User:Sratasse

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sander Ratassepp

Esitamise kuupäev: 19.oktoober 2016

Essee

Tänu Õpingukorralduse ja Erialatutvustuse tunnile on andnud see tund piisavalt, et ma teen vahet arendajatel ja adminitel. Kui ma IT Kolledžisse tulin, siis ma eriti tegelikult neil vahet ei teinud, aga tänu nendele inimestele, kes on meile esinemas ja jutustamas käinud, põhimõtteliselt rääkinud oma töökogemustest sain päris ruttu aru, et neid mõlemaid ameteid on vaja ja arendajad ei saa toimida ilma adminita, aga ka admin ei saa toimida ilma arendajata.

Esimesel korral Esimene loengu teema oli õppekorraldus ja sisekord IT Kolledžis. Siin tutvustati meile kooliga seonduvat ja saime teada, et kui oled näiteks haige ja ei saa kooli tulla, siis loenguid salvestatakse. See on minumeelest väga hea, sest ma olen aastas ikka ühe korra haige.

Teisel korral käis meile rääkimas Andres Kütt ja teemaks oli "Sinna ja tagasi". Andres Kütt on sündinud 16.augustil 1975.aastal. Esimene kokkupuude arvutitega oli, et pidi juppidest ise kokku panema töö juures arvuteid ja esimene koodijupp, mis ta kirjutas oli assembleris "Jukule". Ta pühendas end täielikult arvutitele. Lõpueksamiks sai Andres endale valida Arvutieksami, sest talle tundus see kõik lihtne ja arvusaadav, sest ta on tegelenud sellega peaaegu terve oma elu. Mis on eriti põnev on see, et ta on töötanud Skypes. Andres on tarkvara ehitanud aastast 1993. Ta sai õppima Tartu Ülikooli ja sai oma hinnetega ilma eksamit tegematta sisse ja hakkas tegelema Arvutiteadusega (Computer Science). Ülikooli lõpetamisega tal probleemi ei olnud, sest ometi lõpetas kuldmedaliga selle. 2.detsembril 1993. aastal läks tööle programmeerijana ja töö hakkas kooli segama, aga mitte vastupidi ja pidi lahkuma töölt, sest haridus oli tähtsam. 1993.aastal läks Andres ülikooli ja 1999.aastal sai ta lõpetatud. Andres on õppinud ka välismaal, sellises kooli nagu seda on MIT. Andres sai MIT-i sisse kaugõppesse ja ta sai aru, et akadeemiline maailm on väga äge! Ja ta enda sõnul soovitab minna nii ägedasse ülikooli, kui rahakott või teadmised võimaldavad, sest see on seda väärt. MIT-i lõpetas täpselt õigel ajal ehk siis nominaalajaga. Kui MIT-st oli Andres välja saanud, siis tuli ta tagasi Eestisse ja läks tööle riigiinfosüsteemi arhitektiks. Ja Andres käis välja paar tarkusetera arhitekti töö kohta ehk nendeks on, et arhitekti töö on oskus juhtida keerukust ja kui arhitekt ei oska ennast väljendada teistele, siis ei tule midagi tema tööst välja.

Kolmandal korral käisid meile rääkima Kristel Kruustük ja Marko Kruustük. Nad on Startupi inimesed ja nende firmaks on Testlio. Firma hüüdlauseks on Release apps with confidence. Aga kõigepealt räägin natuke Kristel Kruustükist. Kristel alustas õpinguid Kose Gümnaasiumis 1996-2008 edasi läks ta õppima Eesti Infotehnoloogia Kolledži 2008.aastal ja lõpetas edukalt 2011.aastal. Esimeseks töökohaks oli tal testija Artifys. Tema hobideks olid aktiivselt osales ta üliõpilaseninduses, meeldib korvpall ja muusika. Üheks kirglikumaks hobiks on tal veebilehtedes vigade otsimine, see on ühtlasi ka testija ülesanne. Kui lõpetas IT Kolledži, siis läks tööle Proexperti ja töötas põhikohaga. Proexpertis töötas ta testijana 1.aasta, aga edasi räägin Kristeli firma teisest asutajast Marko Kruustükist. Marko kruustük alustas õpinguid Saku Gümnaasiumis 1988-2000 ja edasi läks õppima ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži 2000.aastal ja lõpetas kolledži 2003.aastal. Edasi veel käis õppimas Inglismaal Kiel University 2003-2004.aastatel. Esimeseks töökohaks oli Markol kodulehtede arendaja ja ühtlasi mainis, et ta on ehitanud väga palju startupe. Marko hobideks on joosta ja meeldib talle ekstreemsport. Tegi endale korralikult asjad selgeks ja ütles endale, et ta tahab hakata kindlalt tegelema programmeerimisega. 2001.aasta suvel tegi enda IT ettevõtte, mis tegeles kodulehtede tootmisega. IT kolledži lõputööks tegi haldussüsteemiga kodulehe, millega sai ta suurepäraselt hakkama ja sai diplomi. Edasi püüan rääkida, kuidas Marko ja Kristel hakkasid looma firmat nimega Testlio. Alustasid Londonis firma loomisega. Nad osalesid Hackathonil Londonis, mis on maailma suurim Hackathon nende sõnul ja said 3.koha ja võitsid tšeki $25000 dollarit. Et $25000 dollarit Ameerikast kätte saada tuli asutada USA-sse ettevõte. Mainisid veel seda, et algul Marko ei tahtnud osa võtta Hackathonilt, aga said Kristeliga ikka kokkuleppele ja võitsid 3. koha. Kui nad ühtlasi olid firma asutanud USA-s, siis nad elasid seal mõnda aega, aga nad kolisid tagasi Eestisse elama ja seadsid ennast sisse Marko vanemate juurde. Seal tegelesid ikka firma asutamisega edasi. Kolmandat korda pidid kolima tagasi San Franciscosse, et otsustasid nad peavad ikka proovima seal hakkama saada. Said teada seal siukesest programmist nagu Techstar. Techstar toimus Austin, Texases ja nad said sinna intervjuule ja leidsid endale 3 kuulise programmi. Seal õppisid nad ennast müüma ärilisel poolel, mis on vajalik Startupi alustates. Edasi kui firma oli püsti seatud, siis nüüd on neil Testlios 200 liiget ja nad töötavad koos Microsoftiga, Snapchatiga, NBA application tootjatega. Nende töö käib hetkel nii, et Testijad töötavad hetkel nii, et tarkvara arendajad saadavad oma äppid neile ja nad testivad ja saadavad tagasi kui buggid on korda tehtud. Minu jaoks Starupi teema on väga põnev, sest väga tähtis on just oma ideed välja käija.

Neljandal korral käis meile rääkimas Lembitu Ling. Lembitul on hüüdnimeks Snakeman, mis on arvatavasti tema enda välja mõeldud. Lembitu on isehakanud IT administraator. Esimene kokkupuude arvutitega oli kusagil aastatel 1986, 1987. Alustas Basicu ja Pascaliga sõbra juures, sest isa oli koju toonud sõbrale arvuti. Nad proovisid programmeerida sõbraga mänge. Tal endal ei olnud aimugi, et IT maailma valib, sest talle endale meeldis tegelikult Keemia. Lõpetas põhikooli ja läks Tallinna 44 Keskooli. Kui selle lõpetas läks ta tööle katuseplekksepana 1993-1994. aastal peale seda külmmasinate mehaanikuna. Töökogemust on tal 20.aastat. Väga meeldis talle tehnikat näppida, sest ta tahtis teada, kuidas asjad töötavad. Lembitu käis Nõmme noortekeskuses ja enda sõnul seal ta selle IT pisiku endale külge ka saigi. Nõmme noortekeskuses käis ta Elektroonika ringis. 1994. aastal jättis kooli pooleni ja läks sõbraga tööle. Ühtlasi ütles ta, et 1990.ndatel sai ropult raha teenida, kui tuli igasugust vana tehnika juppi ja hakkas nendest tehnikat kokku panema. Rootsist tulnud kolast panid arvuteid kokku. Esimene kord, kui ta administreerimisega tegelema hakkas, siis kui ta läks tööle internetiteenuse pakkuja juurde, kes tegeles nii interneti paigaldamise, kui ka arvutitega. Ta sisestas endale selle, et talle meeldib süsteemi hallata, mitte programmeerida. On tegelenud Microsofti serveritega ka veel, aga mitte endasõnul vabatahtlikult, sest talle meeldivad Linuxi serverid rohkem. Sai kinga oma töökohalt, sest ta oli väga laisk, aga ta ütleb, et hea süsteemi admin ei tee 1 asja 3 korda. Hetkel töötab Lembitu turvaarhitektina Titanium System's firmas.

Viiendal korral käis meile rääkimas õppejõud isiklikult ja Einar Koltšanov. Kõigepealt räägin Einarist. Einar läks õppima meditsiini 1989 - 1993, sest talle meeldis inimesi aidata. Järgnes korrakaitsesse 1993 - 2005 ümberpaigutamine, alguses seal ei olnud üldse arvuteid ütleb Einar, aga kui 1 arvuti tuli, siis see paigutati ainult komisaari laua peale ja milles komisaar mängis mänge. Sealt edasi liikus 2005 -2007. aastatel E- tervisesse, sest korrakaitses läks tal tervis käest ära ja seal ta oli palju lähemale IT-le. Siis jätkas tööd Maksu ja Tolliametis. Pani püsti livelinki, mis tegeles dokumentatsiooniga. 2011. aastal sai temast Scrum master. Seal ta sattus keskkonda, kus inimesed mõtlesid teistmoodi, ta sattus maailma, kus asjad töötasid tema jaoks teistmoodi ja tänu selle ei saanud magada korralikut kuu aega. Einar tõi välja küsimuse, et mis äripool tegelikult arvab IT-st? Nad pole iial rahul, nad süüdistavad meid kõiges halvas ja nad ei võta vastutust. Milles on probleem? Probleemiks on see, et mitte keegi ei õpeta äripoolt arusaama IT spetsiifikast. Soovitud olukord oleks, siis selline, et hakatakse koos töötamist koos nautima ja keegi pole süüdi. Äripool peaks defineerima väljundid, mitte lahenduse ja väljendama oma vajadused ja ootused selgelt, osalema tegevustes nagu nt testimine. IT peaks mõistma kindlasti äriprotsesse, need väljundid ja IT mõju neile ja rääkima äriterminoloogias kasudest, maksumustest ja riskidest. Einar soovitab ka kindlalt välismaal töötada, kui see oleks võimaluseks, aga kindlasti tuleb eeltööd teha enne kui sinna minna.

Kuuendal korral käis meile rääkimas Ivar Laur, kes on Eesti Maksu ja Tolliameti analüütikaosakonna juhataja ja ta räägib meile andmedest, mis ei allu analüüsile. Ta on töötanud Maksu ja Tolliametis üle 14.aasta. Viimased 12.aastat on tegelenud riskianalüüsiga funktsionaalsuse arendusega. Täna räägib meile natuke IT valdkonna tülikakliendi vaatenurgast, mida nad teevad ja natukene tehnilisest poolest. Andmeanalüüs kui selline ei pääse IT abist, kui teha excelis väikesi analüüse, siis saab hakkama, aga kui suuremad analüüsid serveri põhilised analüüsid, siis ilma IT alaste oskusteta ei saa hakkama. Andmebaaside ehitamisel tuleb kindlasti mõelda tulevastele kasutusvajadustele. Aga miks meil üldse andmeanalüüsi vaja läheb on objektiivsete otsuste tegemiseks näiteks nagu ressursi (inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha ja mida mitte. Analüüs MTA-s tekkis järelvalvest, kes valetab ja kui palju, mis peaks nende inimestega tegema. Üha enam kasvav suund on monitoorimine, mis Eesti majanduses ja ettevõtluses toimub. Analüütiku ülesandeks on eraldada ebaausad ausatest. Kui nad tuvastavad kahtlase isiku on läbi käitumismustri, läbi varasema tegevuse, läbi seost, lisaks ekspertmudelitega. Kuidas nad on analüüsi tehniliselt üles ehitanud, nad tunnistavad, et nad täna ei tea, mida nad ülehomme tahavad, tahavad seda kindlasti teha. Tuleviku suund hakata rohkem uurima ettevõtete käekäiku, tegeleda andmetega ja excel ei kao ka kuhugile.

Seitsmendal korral esines meile Jaan Priisalu ja teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Esimese palga sai 1984.aasta programmeerimise eest. On õppinud 1974.aastal Tallinna I Keskkool Matemaatika ja Füüsika eriklassis. On teinud startupi GuardTime, tema sõnul on startup väga õudne koht, aga ka väga huvitav. 2015.aastal õpib ja töötab Tallinna Tehnikaülikoolis proovib saada doktorandiks. Ta rääkis väga pikalt küberneetikast, aga kui ehitada mingi süsteem, siis see peab olema võimalikult lihtne ja mitmeti kasutatav. Ajaloost lühidalt veel nii palju, et 2007.aastal toimus pronksiöö, mõned mäletavad seda kui õudus tänaval ja tema mäletab seda kui suurt küberrünnakut Eestile. Tänu selle pronksiööle said endale küberstrateegia. Tema nimetab Eestisse rajatud NATO küberkaitse keskust täielikust Jackpotiks ehk peavõiduks. . Küberkaitse on pidev õppimine, vaatad mis elu käib mujal ja mis juhtub ka mujal. Mis selle point on, et miks küberkaitse on selleks, et oma elu lihtsamaks teha ja et vabastaks aega näiteks oma asjadega tegelemiseks. Küberkaitse olemus, kui selline on protsessid ühiskonnas. Krüpto töötab nii, et jätame andmed põhimõtteliselt vastase nina alla, aga me peidame selle keerukuse taha ära. Küberkaitse, kui selline vajab inimesi, aga Eesti probleemiks on kindlasti selline, et meid on lihtsalt liiga vähe ja meil on vananev elanikkond. Küberkaitse liidu eesmärk on, et tuleb teha kollektiivne aju ehk on vaja inimesi, kui võrrelda meid Hiinaga, siis Hiina on umbes 1000 korda suurem ja see tähendab neil on rohkem inimesi, kes tegelevad sellega. Küberkaitse jaoks on väga oluline kontaktid naaberriikidega, et me koolitaks üksteist ja looksime turvalisemaid süsteeme.

Kaheksandal korral esines meile Hedi Mardisoo, kes töötab Starman AS ja teemaks on “IT ja Turundus”. Ta on Reaalkooli lõpetaja ja õppinud mitmetes Ülikoolides. Ta on töötanud mitmetes ettevõtetes nagu näiteks Swedbank ja varem töötanud välismaal, töö keeleks oli inglise keel, aga praegult töötab Starman AS. Varajases nooruses hakkas huvituma IT erialast, sest vanemad oli tegelenud sellega ja see kandus üle temale. Pärast enda tutvustamist hakkas ta meile rääkima brändistusest. Ta tõi välja põneva lause, mille on välja mõelnud Jeff Bezos, kes on Amazoni asutaja ja lause kõlas, et kui sa lahkud ruumist, siis kõik hakkavad sinu asjast rääkima ja nad tunnevad huvi selle vastu see on bränding. Peale brändigut on oluline turundus ja seda iseloomustab, tuleb teha midagi sellist, mis läheb inimestele korda ja nad tahavad seda osta. Turundusel on oluline, mis on su toode, mis on hind, et ei saa vastu pükse, kui lähed turule, kuidas seda müüki saab toetada ja mis on su koht, et kliendid saaksid seda osta. Kõige olulisem asi turundusel on inimesed, sest kui sa oled tehnik interneti ettevõttes ja sa lähed kliendile koju, et seadet paigaldada, aga sa näiteks haised, siis see rikub seda toodet ja brändi. Jutu kokkuvõtteks, et hästi oluline on koostöö ja IT ja Ärimaailm peab rääkima ühte keelt, mitte ei põhineks rääkimine lühenditele.

Kokkuvõtvalt, siis nii palju, et kõik need loengud olid väga huvitavad ja vajalikud. IT maailm on keeruline maailm, aga tänu nende loengutele hakkasin ma paremini aru saama, kuidas seal toimida ja hakkama saada. IT maailmas on kindlasti oluline tiimitöö ilma selleta ei toimi ükski süsteem. Need loengud andsid mulle palju teadmisi, kuidas edasi toimetada.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused:

1. Kui on esimene õppeaasta, siis saad teha kordussooritust aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ning järgmise õppeaasta eelnädalal. Kui on teine õppeaasta, siis toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal.
2. Kui on vaja kordussooritus teha, siis tuleb registreerida ÕIS-is või rääkida õppejõuga.
3. Kui on vaja kordussooritus teha, siis tuleb ikka registreerida ÕIS-is.
4. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
6. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastused:

1. VÕTA on protsess, mille käigus õppeasutus hindab taotleja varasemate õpingute tulemuse vastavust õppeaine(te)/mooduli(te) väljunditele ning piisava vastavuse tuvastamisel arvestab neid õppekava täitmisel.
2. VÕTA taotlus tuleb esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva lõppu.
3. VÕTA (sh varasemate ülekantud IT Kolledži õpingute) tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus: Mu koodi kaks viimast numbrit on 6, 6, siis pean võtma x= 25, y= 25.

Andmed: Esimesel semestril sai 25EAP. Teisel semestril 25 EAP.

Kõrgharidusreform (KKK) ütleb, et 2016/2017 õppeaastal peab tudeng täitma 27 EAP semestris. Kui jääb sellest alla, siis peab maksma iga 50 €/EAP eest. Õppeaasta miinimum peaks olema ka 30EAP. Tegemata võib jätta ainult 6EAP.

60 EAP - (25 EAP + 25 EAP)= 10 EAP

10EAP - 6EAP = 4 EAP

4EAP * 50EAP = 200EAP

Tudeng peab 4EAP puudumise pärast maksma 200 €.

---