Which - Revision history

Srekkaro: /* Kokkuvõte */

2015-01-04T14:06:15Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 17:06, 4 January 2015
Line 208:		Line 208:

	=Kokkuvõte=		=Kokkuvõte=
	<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel ~~Unixitel~~ baseeruvatest süsteemidest. <code>which</code> võimaldab kasutajal aega kokku hoida: puudub vajadus käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsida või failiotsingu tulemusi analüüsida. <code>which</code> kiirendab administraatori ja kasutaja jaoks süsteemi ülesehitusest ettekujutuse saamist.		<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel Unixil baseeruvatest süsteemidest. <code>which</code> võimaldab kasutajal aega kokku hoida: puudub vajadus käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsida või failiotsingu tulemusi analüüsida. <code>which</code> kiirendab administraatori ja kasutaja jaoks süsteemi ülesehitusest ettekujutuse saamist.

	Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.		Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.

Srekkaro: /* Kokkuvõte */

2015-01-04T14:05:57Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 17:05, 4 January 2015
Line 208:		Line 208:

	=Kokkuvõte=		=Kokkuvõte=
	<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel ~~arvutist~~. <code>which</code> võimaldab aega kokku hoida: ~~kasutaja või administraator ei pea~~ käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile ~~otsima~~ või ~~otsingu~~ tulemusi ~~analüüsima~~. <code>which</code> kiirendab süsteemi ülesehitusest ettekujutuse ~~tekkimist süsteemiadministraatori või kasutaja jaoks~~.		<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel Unixitel baseeruvatest süsteemidest. <code>which</code> võimaldab kasutajal aega kokku hoida: puudub vajadus käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsida või failiotsingu tulemusi analüüsida. <code>which</code> kiirendab administraatori ja kasutaja jaoks süsteemi ülesehitusest ettekujutuse saamist.

	Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.		Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.

	Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu ~~igapäevane tavakasutaja funktsionaalsus~~ analoogne Debiani süsteemidega. Samas on ~~tagatud erinevate~~ täiendatavate võtmete ja valikute ~~kasutamise võimalus~~ aliastes ning shelli funktsioonides.		Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu põhifunktsionaalsuse kasutusmugavus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on võimalik täiendatavate võtmete ja valikute kasutamine aliastes ning shelli funktsioonides.

	Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse "~~tööriista~~" ~~komplekti~~ Linuxi käsurea vahendusel programmide, skriptide ja juhendite leidmiseks. [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]		Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse "tööriistakomplekti" Linuxi käsurea vahendusel käskude, programmide ja skriptide binaarfailide ning juhendite leidmiseks. [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]

	=Kasutatud kirjandus=		=Kasutatud kirjandus=

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

2015-01-04T13:59:48Z

Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel

← Older revision		Revision as of 16:59, 4 January 2015
Line 71:		Line 71:
	--skip-functions		--skip-functions
	</pre>		</pre>
	Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile~~, samal ajal, kui~~ on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.		Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile ja on aktiivne <code>read-functions</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

	<pre>		<pre>
Line 80:		Line 80:
	--skip-tilde		--skip-tilde
	</pre>		</pre>
	Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis ~~alavad~~ tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.		Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis algavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
	<pre>		<pre>
	--show-dot		--show-dot
Line 100:		Line 100:
	--help		--help
	</pre>		</pre>
	Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.		Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne käsu <code>which</code> manualiga.

	=Näited=		=Näited=

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

2015-01-04T13:55:52Z

Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel

← Older revision		Revision as of 16:55, 4 January 2015
Line 53:		Line 53:
	</pre>		</pre>

	Loeb aliased ~~standard sisendist~~ ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted ~~standard väljundile~~ ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias \| which -i?</code>		Loeb aliased standardsisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standardväljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias \| which -i?</code>

	<pre>		<pre>
Line 63:		Line 63:
	--read-functions		--read-functions
	</pre>		</pre>
	Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks ~~standard sisendit~~ ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted ~~standard väljundil~~ ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:		Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standardsisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standardväljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

	<code>which() { declare -f \| which --read-functions $@ }</code>		<code>which() { declare -f \| which --read-functions $@ }</code>

Srekkaro: /* Käsu süntaks */

2015-01-04T13:52:43Z

Käsu süntaks

← Older revision		Revision as of 16:52, 4 January 2015
Line 16:		Line 16:

	=Käsu süntaks=		=Käsu süntaks=
	~~Käsk~~ <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.		Käsu <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

	==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==		==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

2015-01-04T13:40:34Z

Näited Gentoo baasil

← Older revision		Revision as of 16:40, 4 January 2015
Line 172:		Line 172:
	</pre>		</pre>

	Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.		Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi, mida ei leitud, kohta.
	<pre>		<pre>
	which minuprogramm		which minuprogramm

Srekkaro: /* Kokkuvõte */

2015-01-04T13:38:49Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 16:38, 4 January 2015
Line 214:		Line 214:
	Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu igapäevane tavakasutaja funktsionaalsus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on tagatud erinevate täiendatavate võtmete ja valikute kasutamise võimalus aliastes ning shelli funktsioonides.		Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu igapäevane tavakasutaja funktsionaalsus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on tagatud erinevate täiendatavate võtmete ja valikute kasutamise võimalus aliastes ning shelli funktsioonides.

	Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse ~~kolmiku Unixi süsteemide tundma õppimiseks~~ [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]		Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse "tööriista" komplekti Linuxi käsurea vahendusel programmide, skriptide ja juhendite leidmiseks. [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]

	=Kasutatud kirjandus=		=Kasutatud kirjandus=

Srekkaro: /* Kasutatud kirjandus */

2015-01-04T13:35:36Z

Kasutatud kirjandus

← Older revision		Revision as of 16:35, 4 January 2015
Line 222:		Line 222:
	[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which		[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

			[3] http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/

			[4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-which-command-examples-syntax-to-locate-programs/

	[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Srekkaro: /* Kokkuvõte */

2015-01-04T13:35:11Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 16:35, 4 January 2015
Line 208:		Line 208:

	=Kokkuvõte=		=Kokkuvõte=
			<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel arvutist. <code>which</code> võimaldab aega kokku hoida: kasutaja või administraator ei pea käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsima või otsingu tulemusi analüüsima. <code>which</code> kiirendab süsteemi ülesehitusest ettekujutuse tekkimist süsteemiadministraatori või kasutaja jaoks.

			Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.

			Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu igapäevane tavakasutaja funktsionaalsus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on tagatud erinevate täiendatavate võtmete ja valikute kasutamise võimalus aliastes ning shelli funktsioonides.

			Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse kolmiku Unixi süsteemide tundma õppimiseks [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]

	=Kasutatud kirjandus=		=Kasutatud kirjandus=

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

2015-01-04T13:22:03Z

Näited Gentoo baasil

← Older revision		Revision as of 16:22, 4 January 2015
Line 196:		Line 196:
	alias which ?alias \| /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?		alias which ?alias \| /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
	</pre>		</pre>
	~~Eelneva kahe~~ näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:		Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
	<pre>		<pre>
	which q2		which q2
	~/bin/q2		~/bin/q2
	</pre>		</pre>
	~~Eelneva kahe~~ näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:		Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
	<pre>		<pre>
	echo `which q2`		echo `which q2`