User:Ateder

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alexander Teder

Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016

Essee

Esmapilguna tundus Erialatutvustuse aine minu jaoks ebaoluline. Mida rohkem sai osaletud loengutes ning kuulatud erinevaid külalis esinejaid, seda huvitavamaks läks tund ja jõudis ka selgus milleks see aine niivõrd oluline on. Igast loengust oli võtta midagi, mis tuleb kindlasti tulevikus kasuks.

• Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer

Sissejuhatavas loengus esinesid mitmed IT-Kolledži töötajad. Eelkõige mainiti ära selle aine õppekorraldus ning ka üldine kooli õppekorraldus. Väga kasulik oli teada saada millised on kõik erinevad ringid ning organisatsioonid meie koolis. Esialgu tundus see loeng hirmutav, räägiti mida kõike tehes saab läbi kukkuda, kuid see oli kõik meie enda heaks. Eriti rahustavalt mõjus see, et kui millestki aru ei saa, siis alati julgustati küsida. Kokkuvõtteks öeldi, et IT-Kolledži lõpetamine pole raske, vaid vajab natuke enese pingutust.

• Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Esineja: Andres Kütt

Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt. Ta rääkis alguses natukene sellest mis olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning kuidas olid asjad arvutitega nõukogude ajal. Rohkem oli juttu loengus õppimisest Eestis ja välismaal. Ülikoolide tase on USA's hoopis teistusugune kui Eestis. Andres Kütt on lõpetanud MIT kaugõppe kursuse. Õppimine Eestis üldjuhul nõuab palju tööd ja see pole huvitav. Amerrika Ühendriikides ülikoolid õpetavad rohkem, olles samal ajal huvitavad. Ülikoolides leidub ka hulga kõrvalisi aineid, kuid need tegelikkuses arendavad mõtlemist. Ülikoolis ei ole inimest kes sunnib sind õppima, kõik tuleb ise võtta ning tuleb vaeva näha.

• Testimine ja startupid. Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kolmandas loengus olid külalised Kristel ja Marko Kruustük startupist Testlio. See oli üks huvitavamaid loenguid kuna põhiteemaks olid startupid ja ettevõtlus. Külasised rääkisid, kuidas nad alustasid oma enda firma oma enda huvi põhjal. Mõlemad külalised on lõpetanud IT-Kolledži. Siit sai alguse mõlemal väga suur huvi testimise vastu. Nende ettevõte sai reaalsuseks kui nad osalesid "hackathonil", mis on paari päevane tarkvaraarendamis üritus. Igal hackathonil peavad võistkonnad looma mingisuguse programmi ning selle esitama komisjonile. Võitja üldjuhul saab suure rahalise preemia, millega oma idee ellu viia. Testlio on tänaseks rahvusvaheline ettevõte. Neil asub üks kontor USA's. Seetõttu said ka külalised rääkida meile üldiselt kuidas rahvusvaheline äri käib. Anti ka hea ülevaade kuidas startupid toimivad ning millega arvestada kui ise alustada ettevõttega või kui minna startupi tööle.

• "Süsadminnimisest". Esineja: Lembitu Ling

Neljandas loengus oli esinejaks Lembitu Ling. Tema loeng oli minu jaoks kõige tähtsam, kuna ta rääkis süsteemi administreerimisest, mis on ka minu õpitav eriala. Loeng algas jällegi väikese ülevaatega minevikust. Esineja rääkis palju enda kogemustest. Kõige tähtsam süsteemi administreerimise juures on see, et kõik korduv tegevused tuleks ära skriptida ehk automatiseerida. Selle kohta oli külalisel ka hea ütlus:"Admin peab olema laisk, kuid mitte liiga laisk." See tähendab, et administraator peab süsteemist üle käima. Palju rääkis ta ka sellest, kuidas süsteemi administraatorid tööd teevad ning milliseid asju arvesse võtta kui kuhugi firmasse tööle minna. On olemas firmasid, kus ei meeldi kui asju automatiseeritake. Ehk tuleb korduv tegevusi teha, et näiteks süsteem käima panna. Eelkõige soovitati mitte endal pähe lasta istuda ning teada mis on enda väärtus. Mainiti ära ka milline on suhe süsteemi administraatoritel teiste töötajatega, eelkõige arendajatega. Süsteemi administraatorite ja arendajate vahel on üldjuhul pidev konflikt, mis tuleneb arendajate laiskusest või lohakusest.

• "IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov

Viiendas loengus esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Peamiseks teemaks oli tööturul hakkama saamine. Seda võib pidada üheks olulisimaks loenguks, kuna see loeng on igas valdkonnas kasulik. Alustuseks räägiti kuidas eestis tööturg toimib. Kuna Eesti on väike, on tööle saamise eelduseks sidemed ja tutvused. IT-Kolledž on väga hea koht kust alustada sidemete loomist. Kuid selleks, et Eestis edukamaks saada, on vaja mobiilsust, kuna üldjuhul inimesi ei edutata. Andres Septer mainis ära ka mis on erinevate ettevõtte liikide head ja vead. Eestis on ka väga lihtne alustada oma enda firma. Teine esineja rääkis IT ja äri vahelisest suhtest. IT'sse sisse ja välja on väga lihtne liikuda. Lihtne on vahetada eriala ning võimalus õppida on suur. Tähtis IT ja äripoole vahelises suhtes on koostöö. Kuna IT ei mõista kuidas äri töötab, ei mõista äri IT'd. Tähtis on, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ja oleks pidev suhtlus.

• "Andmed ei allu analüüsile". Esineja: Ivar Laur

Kuuendas loengus oli külaliseks Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta rääkis meile andmeanalüüsist, milleks see vajalik on, mis on selle eelised ning mis on puudused. Andmeanalüüsi põhiprobleem on see, et andmed ei pruugi alati kajastuda tegelikkusega. Selle põhjuseks võib olla resursside puudus, andmete puudus või oskamatus. Maksu- ja Tolliamet tegeleb andmeanalüüsiga Eesti Vabariigi eelarve tõttu. Analüüsi kasutatakse mineviku selgitamiseks ja tuleviku prognoosimiseks. Tähtis on ka ettevõtete järelvalve, et vajaduse korral tuvastada petturid. Tuleb eraldada ebaausad ausatest. Analüütikuid aetakse sageli segi IT inimestega, kuid oluline on peamiselt IT'st sõltumine.

• Eesti Vabariigi küberkaitse. Esineja: Jaan Priisalu

Seitsmendas loengus esines meile Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Eesti on tuntud kui üks küberkaitse tippe. Meie terve riik põhineb e-teenustel, mis on maailma ühel kõrgtasemel. Külaline rääkis alguses palju oma kogemusest ning küberkaitse ajaloost Eestis. Enamik tänapäeva küberkuritegevused on organiseeritud. Küberkuritegevuse kauplemine käib vene keeles, teised keeled on ainult lokaalsed. 2007 on oluline aasta Eesti küberkaitsele, kuna siis toimus üks suurimaid küberrünnakuid Eesti pankadele. Sellest ajast saati on Eesti küberkaitse väga tugevaks muutunud. Rünnakute sihtideks ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemid on vaid vahendid mida kasutatakse. Eestil on väga suured väljakutsed, mis tulenevad väikesest rahvaarvust, vananevast elanikkonnast ning tipptasemel naabritest. Ehkki on Eesti üks paremini arenenud e-riike.

• "IT ja turundus". Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo Starmanist. Ta rääkis meile brändimisest ja turundusest ning selle seosest IT'ga. Toodud oli igasuguseid näiteid firmadest, nagu Apple ja Starman, ning ka oma kogemustest. Turunduse kõige olulisem osa on inimesed. Ühe inimese arvamus võib avaldada väga suurt mõju. Selleks, et olla oma brändiga edukam, peab olema sõnum inimestele lihtsasti mõistetav ning huvi tekitav. Turunduse põhiline probleem on see, et seda tuleb teha üldjuhul erinevatele sihtgruppidele. Näiteks mõnda toodet ei saa reklaamida sama moodi noorele inimesele ja eakale inimesele. I aitab sihtgruppimisele väga kaasa. Väga lihtne ja hea on ka saada tagasisidet IT abil. IT lahendused aitavad lihtsalt ja odavalt testida enne turule minekut oma toote või teenusega. Esineja tõi väga palju näiteid milliseid rolle võib IT'l olla turunduses. Tänapäeval ei saa ettevõtted turundusest üle ega ümber.

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et loengusari oli väga huvitav ja mitmekesine. Igas loengus oli ka teemasid mis kaldusid IT'st veidi kõrvale, kuid millel oli suur kasu silmaringi laiendamisel. Tänu sellele ainele olen kindel, et olen teinud õige valiku oma eriala valiku suhtes ning teen õigeid valikuid ka edaspidi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Enne kordussoorituse tegemist tuleb see kokkuleppida õppejõuga.

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Korduseksamid on riigifinantseeritaval õppekohal tasuta.

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Kordussooritus maksab 20€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.

VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

X=19 EAP

Y=28 EAP

Kokku vaja aastaks saada 54 EAPd

ühe EAP maksumus on 50€

Lahendus:

Aastas kogutud EAPd

19+28=47 EAP

Maksumusele kuuluvate EAPde arv

54-47=7 EAP

Esitatava arve suurus

7*50€=350€

Vastus:

Esitatava ave suurus on 350€.