User:Btamtik: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Btamtik (talk | contribs)
29 edits
No edit summary
Btamtik (talk | contribs)
29 edits
No edit summary
 
(3 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 3: Line 3:
Autor: Betti Tamtik
Autor: Betti Tamtik


Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016


==Essee==
==Essee==
Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...
Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> ei olnud minu jaoks väga informatiivne. Varem juba ülikoolis käinuna, oli suurem osa jutust tuttav. Sain teada, et meie kasutame TTÜ raamatukogu. Üliõpilaspilet tuleks ära teha, sellega pääseb ka uksest sisse. Sain teada, et pole mõistlik jätta aineid tegemata, see läheb kalliks maksma. EAP maksab 50€. Lisaks tutvustati, kuidas arveid koostatakse, et esimese semestri tegemata punktide eest võib topelt maksta veel järgmine semester. Räägiti stipendiumitest ja tingimustest. Soovitati õppekavast mitte teha spagetti ja kohustuslikud ained on mõtekas õigel ajal ära teha. Õpingute käigus on võimalik eriala vahetada, nt arendajast analüütikuks, tuleks leida endale sobiv ala.  


Teisest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> sain ülevaate arhitekti tööst IT valdkonnas. Arhitekti tööks on juhtida keerukust. Et iga ühik funktsionaalsust lisaks väga vähe keerukust, keerukus on kallis. Arhitekt peab olema suuteline ärilistele otsustele külge panema keerukuse mõõtme. Arhitekt peab ette nägema, mis faasis ja millised probleemid tekivad. Tuleb leida programmeerijatega ühine keel, kuulata nende ideid aga samas välja tuua nende ideedes varjatud ohud ja seda nii, et konflikti ei tekiks.
Teisest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> sain ülevaate arhitekti tööst IT valdkonnas. Arhitekti tööks on juhtida keerukust. Et iga ühik funktsionaalsust lisaks väga vähe keerukust, keerukus on kallis. Arhitekt peab olema suuteline ärilistele otsustele külge panema keerukuse mõõtme. Arhitekt peab ette nägema, mis faasis ja millised probleemid tekivad. Tuleb leida programmeerijatega ühine keel, kuulata nende ideid aga samas välja tuua nende ideedes varjatud ohud ja seda nii, et konflikti ei tekiks.
Line 12: Line 12:
Kolmandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 07. september loengusalvestus]</ref> sain ülevaate startupide loomisest ja sellega kaasnevatest probleemidest. Minule see loeng väga meeldis ja kuulasin suure huviga. Sain teada milline põnev lugu peitub Testlio seljataga. Hea idee puhul tuleb palju vaeva näha ja vajalikest programmidest osa võtta. Lisaks tutvustati kelle poole Eestis pöörduda kui mõni hea startupi idee tekib. Tutvustati ka edukamaid Eesti startupe ja nende tegevusi.
Kolmandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 07. september loengusalvestus]</ref> sain ülevaate startupide loomisest ja sellega kaasnevatest probleemidest. Minule see loeng väga meeldis ja kuulasin suure huviga. Sain teada milline põnev lugu peitub Testlio seljataga. Hea idee puhul tuleb palju vaeva näha ja vajalikest programmidest osa võtta. Lisaks tutvustati kelle poole Eestis pöörduda kui mõni hea startupi idee tekib. Tutvustati ka edukamaid Eesti startupe ja nende tegevusi.


Neljandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> sain lähemalt tuttavaks "süsadminni" tööga ja seal esinevate varjukülgedega. Olulisemad asjad, mis mulle meelde jäid olid, et "süsadminn" ei peaks tegema ühtegi asja üle kolme korra, sel juhul on mõistlik antud tegevus ära skriptida. Skriptimine võib hoida kõvasti aega kokku. Admin töötulemus on töötav teenus ja kui teenus töötab, on admin ise suhteliselt nähtamatu. Loengus anti palju soovitusi
Neljandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> sain lähemalt tuttavaks "süsadminni" tööga ja seal esinevate varjukülgedega. Olulisemad asjad, mis mulle meelde jäid olid, et "süsadminn" ei peaks tegema ühtegi asja üle kolme korra, sel juhul on mõistlik antud tegevus ära skriptida. Skriptimine võib hoida kõvasti aega kokku. Admini töötulemus on töötav teenus ja kui teenus töötab, on admin ise suhteliselt nähtamatu. Loengus anti palju soovitusi
, mida tasuks tööle minnes jälgida. Üks näide oli, et 24 h töötavalt teenusele on vaja vähemalt 3 inimest, üksi seda tööd teha on hullumeelne.
, mida tasuks tööle minnes jälgida. Üks näide oli, et 24 h töötavalt teenusele on vaja vähemalt 3 inimest, üksi seda tööd teha on hullumeelne.


Line 20: Line 20:
Kuuendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> sain ülevaate andmebaaside probleemidest. Andmeid ei kasutada, ei taheta kasutada või ei osata kasutada. Andmeid ei pruugi olla piisavalt ja juurdepääs võib olla piiratud. Andmeid ei osata ka alati tõlgendada. Tänapäeval peavad andmed olema kindlasti masinloetavad. Tihti võib probleemiks olla, et andmebaasi loomisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutaja vajadustele. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks. Lisaks tutvustati pikemalt MTA analüüsi, monitooringut, järelvalvet jne. Sain teada, mis meetodeid kasutatakse pettuste avastamiseks.
Kuuendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> sain ülevaate andmebaaside probleemidest. Andmeid ei kasutada, ei taheta kasutada või ei osata kasutada. Andmeid ei pruugi olla piisavalt ja juurdepääs võib olla piiratud. Andmeid ei osata ka alati tõlgendada. Tänapäeval peavad andmed olema kindlasti masinloetavad. Tihti võib probleemiks olla, et andmebaasi loomisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutaja vajadustele. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks. Lisaks tutvustati pikemalt MTA analüüsi, monitooringut, järelvalvet jne. Sain teada, mis meetodeid kasutatakse pettuste avastamiseks.


Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05. oktoober loengusalvestus]</ref> sain ülevaate Eesti küberkaitsest. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaatad koguaeg mis juhtub kodus ja mujal maailms ja üritad sellest õppida ja vastavalt õpitule oma tegevusi täiendada. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse. Töö, mida me elus püsimiseks vajame, oleks võimalikult väike ja vabastaks meie aega muude asjade tegemiseks. Küberkaitse puhul ei ole rünnatavateks ja kaitstavateks objektideks arvutisüsteemid, rünnatakse protsesse ühiskonnas. Küberkaitse lahinguväli on keerukus. Mõistlikuks tegutsemiseks on vaja tunda enda nõrkusi ja tugevusi. Vastase mõistlikuks mõjutamiseks on vaja ka vastasest aru saada, mida on mõistlik vastasega ette võtta ja mida ei ole. Keerukust on kõige selgemine näha krüpteerimiseks. Andmed jäetakse vastase nina alla ja peidetakse keerukuse taha ära. Lisaks tutvustati Küberkaitseliitu.
Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05. oktoober loengusalvestus]</ref> sain ülevaate Eesti küberkaitsest. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaatad koguaeg mis juhtub kodus ja mujal maailms ja üritad sellest õppida ja vastavalt õpitule oma tegevusi täiendada. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse. Töö, mida me elus püsimiseks vajame, oleks võimalikult väike ja vabastaks meie aega muude asjade tegemiseks. Küberkaitse puhul ei ole rünnatavateks ja kaitstavateks objektideks arvutisüsteemid, rünnatakse protsesse ühiskonnas. Küberkaitse lahinguväli on keerukus. Mõistlikuks tegutsemiseks on vaja tunda enda nõrkusi ja tugevusi. Vastase mõistlikuks mõjutamiseks on vaja ka vastasest aru saada, mida on mõistlik vastasega ette võtta ja mida ei ole. Keerukust on kõige selgemine näha krüpteerimises. Andmed jäetakse vastase nina alla ja peidetakse keerukuse taha ära. Lisaks tutvustati Küberkaitseliitu.


Kaheksandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> sain ülevaate turundusest üldisemalt. Millega tegeleb turundus, milliste väljakutsetega nad silmitsi seisavad. Räägiti täpsemalt brändist ja selle eesmärgist. Tutvustati brändi olulisemaid osasid - müük, teeninduskanal, toode, kasutusmugavus, turundus ja kommunikatsioon. Tutvustati klassikalist turunduse osasid - mis toode sul on, millised on kõige paremad märksõnad, mis on su tootes erilist, mis hinnaga saab turule siseneda, kuidas müüki toetada ja koht kust kliendid saavad toodet osta. Korralik analüütika on turunduse alus ja tänapäeval ei saa analüüsita. Kuna suur osa tooteid on vähemal või rohkemal määral IT-ga seotud siis on IT osakaal turunduses väga suur. Kõige olulisem turunduse puhul on kliendi usaldus. Usalduse tagamiseks peab pakutav toode või teenus laitmatult töötama, seda tagab toimiv IT. Kui inimeste usaldus on vähenenud siis usalduse tagasi võitmine on väga pikk ja kulukas protsess.
Kaheksandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> sain ülevaate turundusest üldisemalt. Millega tegeleb turundus, milliste väljakutsetega nad silmitsi seisavad. Räägiti täpsemalt brändist ja selle eesmärgist. Tutvustati brändi olulisemaid osasid - müük, teeninduskanal, toode, kasutusmugavus, turundus ja kommunikatsioon. Tutvustati klassikalist turunduse osasid - mis toode sul on, millised on kõige paremad märksõnad, mis on su tootes erilist, mis hinnaga saab turule siseneda, kuidas müüki toetada ja koht kust kliendid saavad toodet osta. Korralik analüütika on turunduse alus ja tänapäeval ei saa analüüsita. Kuna suur osa tooteid on vähemal või rohkemal määral IT-ga seotud siis on IT osakaal turunduses väga suur. Kõige olulisem turunduse puhul on kliendi usaldus. Usalduse tagamiseks peab pakutav toode või teenus laitmatult töötama, seda tagab toimiv IT. Kui inimeste usaldus on vähenenud siis usalduse tagasi võitmine on väga pikk ja kulukas protsess.


Töös kasutatud õppejõud Kristjan Karmo leheküljel loodud näidisvormi. <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (näide) ]</ref>
Töös kasutatud õppejõud Kristjan Karmo leheküljel loodud näidisvormi. <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (näide) ]</ref>
Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''




Latest revision as of 10:00, 18 October 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Betti Tamtik

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

Essee

Esimene loeng [1] ei olnud minu jaoks väga informatiivne. Varem juba ülikoolis käinuna, oli suurem osa jutust tuttav. Sain teada, et meie kasutame TTÜ raamatukogu. Üliõpilaspilet tuleks ära teha, sellega pääseb ka uksest sisse. Sain teada, et pole mõistlik jätta aineid tegemata, see läheb kalliks maksma. EAP maksab 50€. Lisaks tutvustati, kuidas arveid koostatakse, et esimese semestri tegemata punktide eest võib topelt maksta veel järgmine semester. Räägiti stipendiumitest ja tingimustest. Soovitati õppekavast mitte teha spagetti ja kohustuslikud ained on mõtekas õigel ajal ära teha. Õpingute käigus on võimalik eriala vahetada, nt arendajast analüütikuks, tuleks leida endale sobiv ala.

Teisest loengust [2] sain ülevaate arhitekti tööst IT valdkonnas. Arhitekti tööks on juhtida keerukust. Et iga ühik funktsionaalsust lisaks väga vähe keerukust, keerukus on kallis. Arhitekt peab olema suuteline ärilistele otsustele külge panema keerukuse mõõtme. Arhitekt peab ette nägema, mis faasis ja millised probleemid tekivad. Tuleb leida programmeerijatega ühine keel, kuulata nende ideid aga samas välja tuua nende ideedes varjatud ohud ja seda nii, et konflikti ei tekiks.

Kolmandast loengust [3] sain ülevaate startupide loomisest ja sellega kaasnevatest probleemidest. Minule see loeng väga meeldis ja kuulasin suure huviga. Sain teada milline põnev lugu peitub Testlio seljataga. Hea idee puhul tuleb palju vaeva näha ja vajalikest programmidest osa võtta. Lisaks tutvustati kelle poole Eestis pöörduda kui mõni hea startupi idee tekib. Tutvustati ka edukamaid Eesti startupe ja nende tegevusi.

Neljandast loengust [4] sain lähemalt tuttavaks "süsadminni" tööga ja seal esinevate varjukülgedega. Olulisemad asjad, mis mulle meelde jäid olid, et "süsadminn" ei peaks tegema ühtegi asja üle kolme korra, sel juhul on mõistlik antud tegevus ära skriptida. Skriptimine võib hoida kõvasti aega kokku. Admini töötulemus on töötav teenus ja kui teenus töötab, on admin ise suhteliselt nähtamatu. Loengus anti palju soovitusi , mida tasuks tööle minnes jälgida. Üks näide oli, et 24 h töötavalt teenusele on vaja vähemalt 3 inimest, üksi seda tööd teha on hullumeelne.

Viiendast loengust [5] sain nõuandeid tööturule sisenemiseks ja seal hakkama saamiseks. Soovitati uurida tööd pakkuva firma tausta, et teada saada, mis tegelikult toimub. Tasuks leida keegi seestpoolt või mõni endine töötaja, kellelt reaalset infot saada. Sain teada, et parimad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Sain ülevaate näiteks avalikus halduses, väikses erafirmas jne töötamise plussidest ja miinustest. Millest põhiliselt jäi meelde, et ei tasu tööle asuda ettevõttesse, kus oleksid ainus kellest IT pool sõltub, see tähendab 365 päeva tööd. Loengu teises pooles räägiti teemal IT vs äripool. Suurimaks probleemiks mainiti, et IT pool ei mõista äri spetsiifikat ja vastupidi. Ideaalis võiksid IT ja äripool jagada ühist visiooni ja seeläbi olla üks tervik. Lisaks oli väga huvitav teema välismaale tööle minemisest. Anti soovitusi, mida võiks silmas pidada, nt sealne elatustase, keskmine palk, kliima, kultuur ja kõige tähtsam, mis sinust koju maha jääb. Kui kõiki neid aspekte arvestada, kas minek tasuks ennast ära.

Kuuendast loengust [6] sain ülevaate andmebaaside probleemidest. Andmeid ei kasutada, ei taheta kasutada või ei osata kasutada. Andmeid ei pruugi olla piisavalt ja juurdepääs võib olla piiratud. Andmeid ei osata ka alati tõlgendada. Tänapäeval peavad andmed olema kindlasti masinloetavad. Tihti võib probleemiks olla, et andmebaasi loomisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutaja vajadustele. Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks. Lisaks tutvustati pikemalt MTA analüüsi, monitooringut, järelvalvet jne. Sain teada, mis meetodeid kasutatakse pettuste avastamiseks.

Seitsmendast loengust [7] sain ülevaate Eesti küberkaitsest. Küberkaitse on pidev õppimine. Vaatad koguaeg mis juhtub kodus ja mujal maailms ja üritad sellest õppida ja vastavalt õpitule oma tegevusi täiendada. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse. Töö, mida me elus püsimiseks vajame, oleks võimalikult väike ja vabastaks meie aega muude asjade tegemiseks. Küberkaitse puhul ei ole rünnatavateks ja kaitstavateks objektideks arvutisüsteemid, rünnatakse protsesse ühiskonnas. Küberkaitse lahinguväli on keerukus. Mõistlikuks tegutsemiseks on vaja tunda enda nõrkusi ja tugevusi. Vastase mõistlikuks mõjutamiseks on vaja ka vastasest aru saada, mida on mõistlik vastasega ette võtta ja mida ei ole. Keerukust on kõige selgemine näha krüpteerimises. Andmed jäetakse vastase nina alla ja peidetakse keerukuse taha ära. Lisaks tutvustati Küberkaitseliitu.

Kaheksandast loengust [8] sain ülevaate turundusest üldisemalt. Millega tegeleb turundus, milliste väljakutsetega nad silmitsi seisavad. Räägiti täpsemalt brändist ja selle eesmärgist. Tutvustati brändi olulisemaid osasid - müük, teeninduskanal, toode, kasutusmugavus, turundus ja kommunikatsioon. Tutvustati klassikalist turunduse osasid - mis toode sul on, millised on kõige paremad märksõnad, mis on su tootes erilist, mis hinnaga saab turule siseneda, kuidas müüki toetada ja koht kust kliendid saavad toodet osta. Korralik analüütika on turunduse alus ja tänapäeval ei saa analüüsita. Kuna suur osa tooteid on vähemal või rohkemal määral IT-ga seotud siis on IT osakaal turunduses väga suur. Kõige olulisem turunduse puhul on kliendi usaldus. Usalduse tagamiseks peab pakutav toode või teenus laitmatult töötama, seda tagab toimiv IT. Kui inimeste usaldus on vähenenud siis usalduse tagasi võitmine on väga pikk ja kulukas protsess.

Töös kasutatud õppejõud Kristjan Karmo leheküljel loodud näidisvormi. [9]



Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?


Vastus

Ühe õppeaine raames on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õppesemestrist. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕISis. Registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [10] Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €, RE/RF tudengi jaoks on kordusooritusel osalemine tasuta. [11]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks, aja - või asendusteenistuse läbimiseks kuni üheks aastaks, lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimel. Maksimaalne puhkuse aega on lapse hooldamine kuni kolmeks aastaks. Puhkuse lõpetamiseks on vaja teha avaldus enne akdeemilise puhkuse järgse semestri punase joone päeva. Üliõpilasel on õigus õppepuhkuse ajal deklareerida aineid ja sooritada eksameid, arvestusi, kui isik on keskmise, raske või sügava puudega, kui isik on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui akadeemilisel puhkusel viibitakse seoses aja- või asendusteeninduse läbimisega. [12]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

x=19 y=24 [(27-19)*2 +(27-24)]*50 = 950€ on arve väärtus. I semester 8 EAP, II semester 11 EAP. [13]

Viited

  1. ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus
  2. ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus
  3. ↑ Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 07. september loengusalvestus
  4. ↑ Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus
  5. ↑ Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus
  6. ↑ Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus
  7. ↑ Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05. oktoober loengusalvestus
  8. ↑ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus
  9. ↑ Erialatutvustuse aine arvestustöö (näide)
  10. ↑ Õppkorralduse eeskiri 5.2.
  11. ↑ KKK Küsimus 10
  12. ↑ Õppkorralduse eeskiri 6.1.
  13. ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26. august loengusalvestus
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Btamtik&oldid=109618"