Virtuaalsed privaatvõrgud - Revision history

Smannart: /* Kauslikke linke */

2010-06-11T11:51:46Z

Kauslikke linke

← Older revision		Revision as of 14:51, 11 June 2010
Line 117:		Line 117:
	[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/>		[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/>

	ITK wikis:		ITK wikis: <br />
	[[VPN seadistamine OpenVPN-iga]]		[[VPN seadistamine OpenVPN-iga]]

Smannart: /* Kauslikke linke */

2010-06-11T11:51:30Z

Kauslikke linke

← Older revision		Revision as of 14:51, 11 June 2010
Line 116:		Line 116:
	[https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# Hamachi koduleht] <br/>		[https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# Hamachi koduleht] <br/>
	[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/>		[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/>

			ITK wikis:
	[[VPN seadistamine OpenVPN-iga]]		[[VPN seadistamine OpenVPN-iga]]

Smannart at 11:51, 11 June 2010

2010-06-11T11:51:09Z

← Older revision		Revision as of 14:51, 11 June 2010
Line 116:		Line 116:
	[https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# Hamachi koduleht] <br/>		[https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# Hamachi koduleht] <br/>
	[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/>		[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/>
			[[VPN seadistamine OpenVPN-iga]]

	=Kasutatud kirjandus=		=Kasutatud kirjandus=

Smannart: /* VPN-i lahendused */

2010-06-11T11:49:55Z

VPN-i lahendused

← Older revision		Revision as of 14:49, 11 June 2010
Line 65:		Line 65:

	=VPN-i lahendused=		=VPN-i lahendused=
			Lahendused, mille abil virtuaalseid privaatvõrke luuakse, jagatakse üldiselt kaheks: tarkvaralised ja riistvaralised. Tarkvaraliste all mõeldakse universaalseid lahendusi, mida võib realiseerida erinevate riistvarade (arvutite) peal. Riistvaraliste VPN-ide realiseerimiseks on, nagu nimigi ütleb, vaja spetsiaalseid seadmeid (mille peal siiski jookseb tarkvara).
	==Tarkvaralised lahendused==		==Tarkvaralised lahendused==
	Siinkohal toon ära mõned konkreetset tarkvaralised lahendused, mis on virtuaalsete privaatvõrkude loomisel populaarsed[14]. Igaüks neist erineb teistest ~~märkimisväärselt~~ ning on suunatud erinevatele sihtgruppidele.		Siinkohal toon ära mõned konkreetset tarkvaralised lahendused, mis on virtuaalsete privaatvõrkude loomisel populaarsed[14]. Igaüks neist erineb teistest mingil määral ning on suunatud erinevatele sihtgruppidele.
	===OpenVPN===		===OpenVPN===

	OpenVPN on tasuta ja avatud lähtekoodiga lahendus, mis võimaldab luua turvalisi ''remote access''- ja ''site-to-site''-tüüpi virtuaalseid privaatvõrke. Krüpteerimiseks kasutab OpenVPN SSL/TLS-protokolli ning ~~ta on võimeline "läbima" NAT-i ning tulemüüre. OpenVPN-i levib~~ GNU GPL litsentsi all.[15]		OpenVPN on tasuta ja avatud lähtekoodiga lahendus, mis võimaldab luua turvalisi ''remote access''- ja ''site-to-site''-tüüpi virtuaalseid privaatvõrke. Krüpteerimiseks kasutab OpenVPN SSL/TLS-protokolli ning teda levitatakse GNU GPL litsentsi all.[15]

	OpenVPN võimaldab võrgu otspunktidel üksteist autentida eelnevalt jagatud krüptograafilise võtme, sertifikaadi või kasutajanime ja parooli abil.[15]		OpenVPN võimaldab võrgu otspunktidel üksteist autentida eelnevalt jagatud krüptograafilise võtme, sertifikaadi või kasutajanime ja parooli abil.[15]
Line 77:		Line 78:
	Nii nii VPN-kliendi kui -serveri jaoks on üks tarkvarapakk, mis töötab soovitud režiimis vastavalt konfiguratsioonifailile.[15]		Nii nii VPN-kliendi kui -serveri jaoks on üks tarkvarapakk, mis töötab soovitud režiimis vastavalt konfiguratsioonifailile.[15]

	OpenVPN kasutab vaikimisi UDP- ning kasutaja soovi korral ka TCP-protokolli. Lahendus toimib ka läbi enamike ''proxy''-serverite ning ~~ka NAT-i ja tulemüüride läbimine ei põhjusta üldjuhul probleeme~~.[15]		OpenVPN kasutab vaikimisi UDP- ning kasutaja soovi korral ka TCP-protokolli. Lahendus toimib ka läbi enamike ''proxy''-serverite ning.[15]

	OpenVPN-ile on kirjutatud mitmeid kolmanda osapoole kliendiprogramme (näiteks Windowsile OpenVPN GUI) ning tema tugi on integreeritud ka mõnedesse vabavaralistesse ruuterite püsivaradesse (näiteks Tomato, Vyatta, DD-WRT). [15].		OpenVPN-ile on kirjutatud mitmeid kolmanda osapoole kliendiprogramme (näiteks Windowsile OpenVPN GUI) ning tema tugi on integreeritud ka mõnedesse vabavaralistesse ruuterite püsivaradesse (näiteks Tomato, Vyatta, DD-WRT). [15].
Line 85:		Line 86:
	Hamachi on jaosvaraline VPN-lahendus, mis on tuntud eelkõige oma seadistuste lihtsuse poolest ning on seetõttu eriti populaarne arvutimängude austajate seas.[16] Hamachi tootja kasutab ka reklaamlauset ''"Finally, a VPN that just works"'' (Lõpuks VPN, mis lihtsalt töötab).[17]		Hamachi on jaosvaraline VPN-lahendus, mis on tuntud eelkõige oma seadistuste lihtsuse poolest ning on seetõttu eriti populaarne arvutimängude austajate seas.[16] Hamachi tootja kasutab ka reklaamlauset ''"Finally, a VPN that just works"'' (Lõpuks VPN, mis lihtsalt töötab).[17]

	Hamachi on keskselt ~~manageeritav~~ VPN-süsteem, mis koosneb serveri klastrist, mida haldab tootja, ning klientprogrammist, mis installeeritakse lõppkasutaja arvutisse. Klientprogramm lisab arvutile uue virtuaalse võrgukaardi, kuhu saadetud väljuvad paketid edastatakse Hamachi programmile, mis edastab need omakorda üle interneti läbi UDP-ühenduse. Sissetulevad paketid saadetakse Hamachi programmi, mis saadab need virtuaalsele võrgukaardile.[16]		Hamachi on keskselt hallatav VPN-süsteem, mis koosneb serveri klastrist, mida haldab tootja, ning klientprogrammist, mis installeeritakse lõppkasutaja arvutisse. Klientprogramm lisab arvutile uue virtuaalse võrgukaardi, kuhu saadetud väljuvad paketid edastatakse Hamachi programmile, mis edastab need omakorda üle interneti läbi UDP-ühenduse. Sissetulevad paketid saadetakse Hamachi programmi, mis saadab need virtuaalsele võrgukaardile.[16]

	Iga klient saab kas luua virtuaalse võrgu või liituda olemasolevaga. Kui mingi klient A liitub võrguga või lahkub sealt, käsib keskne server kõigil teistel klientidel kas luua või eemaldada VPN-tunnel kliendiga A. Tootja väidab, et ligi 95% juhtudest õnnestub luua ''peer-to-peer'' tunnel kahe klientarvuti vahel. Kui see ei õnnestu, luuakse ühendus läbi vaheserveri, mida haldab tootja.[16]		Iga klient saab kas luua virtuaalse võrgu või liituda olemasolevaga. Kui mingi klient A liitub võrguga või lahkub sealt, käsib keskne server kõigil teistel klientidel kas luua või eemaldada VPN-tunnel kliendiga A. Tootja väidab, et ligi 95% juhtudest õnnestub luua ''peer-to-peer'' tunnel kahe klientarvuti vahel. Kui see ei õnnestu, luuakse ühendus läbi vaheserveri, mida haldab tootja.[16]

Mkont at 11:33, 22 May 2010

2010-05-22T11:33:40Z

← Older revision		Revision as of 14:33, 22 May 2010
Line 136:		Line 136:
	[18] http://www.shrew.net/software <br/>		[18] http://www.shrew.net/software <br/>
	[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html		[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html

	~~<ref name="id">Reference text</ref>~~

	~~<references/>~~

	=Autorid=		=Autorid=
	Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa		Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa
	[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mkont at 11:33, 22 May 2010

2010-05-22T11:33:24Z

← Older revision		Revision as of 14:33, 22 May 2010
Line 136:		Line 136:
	[18] http://www.shrew.net/software <br/>		[18] http://www.shrew.net/software <br/>
	[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html		[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html

			<ref name="id">Reference text</ref>

			<references/>

	=Autorid=		=Autorid=
	Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa		Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa
	[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mkont at 11:31, 22 May 2010

2010-05-22T11:31:56Z

← Older revision		Revision as of 14:31, 22 May 2010
Line 136:		Line 136:
	[18] http://www.shrew.net/software <br/>		[18] http://www.shrew.net/software <br/>
	[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html		[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html

	~~[[http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm]~~

	=Autorid=		=Autorid=
	Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa		Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa
	[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mkont at 11:31, 22 May 2010

2010-05-22T11:31:27Z

← Older revision		Revision as of 14:31, 22 May 2010
Line 2:		Line 2:

	'''Virtuaalne privaatvõrk''' (ingl.k ''Virtual Private Network'', ''VPN'') on sisuliselt süsteem kahest või rohkemast privaatsest võrgust, mis on ühendatud üle avaliku telekommunikatsiooni võrgu. VPN kasutab krüpteeringut ja autentimisprotokolle andmete turvaliseks üle kandmiseks ühendatud võrkude vahel. [http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html 1]		'''Virtuaalne privaatvõrk''' (ingl.k ''Virtual Private Network'', ''VPN'') on sisuliselt süsteem kahest või rohkemast privaatsest võrgust, mis on ühendatud üle avaliku telekommunikatsiooni võrgu. VPN kasutab krüpteeringut ja autentimisprotokolle andmete turvaliseks üle kandmiseks ühendatud võrkude vahel. [http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html 1]
	~~<ref name="id">Reference text</ref>~~

	==Vajadus==		==Vajadus==
Line 138:		Line 137:
	[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html		[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html

	[[~~link]~~]		[[http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm]

	=Autorid=		=Autorid=
	Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa		Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa
	[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mkont at 11:31, 22 May 2010

2010-05-22T11:31:02Z

← Older revision		Revision as of 14:31, 22 May 2010
Line 2:		Line 2:

	'''Virtuaalne privaatvõrk''' (ingl.k ''Virtual Private Network'', ''VPN'') on sisuliselt süsteem kahest või rohkemast privaatsest võrgust, mis on ühendatud üle avaliku telekommunikatsiooni võrgu. VPN kasutab krüpteeringut ja autentimisprotokolle andmete turvaliseks üle kandmiseks ühendatud võrkude vahel. [http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html 1]		'''Virtuaalne privaatvõrk''' (ingl.k ''Virtual Private Network'', ''VPN'') on sisuliselt süsteem kahest või rohkemast privaatsest võrgust, mis on ühendatud üle avaliku telekommunikatsiooni võrgu. VPN kasutab krüpteeringut ja autentimisprotokolle andmete turvaliseks üle kandmiseks ühendatud võrkude vahel. [http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html 1]
			<ref name="id">Reference text</ref>

	==Vajadus==		==Vajadus==

Mkont at 11:29, 22 May 2010

2010-05-22T11:29:29Z

← Older revision		Revision as of 14:29, 22 May 2010
Line 136:		Line 136:
	[18] http://www.shrew.net/software <br/>		[18] http://www.shrew.net/software <br/>
	[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html		[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html

			[[link]]

	=Autorid=		=Autorid=
	Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa		Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa
	[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]