User:Kesaar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kevin Saar
Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016

Essee

Tudengitel, kes pole varem kõrgkoolis käinud ning alles esmane kogemus, on alguses kindlasti raskusi uue süsteemiga harjumisel ning võib esmapilgul ära ehmatada. Polnud gümnaasiumis ju ei EAPsid ega õppekavade koostamist. Samuti ei olda alati kindel enda plaanides, kas on valitud õige ala või mida täpsemalt sellelt oodata. Õppeaine õpingukorraldus ja erialatutvustus nagu nimest võiks eeldada just nendele küsimustele vastuse annab. Olen varasemalt ülikoolis käinud ning soovin, et ka siis oleks seda antud, sest siis oleks alguses juba mõistnud, et too ala polnud minu jaoks.

Kui tavaliselt on esimene loeng sissejuhatavaks ainesse, kus räägitakse selle aine läbimise tingimustest ja käiakse lühidalt läbi teemad, millest edaspidi juttu, siis õpingukorralduse ja erialatutvustuse esimene loeng oli midagi muud. Anti täielik ülevaade õppetöö korraldamisest ning vihjeid enda õppimise hõlbustamiseks. Ehk mitte ainult selle aine läbimiseks infot vaid tarkust jagati terveks ülikooli ajaks. Esinejateks olid mitmed ITK töötajad alustades Merike Spitsõniga, kes süviti selgitas õppekorraldust. Peale tema selgitusi vaevalt, et kellelgi segaseks jäi kui palju EAPsid on aasta jooksul vaja ja mida tegema peab, et enda valitud õppekaval edukalt püsida. Merle Varendi rääkis stipendiumitest. Teatavasti tudengitel ikka rahadega kitsas, siis see info kedagi külmaks ei jätnud. Samuti selgitati tagasiside tähtsust. Meile kinnitati, et me saame mõjutada väga palju ja arvamusi tõesti arvestatakse. Juri Tretjakov rääkis lähemalt õppimisega seotud tehnoloogiatest ja süsteemidest millega me kokku puutume. Nendest parim on kindlasti loengutesalvestus. Mis muidugi ei asenda kohal käimist, aga alati ei ole võimalik lihtsalt kohal käia ja see on tohutuks abiks järeleõppimisel. Lõpetuseks Andres Septer tutvustas tema poolt antavat ainet ning mitte pahaga, aga natuke ikka hirmutas kuulajaid sellega, et enam ei saa laiselda. Tähtajad on kivist ja meie endi vastutusel. Sellist poputamist nagu varasemalt võis olla, kõrgkoolis enam pole. Ei piirdunud sellega, andis ka vihjeid õppekava koostamiseks ja palju muud enda elu hõlbustamiseks. Ülimalt informatiivne loeng .

Teisel loengul oli külaliseks Andres Kütt, süsteemiarhitekt. Polnud alguses kindel, kas saab olema tüütu istumine või midagi huvitavat. Peale paari minutit kuulamist aga võis juba kindlalt öelda, et igav ei ole kindlasti. Alguses keskendus ta akadeemilisele poolele andes meile ülevaate enda teest sinna, kuhu ta praeguseks jõudnud on. Esimeseks õppetunniks jagas tarkust, et akadeemilisel bürokraatial tuleb silm peal hoida. Ta ei mõistnud siis ja ei mõista veel praegugi täielikult seda. Tänu sellele on tal diplom kirjaga, et ta lõpetanud matemaatilise statistika erialal Tartu Ülikoolis. Rõhutas õppimise tähtsust ning seda, et keegi teine ei saa sundida õppima vaid tuleb iseennast sundida. Võrdles ka Eesti ja välismaa koole. USA koolid pidid teistmoodi olema ja õppimine huvitavam. Soovitas võimalusel kindlasti peale ITK lõpetamist ennast edasi arendada kuskil välismaal. Selgitas arhitekti töö olemust ja sellega tihti kaasnevaid probleeme. Olles introvert võib raskuseks olla suhtlemine. Arhitekti puhul just vaja head suhtlemisoskust, et suudaks ennast väljendada suuliselt ja kirjas. Teised peavad mõistma, miks ei pruugi projekt edukas olla ja mida peaks tegema, et oleks .

Kolmandal loengul esitasid enda loo meile Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad ITK lõpetanud ja edukalt startupi loonud. Nemad tutvustasid testimise valdkonda ja sellega seonduvaid keerdkäike. Samuti anti ülevaade startupidest. Kellelt on parem kuulda selle teema kohta, kui inimestelt, kes on sellega tegelenud süviti ja edukalt. Peale ITK lõppu suundusid mõlemad välismaale. Kristel tegeles erinevate testimise projektidega. Marko erinevaid startup tooteid/ideid loonud. Selle ajaga sai selgeks, et mitme asjaga korraga ei tasu tegeleda, sest siis ei pruugi idee potentsiaali täielikult ära kasutada. Võtta eesmärgiks üks idee ja sellele pühenduda, et tulemuseks oleks midagi suurepärast, mille üle ka ise uhke olla. Samuti ei saa läbi lüüa ainult teades ainult üht osa startupist. On vajalik ka ärisuunalik arusaamine. Marko tegeles Testlio rahamajandamisega pikka aega. Startupide püstipanek ei ole lihtne, ning sellega tuleb tegeleda püsivalt ja hingega. Aga ei ole ainult raske töö vaid alati võimalik leida ka lõbusaid momente .

Kui varasemalt olid akadeemiliselt taustaga esinejad, siis Lembitu Ling oli vanakooli süsadmin, kes iseõppinud. Alustas sellega kohe, et Andres Kütt on tema üks iidolitest, lisades naljatades, et Andres võib resümeega laiaks lüüa. Esmane kontakt arvutitega sõbra juures, kus sai proovitud Basicut ja Pascali ning muidugi mängitud. Algselt polnud tal IT huvi, pigem keemia valdkonna vastu. Peale kooli poolelijätmist tegeles erinevatel töökohtadel. Meeldis väiksest peale näppida asju, huvitas, kuidas miski töötas. Rääkis kuidas tema ajal toimus arvutite parandamine. Siis veel oli mõistlik parandamine võrreldes praegusega, kui miski katki, visatakse ära ja ostetakse uus. Esimene õppetund, mis tema esinemisest meelde jäi on, et vastutus valdkond peab olema kokkulepitud. Kui seda ei ole, siis on võib suur segadus tekkida. Teiseks hea süsadmin ei kirjuta sama käsku rohkem kui 3 korda, selleks on scriptid. Hea süsadmin ei pea kohal olema, siis kui vaja. Muidugi oleneb ka ettevõttest kus tööl ollakse. Erinevates kohtades erinevad reeglid. Kui töötas 70 000 töötajaga Kanada korporatsioonis, siis mõistis ja ka pani meile südamele, et kui on olemas keskhaldus tarkvara, siis kasutaks seda ja võimalikult varajases faasis .

Viiendal loengul alustas õppejõud Andres Septer juttu IT tööturu ja karjääkikäänakutest. Siit sai häid nippe hiljem tööturul hakkama saamiseks. Sellised tööpakkumiste kogumid nagu cv.ee ja cvkeskus ning muud sellised on täielik jama. Seal on tööpakkumised üle, mida keegi ei taha või ei kõlba kuhugi. Kõige targem oleks ülikooli ajal luua selline võrgustik, et kui töökohta vaja, siis piisab tuttavatelt küsimisest ja nädala jooksul on pakkumisi kuhjaga. Selleks peab ka ise tõestama ennast juba kooli ajal, et piisavalt spetsialistiks saada. Kui on vaja tööd leida, siis enne teha taustakontroll kindlasti. Proovida leida keegi, kes töötab või on töötanud seal, et temalt uurida milline koht see siis ikka on. Tähtis meelde jätta, et Eestis karjääriredelil kõrgemale astmele saamiseks tuleb enamasti vahetada ettevõtet. Andres tõi ka selgelt välja avalikusektori ja erasektori plussid ja miinused. Ning selgitas millega peaksid nii arendajad kui ka adminnid arvestama tööturul ringi liikudes. Teiseks esinejaks oli Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ning rääkis ta äri ja IT suhtest. Peamine probleem, et IT pool ei mõista ära ja äri jällegi ei saa IT spetsiifikast aru. Tema töötab selle poole, et nauditaks koos töötamist ning, et nii IT kui äripool saaksid üksteisest aru ja jagaksid sama visiooni. Selleks peaksid mõlemad pooled varem muutma ennast, tulema välja enda senisest kestast .

Kuuendas loengus rääkis andmeanalüüsist EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Nõustun Ivari väitega, et andmeanalüüsita ei saaks teha objektiivseid otsuseid, kuhu ja kuidas erinevaid ressursse suunata. Kui on saadud tervikpilt läbi analüüsi, siis on kindlam teha otsuseid, mis tooksid edu. Ma polnud varem mõelnudki, kui suure tähtsusega see on ja kui levinud. Hea näide, mis ta tõi oli seotud kaubandusettevõtete kliendikaartidega. Samamoodi tehakse kliendi tavasid arvestades analüüs ja läbi selle pakutakse kliendile selliseid tooteid, mis teda rohkem huvitada võiks. Läbi selle on võimalik kasumit suurendada. Sisukalt selgitas ka andmaanalüüsi tähtsust just MTA-le ning mida nende andmetega tehakse. Sain üllatava info teada, et ligikaudselt 15% riigi maksurahadest tuleb ettevõtetelt. Tulevikus loodetakse hakata prognoosima rohkem ettevõtete käekäiku, mitte ainult minevikule suunatud toimunu selgitamist .

Eesti Vabariigi küberkaitsest oli seitsmendas loengus rääkimas Jaan Priisalu. See oli siiani kõige pikema kestvusega ja kindlasti ka inforohkem loeng. Eestis on küberkaitsega üsna kaua tegeletud ja teiste riikidega võrreldes oleme hästi arenenud. Samas rõhutas, et turvalisuse edukaks edasiseks hoidmiseks on vaja koostööd teha. Väga suur tähtsus koostööl, seda ka konkurentidega. Küberkaitse missiooniks on eluviisi kaitse. Et suudaks säilitada endale meeldiv eluviis ilma suurema vaevata ja oleks aega muudeks tegemisteks. Üheks probleemiks, mis Eesti juures välja tõi oli see, et meid on liiga vähe. Iseseisva riigi pidamiseks pidi vaja minema 600 000 inimest ja meid ainult kaks korda seda. Aga tänu sellele on arvutite juurutamine töösse üsna lihtne tegevus. Mitu korda loengu jooksul mainis ka kollektiivset aju ehk mõistlikku organisatsiooni, kus kasutatakse olemasolevaid teadmisi oskusi võimalikult efektiivselt ära. Et see kõik toimiks, on vajalik valida kindlad väärtused ja põhimõtted, mis on üldkehtivad ja ühendusi luua selliste inimestega, kes samu väärtusi austavad .

Kaheksandas ja ka viimases loengus oli esinejaks Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis IT ja turunduse seostest. Sealt sai teada seda, et kui Eestis on praeguseks juba enamuses ettevõtted mõistnud IT tähtsust nende ettevõttes, siis see pole nii igalpool maailmas. Turunduse osalt tõi ta välja kolm põhiküsimust "Miks", "Kuidas", "Mida", millele on enne vaja väga detailsed vastused saada, kui toode välja läheb. Hedi arvates kõige tähtsamaid brändingu teooriaid. Sellele vastu väitlema vaevalt, et keegi läheb. Peamine, mis meelde jäi oli see, et ilma IT ja turunduseta ei ole praegusel ajal enam ettevõttel võimalik pinnal püsida. Kui tulevikus plaanis midagi püsti panna, siis nüüd teada, millega peab arvestama .

Võttes kokku nüüd loengute sarja, siis mis käis kõigist läbi oli see, et õppimine ei lõpe. Alati on võimalik ja tuleb ennast edasi arendada. Tähtsal kohal on koostöö, ilma selleta üksi rapsides pole võimalik läbi lüüa. Tuleb osata ja on ka vajalik teistega suhelda. Vajalik enda kinnisest eestlase kestast välja tulla ja kommunikeerida. Olla avatud erinevatele võimalustele ja valmis nendest kinni haarama. Õpetlik aine, mis andis kinnitust endale, et olen valinud õige ala ja millele peaks keskenduma tulevikus.

Küsimused ja ülesanne

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

• Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist .
• Kordussoorituse tegemiseks tuleks kokku leppida õppejõuga .
• Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi .
• Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva .
• RF õppekohal on kordussooritus tasuta .
• OF õppekohal on kordussooritus tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga . Tasu suuruseks 20€ .

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

• Enne punase joone päeva tuleb:
  • koostada individuaalne õpingukava ;
  • taotleda akadeemilist puhkust muudel põhjustel ;
  • registreerida teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest valitud ained õppeosakonnas ;
  • esitada avaldus õppekava ja/või õppevormi vahetuseks (hiljemalt üks tööpäev enne punase joone päeva) .
• Hinde parandamiseks võimalik taotleda üks kord korduseksamit. Korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab eelmist, madalama puhul jääb algne hinne

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendamine

X-28, Y-21
Õppekulude osaline hüvitamise kohustus tekib, kui õppekavast täidetud vähem kui 27 EAP semestris. 1 EAP väärtus 50 €. Hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril .

Kui 27 EAP tuleb semestris täita, siis 54 EAP aastas. Seega,

54 - (28 + 21) = 5 EAP

Kui 1 EAP on 50 €, siis

5 * 50 = 250 €

Vastus

Kuna esimene semester oli täidetud täismahus, siis selle kohta arvet ei esitata.
Teisel semestril jäi kumulatiivsest ainepunktide summast puudu 5 EAP, seega esitati arve summas 250€.