User:Alustei

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Arthur Luste-Itchev

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

Essee

Sissejuhatuseks võib öelda, et väga huvitav loengusari. Loengud olid väga laialdased ja haarasid teemasid igast IT valdkonnast. Loengute eesmärk oli luua meie silmis pilti, mis on IT ja kuidas seal elu käib. Samuti andsid nad inspiratsiooni.

• Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.

Sissejuhatav loeng andis väga hea ülevaate, kuidas kool töötab, kes mida õpetab ja mida võib oodata. Uuetele tudengitele väga hea. Õppejõud seletas kohe ära, mis kuidas käib, mida tohib teha, mida ei tohi ja mida peab tegema. Väga hea esimene mulje, professionaalsus, avatus. Väga palju infot. Pidigi olema. Mida loeng suutis kohe esimesel õppenädalal teha oli anda motivatsiooni õppimises ja edasipürgimises

• Esimene loeng: Andres Kütt

Esimesena jäi silma, et Andres tegeles väga paljude asjadega. Ta õppis ise ja õppis väga palju. Läbis mitmed koolid. Ta oskas väga hästi seletada oma ameti vajalikkust ja mis võib juhtuda süsteemiga, kui sellega ei tegele arhitekt õigeaegselt. Tema sõnul oli tema ajal kaks võimalust: kas tegeled arvutiga või oled punkar. Tema valis siiski arvuti, sest talle ei meeldinud õlu juua - mida punkaritele väga meeldis teha. Loengu ajal märkasin, et ta mõtles samal ajal ette kui ta rääkis, mis andis tunde, et ta polnud ette valmistunud. Mees sai väga hästi hakkama, kuulata oli väga huvitav, kuulata seda "backstory't" kunagisest arvuti kasutamisest jne. Mehelt võib võtta eeskuju, et palju õppides saab palju saavutatud, aga võib minna väga tihedaks ajaliselt. Kütt proovis käia tööl ja koolis samal ajal, aga nad hakkasid üksteist segama. Kumb kumba segama hakkas oli täitsa loogiline, mitte kool ei hakanud tööd segama, vaid vastupidi. Üldmulje oli hea, väga õpetlik, andis häid vihjeid, soovitusi.

• Teine loeng: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Teine loeng hakkas väga kirevalt ja suure energiaga. Kristel ja Marko on startupi tegijad, kes on väga palju saavutanud oma tegevusega. Mõlemad on ka ITK vilistlased ja nüüd tegelevad koos. Nemad on kui näide, kui palju saab teha kahekesi ja kui palju on võimalik saavutada lühikese ajaga. Võitnud palju konkursse, auhindu ja sellega on nad oma startupi viinud tippu. Nendes oli näha väga palju enesekindlust, julgust ja tahet. Neid kuulates tekkis tunne, mis justkui tõmbaks inimest tegema ise startupe ja ise alustada millegi huvitavaga. Samuti soovitati kasutada #estonianmaffia hashtagi, kui ise tahame teha startupi või sellest rääkida, näiteks Twitteris või kuskil mujal sotsiaalmeedias. Väga hästi jäi see loeng meelde ja see oli minu üks lemmikumaid.

• Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman

Lembitu jäi silma sellega, et tema oli kõike ise õppinud ja ennast ise üles ehitanud. Temalt jäi meelde see, et kui midagi teed hästi, siis ära kunagi tee seda tasuta, isegi sõbrale mitte. Muidugi see loogiline mõte ka, et pole mõtet ratast uuesti leiutada, pigem kasutada meetodeid mis töötavad, endal elu kergem. Ling tõi välja, et hea süsadmin on nähtamatu süsadmin, aga nähtamatu süsadmini tööd sageli ei märgata ja sellega palgakõrgendust eriti küsida ei saa. Kõrvu jäid paar head soovitust. Esiteks - ressurssi pole lõputult. Sellega võiks arvestada just arendajad. Teiseks - Kõik mida sa teed, tee korralikult, pole mõtet teha midagi üle käe ja siis parandada seda. Hea süsadmin on ka laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga huvitav teema oli, mitte päris mulle sobiv, aga kuulata oli ikka omapärane ja hariv.

• Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Selles loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust, kuidas tööd leida ja kuidas sealne süsteem üldse töötab. Minul on tööturul väga vähe kogemust ja kõik tundus väga võõras ja arusaamatu. Peale loengut tekkis natukene parem arusaam olukorrast ja kuidas maailm pöörleb ümber selle. Einar rääkis oma kogemustest ja elust kui SCRUM master. Mulle meeldis see, et on projektiülemad, kes teevad oma alamatega koostööd, koostööd, et teha meeskonna elu nii mugavaks ja kiireks kui vähegi võimalik. Suhtlemine on võti. Igapäevane kokkusaamine, arutamine, takistuste eemaldamine, kõik see näitab head koostööd. Peale loengut tuli tunne, et kui kunagi kuskile tööle saada ja endale SCRUM masteri saad, siis on parem tööd teha kui ilma temata. Einariga meeldis mul see, et ta tegeles alguses meditsiini ja korrakaitsega, aga siis muutus tema see tööliin ja hakkas IT-ga rohkem tegelema, ja kõik sellepärast, et tal hakkas tervis natukene mängima.

• Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja

Kohe alguses kui tuli juttu andmete analüüsist, siis ma ei saanud mitte midagi aru, kõik tundus keeruline ja "kõrgemate" inimeste teema. Loengu lõpus aga tekkis asju millest hakkasin ka juba arusaama, kuidas analüütika töötab. Juttu tuli pettustest, kuidas inimesed petavad rahaga jne. Kuidas riik sekkub ja mida MTA teha saab sellega. See loeng oli minu jaoks kõige mittemeeldivam, kuna mulle ei meeldi sellised rahalised analüüsid jne. Analüütika pole kunagi tugevam külg olnud ja see loeng eriti ei aidanud ka. Kuigi see mulle ei meeldinud, teadmised kogunesid ikka mällu mulle. Alati ei pea alati meeldima, aga mingit infot nende kohta ikka võiks omada.

• Kuues loeng: Jaan Priisalu

Küberkaitse oli samuti üks lemmikumaid, kuna mul oli plaan kooli tulles minna kas arendajaks või siis võtta tasuline küberkaitse õppekava. Filmidest on meelde jäänud, et inimesed kaitsevad süsteeme klahve klõbistades. Küberkaitse eesmärk on teha igapäeva elu lihtsamaks ja turvalisemaks. Loeng ise tõi ajalugu eesti küberkaitsest ja kuidas see arenenud on läbi aastate. Huvitav fakt oli see, et kübermaailmas kaubanduslik keel on vene keel. Pikalt oli ka juttu, kuidas Eestis võeti kasutusele digitaalallkirjastus.

• Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS

Loengut viis läbi Starmani AS-st Hedi Mardisoo, kes jutustas turundusest ja brändist. Viimane loeng avardas silmaringi turunduse poole pealt. IT ei olene ainult sellest, et programm või mingi kiip töötab; väga palju oleneb kuidas seda müüa ja kes seda müüb. Loengus toodi näide, et umbes 5 inimest tegelesid toote turundamisega/müümisega, mille koostasid ainult 2 inimest. Turundus ja IT on väga läbi põimunud, kus üks teiseta enam ei saa. Mulle meeldis õppejõu näide, et kuidas tudengid loengus istusid, kus igaühe vahel oli vähemalt üks iste. See on rohkem kui eestlase komme, kus püütakse olla omaette. Näite tõi ta aastataguste IT meeste kokkusaamine firmade inimestega, kus ka istuti üksteisest eemal, kuigi peaks kokku hoidma, et ühisele kokkuleppele jõuda jne. Loengul tuli teemaks bränd. Kui võtta brändi, siis paljud ei tea mis see on. See on kui tööriist, mida kasutatakse mingi toote müümisel. Bränd müüb. Pole ettevõtet, mis tänapäeval IT või turunduseta läbi lööb. Avatud turg, tihe konkurents. Nagu ta ütles, et kui Starmani teenindus oleks räpane või ebaviisakas, siis ei oleks vägevatel reklaamidel Reketi ja Tanel Padariga mõtet, sest need ei korvaks reaalseid ebameeldivusi. Kui reaalne teenindus on halb, siis on edu vaid ajutine.

• Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid väga harivad, mahukad ja väga mitmekülgsete inimestega. Kohati tekkis mõni haigutus peale, kas teema polnud minule kohane või mingi muu põhjus, aga üldpildis olid kõik väga head. Selliseid loengud peaks igas ülikoolis tegema algaastal, ka põhikoolis. See annab inimesele arusaamu, kuidas mis käib ja siis tunneb inimene end kindlamalt ja oskab paremini otsustada.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. ).

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. ).

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. ).

Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. ).

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. ).

Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad ).

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=23 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

X=23 EAP

Y=19 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on kumulatiivselt vajalik vähemalt 45 EAP

Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform )

Lahendus:

Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 23+19= 42 EAP

Vastus:

Esitatav arve on 150 €