tema projektile muudatusettepanekuid esitavad, nende "reputatsiooni" ja varasemaid projekte. Muudatusettepanekute üle saab ka avalikult arutleda. [https://techcrunch.com/2012/07/14/what-exactly-is-github-anyway/]
Line 49:		Line 49:
	'''Lähtekood, litsents'''		'''Lähtekood, litsents'''

	GitHubi tarkvara on suletud lähtekoodiga. Enterprise serveri ~~funktsionaalsusega~~ on võimalik tutvuda lähemalt GitHub Enterprise veebilehel. [https://github.com/~~pricing#feature-comparison~~]		GitHubi tarkvara on suletud lähtekoodiga. Enterprise serveri litsentsiga on võimalik tutvuda lähemalt GitHub Enterprise veebilehel. [https://enterprise.github.com/license]

	'''Teenused'''		'''Teenused'''
Line 58:		Line 58:
	'''Kasutajamugavus, juurutamine ja integratsioonivõimalused'''		'''Kasutajamugavus, juurutamine ja integratsioonivõimalused'''

	GitHub keskendub peamiste funktsioonide töökindlusele ja kättesaadavusele, ning delegeerib lisavõimalused välistele platformidele nagu Travis ja Waffle (erinevate tööriistadega on võimalik tutvuda lähemalt siin: [https://github.com/marketplace])~~. GitHubi konkurent GitLab pakub kindlasti rohkem integratsioonivõimalusi, kuid GitHubi peamiseks eeliseks on selle arvukas ja aktiivne kasutajaskond~~.		GitHub keskendub peamiste funktsioonide töökindlusele ja kättesaadavusele, ning delegeerib lisavõimalused välistele platformidele nagu Travis ja Waffle. GitHubi konkurent GitLab pakub rohkem integratsioonivõimalusi, kuid GitHubi peamiseks eeliseks on selle arvukas ja aktiivne kasutajaskond. Samuti on GitHubiga võimalik kasutada arvukaid väliseid platforme (erinevate tööriistadega on võimalik tutvuda lähemalt siin: [https://github.com/marketplace]).

	== '''GitLab''' ==		== '''GitLab''' ==

Tarams: /* Kokkuvõte */ Tekstiparandus by Tauno Rämson.

2020-05-03T10:26:04Z

Kokkuvõte: Tekstiparandus by Tauno Rämson.

← Older revision		Revision as of 13:26, 3 May 2020
Line 123:		Line 123:
	== '''Kokkuvõte''' ==		== '''Kokkuvõte''' ==

	Iga tõsisema tarkvaraprojekti loomisel tuleb projekti koodi jagada ~~erinevate arendajate vahel~~. Lisaks tuleb erinevate arendajate poolt loodud, muudetud, parandatud ja täiendatud koodi hallata ning erinevatel etappidel kokku koondada ühtselt töötavaks tarkvaraks. Seda aitavad ~~kõige paremini~~ korraldada erinevad versioonihaldussüsteemid, millest kõige populaarsemaks on kujunenud jagatud süsteemil ''(Distributed Version Control System - DVCS) [https://scmquest.com/centralized-vs-distributed-version-control-systems/]'' baseeruv Git [https://www.amarinfotech.com/gitlab-vs-github-vs-bitbucket.html] [https://www.atlassian.com/git/tutorials/what-is-git], mille kasutamisel on ~~versioonihaldus keskkondadest~~ valida kolme peamise vahel mida eelpool on tutvustatud: Github, ~~Bitbucket~~ või ~~Gitlab~~. Selleks, et valida nii enda ~~projekt~~ kui ka projektiga tegeleva tiimi jaoks ~~kõige parem~~ lahendus on oluline aru saada nende keskkondade peamistest erinevustest ja sarnasustest.		Iga tõsisema tarkvaraprojekti loomisel tuleb projekti koodi jagada mitmete arendajatega. Lisaks tuleb erinevate arendajate poolt loodud, muudetud, parandatud ja täiendatud koodi hallata ning erinevatel etappidel kokku koondada ühtselt töötavaks tarkvaraks. Seda aitavad korraldada erinevad versioonihaldussüsteemid, millest kõige populaarsemaks on kujunenud jagatud süsteemil ''(Distributed Version Control System - DVCS) [https://scmquest.com/centralized-vs-distributed-version-control-systems/]'' baseeruv Git [https://www.amarinfotech.com/gitlab-vs-github-vs-bitbucket.html] [https://www.atlassian.com/git/tutorials/what-is-git], mille kasutamisel on versioonihalduskeskkondadest valida kolme peamise vahel, mida eelpool on tutvustatud: Github, Gitlab või Bitubucket. Selleks, et valida nii projekti enda kui projektiga tegeleva tiimi jaoks parim lahendus, on oluline aru saada nende keskkondade peamistest erinevustest ja sarnasustest.

	'''Peamised võrdlusmomendid'''		'''Peamised võrdlusmomendid'''

	Kuigi tänaseks päevaks võib suures pildis öelda, et kõik eeltutvustatud ~~vesrsioonihaldus keskkonnad~~ võimaldavad teha praktiliselt sarnaseid asju toome siinkohal siiski välja mõningad erinevused ja olulised kriteeriumid, mis võivad saada määravaks, et vastata küsimusele: '''"Millist versioonihaldus keskkonda ja millisel juhul oleks siis ikkagi mõtekas kasutada?"'''. Sellele küsimusele vastamist tuleks alustada eelkõige sellest, et tuleks ~~täpselt enda jaoks~~ määratleda milline on projekti sisu ~~mida hakatakse arendama~~ ja millised on ~~projekti tiimi~~ varasemad oskused ning kogemused ~~teatud versioonihaldus keskkonna~~ kasutamisel. ~~Projekti sisu kohapealt tuleks~~ selgeks teha kas saab kasutada ~~avalike~~ repositooriumeid (millel puuduvad piirangud) või tuleb kasutada privaatseid repositooriumeid (millel on peal erinevad piirangud olenevalt keskkonnast). Samuti ~~kui suure tiimiga on tegemist~~ sest olenevalt keskkonnast ~~tekkivad~~ piirangud ~~alates teatud tiimi suurusest ja tasuliste teenusepakettide lõppmaksumus oleneb~~ tiimi liikmete arvust. Tiimi puhul on oluline arvestada ka nende varasemat kogemust erinevate keskkondade kasutamisel kuna uue keskkonna kasutamise selgeks tegemise õppimiskõver võib olla üsna ajamahukas ja seda tuleb arvestada projekti tähtaegadesse. Kui ikka 90% tiimi liikmetest on harjunud kasutama näiteks Bitbucketit siis oleks ~~mõtekas~~ kasutada seda ka arutluse all oleva projekti puhul, et vältida ajakulu õppimisele ja võimalike vigadega tegelemisele mis tulenevad oskamatusest keskkonda kasutada. Järgnevalt on välja toodud peamised erinevused kolme versioonihaldus keskkonna vahel kuid põhjalikuma analüüsi jaoks leiab täiendavat infot järgnevatelt linkidelt: [https://stackshare.io/stackups/bitbucket-vs-github-vs-gitlab], [https://www.gangboard.com/blog/github-vs-gitlab-vs-bitbucket], [https://www.geeksforgeeks.org/bitbucket-vs-github-vs-gitlab/], [https://www.amarinfotech.com/gitlab-vs-github-vs-bitbucket.html].		Kuigi tänaseks päevaks võib suures pildis öelda, et kõik eeltutvustatud vesrsioonihalduskeskkonnad võimaldavad teha praktiliselt sarnaseid asju, toome siinkohal siiski välja mõningad erinevused ja olulised kriteeriumid, mis võivad saada määravaks, et vastata küsimusele: '''"Millist versioonihaldus keskkonda ja millisel juhul oleks siis ikkagi mõtekas kasutada?"'''. Sellele küsimusele vastamist tuleks alustada eelkõige sellest, et tuleks määratleda, milline on projekti sisu ja millised on projektis osalejate varasemad oskused ning kogemused versioonihalduskeskkondade kasutamisel. Tuleks selgeks teha, kas saab kasutada avalikke repositooriumeid (millel puuduvad piirangud) või tuleb kasutada privaatseid repositooriumeid (millel on peal erinevad piirangud olenevalt keskkonnast). Samuti tuleb arvestada tiimi suurusega, sest olenevalt keskkonnast tekivad piirangud ning sõltub teenusepaketi maksumus olenevalt tiimi liikmete arvust. Tiimi puhul on oluline arvestada nende varasemat kogemust erinevate keskkondade kasutamisel, kuna uue keskkonna kasutamise selgeks tegemise õppimiskõver võib olla üsna ajamahukas ja seda tuleb arvestada projekti tähtaegadesse. Kui ikka 90% tiimi liikmetest on harjunud kasutama näiteks Bitbucketit, siis oleks mõistlik kasutada seda ka arutluse all oleva projekti puhul, et vältida ajakulu õppimisele ja võimalike vigadega tegelemisele, mis tulenevad oskamatusest keskkonda kasutada. Järgnevalt on välja toodud peamised erinevused kolme versioonihaldus keskkonna vahel kuid põhjalikuma analüüsi jaoks leiab täiendavat infot järgnevatelt linkidelt: [https://stackshare.io/stackups/bitbucket-vs-github-vs-gitlab], [https://www.gangboard.com/blog/github-vs-gitlab-vs-bitbucket], [https://www.geeksforgeeks.org/bitbucket-vs-github-vs-gitlab/], [https://www.amarinfotech.com/gitlab-vs-github-vs-bitbucket.html].

	'''GitHub''' - Kõige esimene versioonihaldus keskkond mis on kõige suurema kasutajaskonnaga, kõige töökindlam ~~aga~~ samas ka kõige vähem enda käe järgi kohandatav ehk kõige jäigem kui projektil peaksid ilmnema väga erilised integratsiooni või kohandamise vajadused kuna tegemist on suletud lähtekoodiga tarkvaraga. Samas on loodud funktsionaalsue laiendamiseks GitHub Marketplace [https://github.com/marketplace], mis pakub nii tasuta kui tasulisi ~~lisafunktsionaalsuste laiendamise võimalusi~~. ~~Kõige~~ detailsema koodi ühtseks kokkusobitamise võimekusega erinevatelt arendajatelt (pull request) [https://stackshare.io/stackups/bitbucket-vs-github-vs-gitlab] kui projekti iseloom peaks seda funktsionaalsust vajama. Tasuliste teenuste pakettide osas hinnaklassilt küll kõige kallim [https://github.com/pricing#feature-comparison] aga samas kõige töökindlam. Tänu kõige suuremale kasutajaskonnale omab ka suurimaid online kogukondi, kelle käest on võimalik erinevate projektide puhul abi küsida.		'''GitHub''' - Kõige esimene versioonihaldus keskkond, mis on kõige suurema kasutajaskonnaga, kõige töökindlam, samas kõige vähem enda käe järgi kohandatav ehk kõige jäigem kui projektil peaksid ilmnema väga erilised integratsiooni või kohandamise vajadused, kuna tegemist on suletud lähtekoodiga tarkvaraga. Samas on loodud funktsionaalsue laiendamiseks GitHub Marketplace [https://github.com/marketplace], mis pakub nii tasuta kui tasulisi lisafunktsionaalsusi. Nt pakub see kõige detailsema koodi ühtseks kokkusobitamise võimekusega erinevatelt arendajatelt (pull request) [https://stackshare.io/stackups/bitbucket-vs-github-vs-gitlab] kui projekti iseloom peaks seda funktsionaalsust vajama. Tasuliste teenuste pakettide osas hinnaklassilt küll kõige kallim [https://github.com/pricing#feature-comparison], aga samas kõige töökindlam. Tänu kõige suuremale kasutajaskonnale omab ka suurimaid online kogukondi, kelle käest on võimalik erinevate projektide puhul abi küsida.

	'''GitLab''' - Loodud ~~GitHubi~~ analoogina kuid silmas pidades kahte kõige olulisemat erinevust: soodsam hind [https://about.gitlab.com/pricing/index.html?ref=stackshare#gitlab-com] ja võimalikult suur ~~paindlikus~~ keskkonda vastavalt enda ja projekti vajadustele ~~kohanda just selliseks~~, et ~~kõige paremini~~ täita püstitatud ~~eesmärke~~. GitLab Community Edition puhul on tegemist tasuta vabavaraga mille lähtekood on kõigile vabalt kättesaadav [https://gitlab.com/gitlab-org/gitlab-foss] ja enda serverites kasutamise puhul ka vabalt muudetav ~~vastavalt tekkivatele vajadustele~~. GitLabi self hosted versiooni on võimalik installeerida põhimõtteliselt misiganes riistvara ja tarkvara kombinatsioonidele. Erinevad pilveteenuse pakkujad, virtuaalmasinad, otse serverisse, Linux, Windows, Puppet, Chef vms. ~~GitLabi~~ on võimalik installida kasutades isegi Dockeri image -id [https://www.amarinfotech.com/gitlab-vs-github-vs-bitbucket.html]. See nõuab ~~loomilikult~~ vastava know-how olemasolu ja kogu tiimi ~~teadlikust~~ eriversiooni kasutamisel. Ka GitLab -il on sisseehitatud erinevate väliste tarkvarade integreerimise võimalused kuid tunduvalt väiksemas mahus kui ~~GitHubil~~ ja ~~Bitbucketil~~ [https://docs.gitlab.com/ee/user/project/integrations/overview.html]. ~~Kuid kuna~~ tegemist on avatud lähtekoodiga tarkvaraga siis on täiendavate integratsioonide loomine tehtud kõigile ~~vabalt~~ võimalikuks ja suhteliselt lihtsaks kui on olemas vastavad teadmised [https://docs.gitlab.com/ee/administration/file_hooks.html]. GitLab -i eeliseks võib pidada näiteks seda, et ~~siin~~ on võimalik repositooriumi omanikul määrata erinevatele kasutajatele erinevaid õiguseid vastavalt nende rollidele.		'''GitLab''' - Loodud GitHub'i analoogina, kuid silmas pidades kahte kõige olulisemat erinevust: soodsam hind [https://about.gitlab.com/pricing/index.html?ref=stackshare#gitlab-com] ja võimalikult suur paindlikkus keskkonda vastavalt enda ja projekti vajadustele kohandada, et täita püstitatud eesmärgid. GitLab Community Edition'i puhul on tegemist tasuta vabavaraga mille lähtekood on kõigile vabalt kättesaadav [https://gitlab.com/gitlab-org/gitlab-foss] ja enda serverites kasutamise puhul ka vabalt muudetav. GitLabi self hosted versiooni on võimalik installeerida põhimõtteliselt misiganes riistvara ja tarkvara kombinatsioonidele. Erinevad pilveteenuse pakkujad, virtuaalmasinad, otse serverisse, Linux, Windows, Puppet, Chef vms. GitLab'i on võimalik installida kasutades isegi Dockeri image -id [https://www.amarinfotech.com/gitlab-vs-github-vs-bitbucket.html]. See nõuab loomulikult vastava know-how olemasolu ja kogu tiimi teadlikkust eriversiooni kasutamisel. Ka GitLab'il on sisseehitatud erinevate väliste tarkvarade integreerimise võimalused, kuid tunduvalt väiksemas mahus kui GitHub'il ja Bitbucket'il [https://docs.gitlab.com/ee/user/project/integrations/overview.html]. Kuna tegemist on avatud lähtekoodiga tarkvaraga, siis on täiendavate integratsioonide loomine tehtud kõigile võimalikuks ja suhteliselt lihtsaks kui on olemas vastavad teadmised [https://docs.gitlab.com/ee/administration/file_hooks.html]. GitLab'i eeliseks võib pidada näiteks seda, et sellega on võimalik repositooriumi omanikul määrata erinevatele kasutajatele erinevaid õiguseid vastavalt nende rollidele.

	'''Bitbucket''' - Peamine erinevus eelnevatest on hea ja lihtne sisseehitatud integratsiooni võimalus teiste projekti haldamise ja koostöö tegemise tarkvaradega mille autoriks on Atlassian Corporation ~~nagu~~ näiteks Jira, HipChat, Confluence ja Bamboo. Kui kasutusel on juba eenimetatud tarkvarad siis on ~~versioonihalduse keskkonnana~~ kindlasti ~~heaks valikuks~~ just Bitbucket. Lisaks on võimalik Bitbucketit kasutada nii Git kui ka Mercurial ~~versioonihaldus tarkvaraga~~. Ka ~~Bitbucketit~~ on oma serverites kasutamise korral võimalik kohandada vastavalt enda vajadustele kuid lähtekoodile saab ligipääsu ainult vastava litsentsi ostmisel [https://www.atlassian.com/licensing/bitbucket-server#cloud-licensing]. ~~Bitbucketi~~ funktsionaalsuste laiendamiseks on loodud Atlassian Marketplace [https://marketplace.atlassian.com/] kust võib leida erinevate arendajate poolt loodud lisavõimalusi. ~~Bitbucketi~~ miinuseks võib pidada seda, et tasuta versiooni saab kasutada vaid kuni 5 -~~e tiimi liikmega~~ [https://bitbucket.org/product/pricing?ref=stackshare]. Teistel keskkondadel on tasuta versioonide puhul kasutajate arv piiramatu [https://github.com/pricing#feature-comparison], [https://about.gitlab.com/pricing/index.html?ref=stackshare#gitlab-com].		'''Bitbucket''' - Peamine erinevus eelnevatest on hea ja lihtne sisseehitatud integratsiooni võimalus teiste projekti haldamise ja koostöö tegemise tarkvaradega, mille autoriks on Atlassian Corporation, näiteks Jira, HipChat, Confluence ja Bamboo. Kui kasutusel on juba eenimetatud tarkvarad, siis on versioonihalduskeskkonnana kindlasti hea valik just Bitbucket. Lisaks on võimalik Bitbucketit kasutada nii Git kui ka Mercurial versioonihaldustarkvaraga. Ka Bitbucket'it on oma serverites kasutamise korral võimalik kohandada vastavalt enda vajadustele, kuid lähtekoodile saab ligipääsu ainult vastava litsentsi ostmisel [https://www.atlassian.com/licensing/bitbucket-server#cloud-licensing]. Bitbucket'i funktsionaalsuste laiendamiseks on loodud Atlassian Marketplace [https://marketplace.atlassian.com/], kust võib leida erinevate arendajate poolt loodud lisavõimalusi. Bitbucket'i miinuseks võib pidada seda, et tasuta versiooni saab kasutada vaid kuni 5-liikmelise tiimiga [https://bitbucket.org/product/pricing?ref=stackshare]. Teistel keskkondadel on tasuta versioonide puhul kasutajate arv piiramatu [https://github.com/pricing#feature-comparison], [https://about.gitlab.com/pricing/index.html?ref=stackshare#gitlab-com].


	'''Lisainfot nii Git -i kui eeltutvustatud keskkondadega lähemaks tutvumiseks'''		'''Lisainfot nii Git'i kui eeltutvustatud keskkondadega lähemaks tutvumiseks'''

	'''Git'''		'''Git'''
Line 181:		Line 181:
	'''Lõpetuseks'''		'''Lõpetuseks'''

	Nagu juba eespool mainitud siis suures osas võimaldavad eeltutvustatud ~~versioonihaldus keskkonnad teha~~ suhteliselt sarnaseid ~~asju~~. Ei saa otseselt öelda, et üks keskkond on parem kui teine. ~~Valikute langetamisel saavad määravaks pigem subjektiivsed faktorid~~, ~~mis sõltuvad konkreetsest projektist ning selle vajadustest ja projektiga seotud~~ tiimi suurusest ning ~~nende~~ oskuste ja ~~kogemuste tasemest versioonihaldus keskkondadega~~ töötamisel. ~~Seega lõpetuseks~~ toome siinkohal välja loetelu omavahel seoses olevatest faktoritest, millele võiks otsuseid langetades tähelepanu pöörata sobiva ~~versioonihaldus keskkonna~~ valimisel oma projektide jaoks:		Nagu juba eespool mainitud, siis suures osas võimaldavad eeltutvustatud versioonihalduskeskkonnad suhteliselt sarnaseid funktsionaalsusi. Ei saa otseselt öelda, et üks keskkond on parem kui teine. Eelistus sõltub projekti vajadustest, tiimi suurusest ning tiimi liikmete oskuste ja kogemustebaasist versioonihalduskeskkondadega töötamisel. Lõpetuseks toome siinkohal välja loetelu omavahel seoses olevatest faktoritest, millele võiks otsuseid langetades tähelepanu pöörata sobiva versioonihalduskeskkonna valimisel oma projektide jaoks:

	1. Hind		1. Hind

	2. ~~Paindlikus~~ ja kohandatavus		2. Paindlikkus ja kohandatavus

	3. ~~Integratsiooni võimalused teiste~~ toetavate tarkvaradega		3. Integratsioonivõimalused toetavate tarkvaradega

	4. Kasutusmugavus, harjumused ja õppimiskõver (kogu projekti tiimi jaoks)		4. Kasutusmugavus, harjumused ja õppimiskõver (kogu projekti tiimi jaoks)
Line 193:		Line 193:
	5. "Cloud" või "Self Hosted" versiooni kasutamine		5. "Cloud" või "Self Hosted" versiooni kasutamine

	6. Online kogukondade olemasolu ja suurused ning ametlikult ~~pakutavad toetussüsteemid~~		6. Online kogukondade olemasolu ja suurused ning ametlikult pakutav tugi

	7. Vajalike õpetuste ja online info olemasolu		7. Vajalike õpetuste ja online info olemasolu

	Loodame, et eeltoodud lühikene ~~versioonihaldus keskkondade~~ tutvustus andis Sulle piisavalt infot ja vajalike lisaallikaid, et ~~natukene~~ paremini orienteeruda selles maailmas ning ennast kiiremini kurssi viia vajaliku infoga otsuste langetamiseks. Meeldivat teekonna jätku ja õigeid otsuseid soovides ~~versioonihaldus keskkondadega~~ tutvumisel.		Loodame, et eeltoodud lühikene versioonihalduskeskkondade tutvustus andis Sulle piisavalt infot ja vajalike lisaallikaid, et veidi paremini orienteeruda selles maailmas ning ennast kiiremini kurssi viia vajaliku infoga otsuste langetamiseks. Meeldivat teekonna jätku ja õigeid otsuseid soovides versioonihalduskeskkondadega tutvumisel.

Tarams: /* Bitbucket */ Tekstiparandus by Tauno Rämson.

2020-05-03T10:03:31Z

Bitbucket: Tekstiparandus by Tauno Rämson.

Tarams: /* GitLab */ Tekstiparandus by Tauno Rämson.

2020-05-03T09:57:30Z

GitLab: Tekstiparandus by Tauno Rämson.

← Older revision		Revision as of 12:57, 3 May 2020
Line 62:		Line 62:
	== '''GitLab''' ==		== '''GitLab''' ==

	GitLab Inc on USA's asuv tarkvaraettevõte, kelle peakorter asub San Franciscos. GitLab pakub tarkvaraarenduseks mõeldud erinevaid tööriistu ning pakettlahendusi, keskendudes peamiselt DevOps tarkvaraarenduse kultuurile omastele teenustele ja ~~tootedele~~. [https://en.wikipedia.org/wiki/GitLab]		GitLab Inc on USA's asuv tarkvaraettevõte, kelle peakorter asub San Franciscos. GitLab pakub tarkvaraarenduseks mõeldud erinevaid tööriistu ning pakettlahendusi, keskendudes peamiselt DevOps tarkvaraarenduse kultuurile omastele teenustele ja toodetele. [https://en.wikipedia.org/wiki/GitLab]

	'''Algusaastad'''		'''Algusaastad'''
Line 70:		Line 70:
	'''Edulugu'''		'''Edulugu'''

	Kuna GitLab oli esialgu siiski pigem hobiprojekt, mis ei toonud rahalist tulu, jätkas Dmitriy palgalist tööd, et tulla toime igapäevaste kulutustega. GitLab’i kasutajate arv kasvas ning teiste hulgas hakkas seda kasutama ka tema enda tööandja. Vaatamata mitmele katsele raha teenida, mh pakkudes tasulist ''support''-teenust kui kogudes annetusi, ei osutunud need kuigi edukaks. ~~Oluliseks~~ muutuse tõi hollandlasest ettevõtja Sid Sibrangy, kel oli tekkinud huvi GitLab’i vastu ning soovis seda oma ettevõttes kasutada. Mõni aeg hiljem oli Dmitriy jõudnud oma elus etappi, kus ta soovis end täielikult pühendada GitLab’i arendamisse. Saatuse sümbolina pakkus Sid Sibrangy, et võtab ta palgaliselt tööle tingimusel, et Dmitriy aitab Sid’i tema ettevõttes. Nii läkski ja umbes aasta hiljem, 2014. aastal registreeriti GitLab ettevõttena, seejärel võeti tööle rohkem inimesi ning 2016. aastaks töötas ettevõttes juba ligi 100 inimest. Täna on GitLab’is tööl ca 1100 töötajat ning ettevõtte väärtus on hinnanguliselt 2,7 miljardit USA dollarit. Ajapikku on osa GitLab’ist ümber kirjutatud Go’s ja Vue.js’is. [https://ain.ua/en/2018/09/16/gitlab-story/]		Kuna GitLab oli esialgu siiski pigem hobiprojekt, mis ei toonud rahalist tulu, jätkas Dmitriy palgalist tööd, et tulla toime igapäevaste kulutustega. GitLab’i kasutajate arv kasvas ning teiste hulgas hakkas seda kasutama ka tema enda tööandja. Vaatamata mitmele katsele raha teenida, mh pakkudes tasulist ''support''-teenust kui kogudes annetusi, ei osutunud need kuigi edukaks. Olulise muutuse tõi hollandlasest ettevõtja Sid Sibrangy, kel oli tekkinud huvi GitLab’i vastu ning soovis seda oma ettevõttes kasutada. Mõni aeg hiljem oli Dmitriy jõudnud oma elus etappi, kus ta soovis end täielikult pühendada GitLab’i arendamisse. Saatuse sümbolina pakkus Sid Sibrangy, et võtab ta palgaliselt tööle tingimusel, et Dmitriy aitab Sid’i tema ettevõttes. Nii läkski ja umbes aasta hiljem, 2014. aastal registreeriti GitLab ettevõttena, seejärel võeti tööle rohkem inimesi ning 2016. aastaks töötas ettevõttes juba ligi 100 inimest. Täna on GitLab’is tööl ca 1100 töötajat ning ettevõtte väärtus on hinnanguliselt 2,7 miljardit USA dollarit. Ajapikku on osa GitLab’ist ümber kirjutatud Go’s ja Vue.js’is. [https://ain.ua/en/2018/09/16/gitlab-story/]

	'''Litsents, lähtekoodi avalikkus'''		'''Litsents, lähtekoodi avalikkus'''
Line 80:		Line 80:
	'''GitLab teenused'''		'''GitLab teenused'''

	GitLab pakub erinevaid teenuseid, mis on seotud tarkvara arendusega. Nende peamine toode või ~~toodepakett~~ on ''DevOps lifecycle'', mis sisaldab erinevaid teenuseid alustades arenduse planeerimisest kuni toode lansseerimiseni – kõik saab teostada GitLab’i vahendusel. Kõige paremini iseloomustab GitLab’i teenuseid nende endi kodulehel paiknev kirjeldus:		GitLab pakub erinevaid teenuseid, mis on seotud tarkvara arendusega. Nende peamine toode või tootepakett on ''DevOps lifecycle'', mis sisaldab erinevaid teenuseid, alustades arenduse planeerimisest kuni toode lansseerimiseni – kõik saab teostada GitLab’i vahendusel. Kõige paremini iseloomustab GitLab’i teenuseid nende endi kodulehel paiknev kirjeldus:
	„With GitLab, you get a complete CI/CD toolchain in a single application. One interface. One conversation. One permission model. Thousands of features. You'll be amazed at everything GitLab can do today. And we're just getting started.“ - GitLab.		„With GitLab, you get a complete CI/CD toolchain in a single application. One interface. One conversation. One permission model. Thousands of features. You'll be amazed at everything GitLab can do today. And we're just getting started.“ - GitLab.

	GitLab pakub 30-päeva pikkust ''trial''-perioodi täisversioonile, mille möödudes on võimalik edasi kasutada ''free''-ligipääsuga teenuseid. Alternatiivina saab osta ka tasulisi teenuseid – ''Bronze'', ''Silver'' ja ''Gold''-paketid, vastavalt 4$, 19$ ja 99$-kuutasuga. Teenuste paketipõhise varieeruvusega on võimalik tutvuda GitLab'i koduleheküljel. [https://about.gitlab.com/pricing/gitlab-com/feature-comparison/] Samuti on GitLab aktiivne sotsiaalmeedias, omades kontot YouTube keskkonnas [https://www.youtube.com/channel/UCnMGQ8QHMAnVIsI3xJrihhg]		GitLab pakub 30-päeva pikkust ''trial''-perioodi täisversioonile, mille möödudes on võimalik edasi kasutada ''free''-ligipääsuga teenuseid. Alternatiivina saab osta ka tasulisi teenuseid – ''Bronze'', ''Silver'' ja ''Gold''-paketid, vastavalt 4$-, 19$- ja 99$-kuutasuga. Teenuste paketipõhise varieeruvusega on võimalik tutvuda GitLab'i koduleheküljel. [https://about.gitlab.com/pricing/gitlab-com/feature-comparison/] Samuti on GitLab aktiivne sotsiaalmeedias, omades kontot YouTube keskkonnas [https://www.youtube.com/channel/UCnMGQ8QHMAnVIsI3xJrihhg]

	'''Kasutajamugavus, juurutamine ja integratsioonivõimalused'''		'''Kasutajamugavus, juurutamine ja integratsioonivõimalused'''

Tarams: /* GitHub */ Tekstiparandus by Tauno Rämson.

2020-05-03T09:52:24Z

GitHub: Tekstiparandus by Tauno Rämson.

← Older revision		Revision as of 12:52, 3 May 2020
Line 33:		Line 33:
	GitHubi arendus algas 2007. aastal ning Chris Wanstrath, P. J. Hyett ja Tom Preston-Werner avalikustasid platformi 2008. aasta aprillis. Algselt tuntud kui Logical Awesome LLC [http://logicalawesome.com/], muudeti nimi selguse mõttes 2010. aastal GitHubiks [https://github.blog/2010-01-22-new-year-new-company/]. Juba 2010. aastal jõudis GitHub 1 miljoni repositooriumini [https://github.blog/2010-07-25-one-million-repositories/] ning 2018. aastal oli see arv juba üle 100 miljoni [https://venturebeat.com/2018/11/08/github-passes-100-million-repositories/].		GitHubi arendus algas 2007. aastal ning Chris Wanstrath, P. J. Hyett ja Tom Preston-Werner avalikustasid platformi 2008. aasta aprillis. Algselt tuntud kui Logical Awesome LLC [http://logicalawesome.com/], muudeti nimi selguse mõttes 2010. aastal GitHubiks [https://github.blog/2010-01-22-new-year-new-company/]. Juba 2010. aastal jõudis GitHub 1 miljoni repositooriumini [https://github.blog/2010-07-25-one-million-repositories/] ning 2018. aastal oli see arv juba üle 100 miljoni [https://venturebeat.com/2018/11/08/github-passes-100-million-repositories/].

	2007. aastal, kui töö GitHubi kallal algas, oli Git suhteliselt vähekasutatud versioonihaldussüsteem ning puudusid kommertsiaalsed Giti hostimisvõimalused. GitHub loodigi esialgu mõttega, et seda tühja kohta täita, ning lisati võimalused koodi muudatuste paremaks jälgimiseks. GitHub lihtsustas oluliselt avatud lähtekoodiga projektide arendamist ja koostööd, ning kasvas omaette kogukonnaks, mida on nimetatud ka arendajate "Facebookiks", aga piltide ja elusündmuste jagamise asemel postitavad inimesed projektide koode ning teised arendajad kommenteerivad, pakuvad välja uusi lahendusi ning täiendavad koodi vastavalt enda vajadustele. Brian Doll, GitHubi strateegia asepresident on öelnud:		2007. aastal, kui töö GitHubi kallal algas, oli Git suhteliselt vähekasutatud versioonihaldussüsteem ning puudusid kommertsiaalsed Giti hostimisvõimalused. GitHub loodigi esialgu mõttega, et seda tühja kohta täita ning lisati võimalused koodi muudatuste paremaks jälgimiseks. GitHub lihtsustas oluliselt avatud lähtekoodiga projektide arendamist ja koostööd ning kasvas omaette kogukonnaks, mida on nimetatud ka arendajate "Facebookiks", aga piltide ja elusündmuste jagamise asemel postitavad inimesed projektide koode ning teised arendajad kommenteerivad, pakuvad välja uusi lahendusi ning täiendavad koodi vastavalt enda vajadustele. Brian Doll, GitHubi strateegia asepresident on öelnud:

	„If you look at the top 100 sites, you’ve got a handful of social sites, thirty flavors of Google with national footprints, a lot of media outlets — and GitHub.“		„If you look at the top 100 sites, you’ve got a handful of social sites, thirty flavors of Google with national footprints, a lot of media outlets — and GitHub.“

Tarams: /* Sissejuhatus */ Tekstiparandus by Tauno Rämson.

2020-05-03T09:49:21Z

Sissejuhatus: Tekstiparandus by Tauno Rämson.

← Older revision		Revision as of 12:49, 3 May 2020
Line 1:		Line 1:
	== '''Sissejuhatus''' ==		== '''Sissejuhatus''' ==

	Versioonikontrolli [https://en.wikipedia.org/wiki/Version_control] kasutatakse erinevates keskkondades. Versioonihaldust võivad pidada ~~tekstitöötlus programmid~~, tabelarvutusprogrammid, veebilehed, sisuhaldussüsteemid kui ka Wikipedia ise. Versioonihaldus võimaldab näha dokumendi vaheseisu kui ka tagasi pöörata dokumendi eelnevasse versiooni.		Versioonikontrolli [https://en.wikipedia.org/wiki/Version_control] kasutatakse erinevates keskkondades. Versioonihaldust võivad pidada tekstitöötlusprogrammid, tabelarvutusprogrammid, veebilehed, sisuhaldussüsteemid kui ka Wikipedia ise. Versioonihaldus võimaldab näha dokumendi vaheseisu kui ka tagasi pöörata dokumendi eelnevasse versiooni.

	'''Versioonihaldus'''		'''Versioonihaldus'''

	Iga arendaja puutub varem või hiljem kokku versioonihaldusega. Versioonihaldus võimaldab arendajal kirjutatud koodi versioneerida. On võimalik näha minevikus tehtud muudatusi, kes need muudatused tegi, miks tegi (põhjus koos kommentaaridega) ja millal need tehtud on. See kõik on vajalik kirjutatud koodi paremaks haldamiseks ning kõige parema tulemuse annavad need võimalused siis kui mitu arendajat koostöös tegelevad ~~ühe~~ projektiga.		Iga arendaja puutub varem või hiljem kokku versioonihaldusega. Versioonihaldus võimaldab arendajal kirjutatud koodi versioneerida. On võimalik näha minevikus tehtud muudatusi, kes need muudatused tegi, miks tegi (põhjus koos kommentaaridega) ja millal need tehtud on. See kõik on vajalik kirjutatud koodi paremaks haldamiseks ning kõige parema tulemuse annavad need võimalused siis kui mitu arendajat koostöös tegelevad sama projektiga.

	'''Versioonihaldussüsteemid'''		'''Versioonihaldussüsteemid'''

	Versioonihaldussüsteemid on need rakendused mida kasutavad versioonihalduskeskkonnad projektifailide haldamiseks. Versioonihalduse keskkondi on aegade algusest loodud erinevaid, erinevatel põhjustel erinevate inimeste poolt. ~~Suurimaks üheks~~ keskkonnaks on GitHub millel on kohe kannul GitLab ning ~~kaugeltki maha~~ ei jää ka Bitbucket. ~~Kõik loetletud~~ süsteemid on ehitatud Git'i peale mis on üks vanematest versioonihaldussüsteemidest. Peale Git'i on veel CVS, SVN, Mercurial, Monotone jm.		Versioonihaldussüsteemid on need rakendused mida kasutavad versioonihalduskeskkonnad projektifailide haldamiseks. Versioonihalduse keskkondi on (programmeerimise) aegade algusest loodud erinevaid, erinevatel põhjustel, erinevate inimeste poolt. Üheks suurimaks keskkonnaks on GitHub millel on kohe kannul GitLab ning palju ei jää maha ka Bitbucket. Eelnimetatud süsteemid on ehitatud Git'i peale, mis on üks vanematest versioonihaldussüsteemidest. Peale Git'i on veel CVS, SVN, Mercurial, Monotone jm.

	Versioonihalduskeskkonnad on loonud mitmeid oma pakette ja teenuseid laiendamaks Giti funktsionaalsust. Lisaks on loodud ~~ka hinnastatud võimalusi~~ meeskondadele ja ettevõtetele mis pakuvad ~~erinevat võimekust~~ ja funktsioone veelgi parema koostöö kogemuse pakkumiseks. Üldiselt pakutakse põhifunktsionaalsust kõigile kuid suuremate inimeste hulga ja lisavõimaluste puhul tahetakse seda paketi, teenuse või plaanina pakkuda, olenevalt kuidas keskkond seda nimetanud on.		Versioonihalduskeskkonnad on loonud mitmeid oma pakette ja teenuseid laiendamaks Giti funktsionaalsust. Lisaks on loodud tasulisi teenuseid ja tooteid meeskondadele ning ettevõtetele, mis pakuvad erinevaid võimalusi ja funktsioone veelgi parema koostöö kogemuse pakkumiseks. Üldiselt pakutakse põhifunktsionaalsust kõigile, kuid suuremate inimeste hulga ja lisavõimaluste puhul tahetakse seda paketi, teenuse või plaanina pakkuda, olenevalt, kuidas keskkond seda nimetanud on.

	Rõhku on pandud ka turvalisusele. ~~Võimalus on saada teavitus~~ kui projektis kasutatavas komponendis on leitud turvanõrkus või mõni ligipääsu võti on jäänud lähtekoodi. Jällegi, täpsemad ja veel turvalisust lisavad teenused on kasutatavad ainult parema plaani omanikele. Versioonihalduskeskkonna poolt pakutakse ettevõtte tüüpi plaani tellinutele lisaks veel kasutajatuge.		Rõhku on pandud ka turvalisusele. Näiteks saab kasutada teavitussüsteemi kui projektis kasutatavas komponendis on leitud turvanõrkus või mõni ligipääsu võti on jäänud lähtekoodi. Jällegi, täpsemad ja veel turvalisust lisavad teenused on kasutatavad ainult parema plaani omanikele. Versioonihalduskeskkonna poolt pakutakse ettevõtte tüüpi plaani tellinutele lisaks veel kasutajatuge.

	'''Repositooriumid'''		'''Repositooriumid'''

	Projektid on repositooriumid kust sikutatakse faile (pull) [https://git-scm.com/docs/git-pull], lükatakse neid üles (push) [https://git-scm.com/docs/git-push], kloonitakse omale (clone) [https://git-scm.com/docs/git-clone], liigutatakse ringi (mv) [https://git-scm.com/docs/git-mv], kustutatakse (rm) [https://git-scm.com/docs/git-rm] jpm. Versioonihalduskeskkonnad hoiustavad repositooriumeid ning lihtsustavad arendajate koostööd. Projekti sikutamisega tiritakse projektifailid omale soovitud keskkonda nende kallal töötamiseks. ~~Tehtud soovitud muudatused,~~ saadetakse ~~need~~ projekti tagasi teadmisega, et vanem versioon jääb alles. Arendajal on võimalus projekti ka mitmes seadmes muuta eelnevalt mainitud käskude abil. Mitmes arvutis tööd tehes on ~~lõpuks~~ tulemus mestida (merge) [https://git-scm.com/docs/git-merge] ning saab kõik jälle ühtseks.		Projektid on repositooriumid, kust sikutatakse faile (pull) [https://git-scm.com/docs/git-pull], lükatakse neid üles (push) [https://git-scm.com/docs/git-push], kloonitakse omale (clone) [https://git-scm.com/docs/git-clone], liigutatakse ringi (mv) [https://git-scm.com/docs/git-mv], kustutatakse (rm) [https://git-scm.com/docs/git-rm] jpm. Versioonihalduskeskkonnad hoiustavad repositooriumeid ning lihtsustavad arendajate koostööd. Projekti sikutamisega tiritakse projektifailid omale soovitud keskkonda nende kallal töötamiseks. Muudatused saadetakse projekti tagasi teadmisega, et vanem versioon jääb alles. Arendajal on võimalus projekti ka mitmes seadmes muuta eelnevalt mainitud käskude abil. Mitmes arvutis tööd tehes on võimalik tulemus mestida (merge) [https://git-scm.com/docs/git-merge] ning saab kõik jälle ühtseks.

	~~Eelnevat~~ saab ~~lahendada kasutades käsurea käske~~ kui ka versioonihalduskeskkonna ~~graafilist liidest~~. Igal huvilisel on võimalik minna uudistama omale huvi pakkuvat ~~avaliku~~ repositooriumit. Näiteks on võimalik uurida kuidas on loodud meie ID-kaardi tarkvara. Sellist koodis tuhnimist isegi soovitatakse, et õppida parimatelt. ~~Kunagi~~ versioonihalduskeskkondi ~~polnud mis koodi avalikult näitaks ning~~ nt. Bill Gates ~~käis kooli tagant prügikastist teiste programmeerijate minema visatud väljaprintide pealt vaatamas kuidas teised seda teevad~~.		Eelnimetatud käsklusi saab anda nii käsureal kui versioonihalduskeskkonna graafilise kasutajaliidese abil. Igal huvilisel on võimalik minna uudistama omale huvi pakkuvat avalikku repositooriumit. Näiteks on võimalik uurida, kuidas on loodud meie ID-kaardi tarkvara. Sellist koodis tuhnimist isegi soovitatakse, et õppida parimatelt. Varasemalt, kui versioonihalduskeskkondi ei olnud, käidi lausa prügikastist teiste programmeerijate äravisatud väljaprinte uudistamas, et hankida teadmisi programmeerimisest (nt. on teinud nii Bill Gates).

	'''Keskkondadest täpsemalt'''		'''Keskkondadest täpsemalt'''

	Järgnevalt tutvustame kolme ~~välja~~ valitud versioonihalduskeskkonda ~~täpsemalt~~. Vaatame mis põhjusel ja kelle poolt erinevad keskkonnad loodi. Millisteks on need keskkonnad ~~praeguseks~~ arenenud ning ~~mis lisafunktsionaalsust~~ pakuvad. Versioonihalduskeskkonnad on tulnud pika maa ning lisanud oma arsenali erinevaid lisafunktsioone alates turvalisust puudutavaid lisasi kui ka täiendavaid taristuga integreerimise võimalusi.		Järgnevalt tutvustame kolme valitud versioonihalduskeskkonda lähemalt. Vaatame mis põhjusel ja kelle poolt erinevad keskkonnad loodi. Millisteks on need keskkonnad arenenud ning milliseid funktsionaalsusi pakuvad. Versioonihalduskeskkonnad on tulnud pika maa ning lisanud oma arsenali erinevaid lisafunktsioone alates turvalisust puudutavaid lisasi kui ka täiendavaid taristuga integreerimise võimalusi.

	== '''GitHub''' ==		== '''GitHub''' ==

← Older revision		Revision as of 13:03, 3 May 2020
Line 93:		Line 93:
	== '''Bitbucket''' ==		== '''Bitbucket''' ==

	Bitbucket on Git’il põhinev lähtekoodide ja arendusprojektide ~~repostitooriumite~~ hoidla ja koostöö tegemise tööriist tiimidele. Bitbucket kuulub Atlassian Corporation Plc’le. ~~Suureks~~ eeliseks on see, et Bitbucket integreerub ~~lihtsalt~~ teiste Atlassian’i tarkvaradega nagu Jira, HipChat, Confluence ja Bamboo. Bitbucketil on kolm mudelit: Cloud, Bitbucket Server ja Data Center.		Bitbucket on Git’il põhinev lähtekoodide ja arendusprojektide repositooriumite hoidla ja koostöö tegemise tööriist tiimidele. Bitbucket kuulub Atlassian Corporation Plc’le. Bitbucket'i eeliseks teiste hoidlatega võrreldes on see, et Bitbucket integreerub lihtsasti teiste Atlassian’i tarkvaradega nagu Jira, HipChat, Confluence ja Bamboo. Bitbucketil on kolm mudelit: Cloud, Bitbucket Server ja Data Center.

	'''Ajalugu'''		'''Ajalugu'''

	Bitbucket oli varem iseseisev startup, mille asutas Jesper Nøhr. 29. septembril 2010 ostis Bitbucketi’i ära Atlassian Corporation Plc. [https://web.archive.org/web/20160303204710/http://www.itwire.com/it-industry-news/strategy/42202-atlassian-snatches-bitbucket] Algselt pakkus Bitbucket ainult Mercurial’i versioonihaldustarkvara tuge. 2011 alustati ametlikult Giti versioonihaldustarkvara toetamist. [https://bitbucket.org/blog/bitbucket-now-rocks-git]		Bitbucket oli varem iseseisev startup, mille asutas Jesper Nøhr. 29. septembril 2010. aastal ostis Bitbucketi’i ära Atlassian Corporation Plc. [https://web.archive.org/web/20160303204710/http://www.itwire.com/it-industry-news/strategy/42202-atlassian-snatches-bitbucket] Algselt pakkus Bitbucket ainult Mercurial’i versioonihaldustarkvara tuge. 2011. aastal alustati ametlikult Giti versioonihaldustarkvara toetamist. [https://bitbucket.org/blog/bitbucket-now-rocks-git]
	2017. aasta veebruaris teatas Bitbucket, et jõudis oma platvormil 6 miljoni arendaja ja miljoni meeskonnani. [https://bitbucket.org/blog/bitbucket-cloud-5-million-developers-900000-teams] 2018. aasta aprillis teatas Atlassian, et Bitbucket jõudis 10 miljoni registreeritud kasutaja ja üle 28 miljoni koodihoidlani. [https://bitbucket.org/blog/celebrating-10-million-bitbucket-cloud-registered-users]		2017. aasta veebruaris teatas Bitbucket, et jõudis oma platvormil 6 miljoni arendaja ja miljoni meeskonnani. [https://bitbucket.org/blog/bitbucket-cloud-5-million-developers-900000-teams] 2018. aasta aprillis teatas Atlassian, et Bitbucket jõudis 10 miljoni registreeritud kasutaja ja üle 28 miljoni koodihoidlani. [https://bitbucket.org/blog/celebrating-10-million-bitbucket-cloud-registered-users]

Line 108:		Line 108:
	Bitbucketil on kolm mudelit: Cloud, Bitbucket Server ja Data Center.		Bitbucketil on kolm mudelit: Cloud, Bitbucket Server ja Data Center.
	Bitbucketi Cloud on kirjutatud Pythonis, kasutades Django veebiraamistikku.		Bitbucketi Cloud on kirjutatud Pythonis, kasutades Django veebiraamistikku.
	Bitbucket Cloud asub ~~Atlassiani~~ serverites ja sellele pääseb ligi URL-i kaudu. Bitbucket Cloud’il on sisseehitatud ~~plugin’ad~~, mis võimaldavad ~~lihtsalt~~ oma koodi arendada, testida ja juurutada otse Bitbucket’ist.		Bitbucket Cloud asub Atlassian'i serverites ja sellele pääseb ligi URL-i kaudu. Bitbucket Cloud’il on sisseehitatud plugin’id, mis võimaldavad lihtsasti oma koodi arendada, testida ja juurutada otse Bitbucket’ist.
	Bitbucket Server (endise nimega Stash [https://confluence.atlassian.com/bitbucketserver/bitbucket-rebrand-faq-779298912.html]) on Java-s kirjutatud ja Apache Maveniga loodud Git-serveri ja veebiliidese kombinatsioonitoode. [https://developer.atlassian.com/server/bitbucket/how-tos/building-bitbucket-server-from-source-code/] See võimaldab kasutajatel teha Giti põhitoiminguid ning pakub integratsiooni ka teiste ~~Atlassiani~~ tööriistadega.		Bitbucket Server (endise nimega Stash [https://confluence.atlassian.com/bitbucketserver/bitbucket-rebrand-faq-779298912.html]) on Java-s kirjutatud ja Apache Maveniga loodud Git-serveri ja veebiliidese kombinatsioonitoode. [https://developer.atlassian.com/server/bitbucket/how-tos/building-bitbucket-server-from-source-code/] See võimaldab kasutajatel teha Giti põhitoiminguid ning pakub integratsiooni ka teiste Atlassian'i tööriistadega.
	Bitbucket Server on ~~kommertstarkvara toode~~. See annab suurema privaatsuse koodi repsitooriumite üle, ~~kui~~ ettevõttel on võimalus koodi hoiustada enda serverites.		Bitbucket Server on kommertstarkvaratoode. See annab suurema privaatsuse koodi repsitooriumite üle, sest ettevõttel on võimalus koodi hoiustada enda serverites.
	Bitbucket Data Center näeb kasutajatele välja nagu üksik Bitbucket Serveri eksemplar, kuid seda on võimalik kasutada erinevate serverite pealt ning sellel on mõned lisaeelised Bitbucket Serveri ees.		Bitbucket Data Center näeb kasutajatele välja nagu üksik Bitbucket Serveri eksemplar, kuid seda on võimalik kasutada erinevate serverite pealt ning sellel on mõned lisaeelised Bitbucket Serveri ees.

	Bitbucket Cloud’il on kolm hinnataset: Tasuta, Standard ja Premium. Tasuta paketi kasutajatel võib olla piiramatu hulk avalikke ja privaatseid hoidlaid. See, kui palju kasutajaid saab avalikke andmehoidlaid redigeerida / lugeda, pole piiratud, privaathoidlad on aga piiratud 5 kasutajaga, mida saab suurendada tasulise paketi valimisega. Standard ja Premium paketi hind kujuneb vastavalt privaathoidlate kasutajate arvule. Bitbucket on õpilastele ja õpetajatele tasuta, kui nad registreeruvad akadeemilise e-posti aadressiga. Teenus on tasuta ka avatud lähtekoodiga projektide jaoks, kui see vastab Atlassian’i poolt antud nõuetele. [https://www.atlassian.com/software/views/open-source-license-request]		Bitbucket Cloud’il on kolm hinnataset: Tasuta, Standard ja Premium. Tasuta paketi kasutajatel võib olla piiramatu hulk avalikke ja privaatseid hoidlaid. See, kui palju kasutajaid saab avalikke andmehoidlaid redigeerida / lugeda, pole piiratud, privaathoidlad on aga piiratud 5 kasutajaga, mida saab suurendada tasulise paketi valimisega. Standard ja Premium paketi hind kujuneb vastavalt privaathoidlate kasutajate arvule. Bitbucket on õpilastele ja õpetajatele tasuta, kui nad registreeruvad akadeemilise e-posti aadressiga. Teenus on tasuta ka avatud lähtekoodiga projektide jaoks, kui see vastab Atlassian’i poolt antud nõuetele. [https://www.atlassian.com/software/views/open-source-license-request]
	Bitbucket Serveri ja Bitbucket Data Center’i puhul kujuneb hind samuti vastavalt kasutajate arvule kuid nende puhul tasuta versiooni pole. Akadeemilistele asutustele on Bitbucket Serveri litsents 50% soodustusega.[https://bitbucket.org/product/pricing]		Bitbucket Serveri ja Bitbucket Data Center’i puhul kujuneb hind samuti vastavalt kasutajate arvule, kuid nende puhul tasuta versiooni pole. Akadeemilistele asutustele on Bitbucket Serveri litsents 50% soodustusega.[https://bitbucket.org/product/pricing]

	'''Kasutajamugavus, juurutamine ja integratsioonivõimalused'''		'''Kasutajamugavus, juurutamine ja integratsioonivõimalused'''

	Bitbucket’i eelis on erinevate integreerimisvõimaluste rohkus ja sisseehitatud ühilduvus. Bitbucket integreerub lihtsasti teiste ~~Atlassiani~~ poolt pakutud tarkvaratoodetega nagu näiteks JIRA, HipChat ja Bamboo. Kasutajatel on ka võimalus kasutada Atlassiani Marketplace’i, et täiustada nii Bitbucket’it kui ka teisi kasutusel olevaid ~~Atlassiani~~ tooteid. Lisaks on Bitbucket’il ka paindlik hinnapoliitika. Teenuse kasutamise hind kujuneb töötajate arvu pealt ning see aitab ettevõttel märkimisväärselt kokku hoida võrreldes näiteks ~~GitHubi~~ teenuse ostmisega.		Bitbucket’i eelis on erinevate integreerimisvõimaluste rohkus ja sisseehitatud ühilduvus. Bitbucket integreerub lihtsasti teiste Atlassian'i poolt pakutud tarkvaratoodetega nagu näiteks JIRA, HipChat ja Bamboo. Kasutajatel on ka võimalus kasutada Atlassiani Marketplace’i, et täiustada nii Bitbucket’it kui ka teisi kasutusel olevaid Atlassian'i tooteid. Lisaks on Bitbucket’il ka paindlik hinnapoliitika. Teenuse kasutamise hind kujuneb töötajate arvu pealt ning see aitab ettevõttel märkimisväärselt kokku hoida võrreldes näiteks GitHub'i teenuse ostmisega.
	Miinuseks võiks olla ~~aga~~ asjaolu, et kogukonna suuruse poolest jääb Bitbucket tugevalt alla turuliider GitHub’ile.[https://www.business2community.com/business-innovation/bitbucket-vs-github-best-version-control-software-business-01623901#Gdvujvclq5Ao2X0X.97]		Miinuseks võiks olla asjaolu, et kogukonna suuruse poolest jääb Bitbucket tugevalt alla turuliider GitHub’ile.[https://www.business2community.com/business-innovation/bitbucket-vs-github-best-version-control-software-business-01623901#Gdvujvclq5Ao2X0X.97]

	== '''Kokkuvõte''' ==		== '''Kokkuvõte''' ==