User:Kkiil

Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Kevin Kiil

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

Essee

Õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” on suurepärane lahendus sellele, kuidas uutele tudengitele anda väga hea ülevaade sellest, millega nad tulevikus silmitsi hakkavad seisma. Õppeaine koosnes 8 loengust, kus tulid kokku erinevad oma ala spetsialistid IT-valdkonnast ning tutvustasid meile täpsemalt, millega nad igapäevaselt tegelevad. Lugusid oli palju ning minu arvates olid kõik väga huvitavad, harivad ning eelkõige motiveerivad.

Esimeses loengus olid kõnepidajateks IT kolledži õppejõud, kes tutvustasid meile siinset koolielu, õpingukorraldust ja muid tähtsamaid aspekte, mida koolis käies tuleks meeles pidada. Eriti meeldis mulle see, kuidas tehti tudengitele selgeks, kuhu ja kelle juurde tuleb pöörduda, kui tekib küsimusi kooli õppekorralduse või millegi muu kooliga seonduva kohta. On üsna kindel, et küsimusi tekib, ning seepärast ongi väga oluline teada, kuhu ja kelle poole tuleks pöörduda.

Teises loengus tuli meile loengut pidama mees nimega Andres Kütt. Andres Kütt lõpetas magistrikraadi ülikoolis Massachusettsi Tehnoloogiainstituut süsteemiarhitekti erialal. Ta tegi meile selgeks, milline on seos süsteemiarhitektil ja tarkvaraarhitektil. Süsteemiarhitekti alla kuulub tarkvaraarhitekt. Tarkvaraarhitekti eesmärke on juhtida tarkvara keerukust ning süsteemiarhitekti eesmärke on juhtida süsteemi keerukust. Kui soovid saada süsteemiarhitektiks, siis soovitatav oleks minna välismaale ülikooli. Ta pidas väga oluliseks seda, et kui sul on aega ja võimalusi, siis tasub seda kasutada maailmas rändamiseks. Tasub minna välismaale ülikoolidesse, sest need on erakordsed kogemused.

Samuti suutis ta meile väga hästi selgeks teha, et ülikoolis ei tasu loota sellele, et seal käimisest piisab ning sulle antakse haridust. Ülikool on koht, kus tuleb võtta kõik, mis sulle antakse. Inimene, kellele kõige rohkem huvi pakub sinu haridus, oled sina ise. Võta kõik, mis ülikoolist võtta annab, sest sa teed seda iseendale. Ülikooli teemale lisaks lisas ta, et me oleksime ülikoolis olevate muudatustega aktiivselt kursis, sest vastasel juhul ei pruugi sinu plaanid minna sarnaselt, nagu sa neid planeerinud oled. Ole aktiivne ning hoia tähelepanelikult silm peal oma plaanidel.

Ning loengu lõpetuseks rääkis ta veidi programmeerimise olemusest IT-valdkonnas. Nimelt, programmeerimine on oskus, mida läheb kindlasti tulevikus vaja. Isegi, kui hakkad tegelema administreerimise või mõne muu infotehnoloogia haruga, siis programmeerimisest ei saa üle ega ümber. Kui räägid infotehnoloogiast, siis see on väga seotud programmeerimisega ning oleks parem, kui sa räägid asjast, millest sa tead rääkida.

Kolmandas loengus oli külalisesinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes mõlemad on IT Kolledži vilistlased. Nad rääkisid meile start-up’idest ja nende omast firmast nimega Testlio, mis on üks Eesti edukamaid start-up’e. Nende lugu oli väga huvitav ja kuulamapanev. Eriti jäi mulle kõrvu tiimitöö ja pühendumise olulisus. Kui soovid saada edukaks või kusagil midagi saavutada, siis on oluline, et sul oleks selle vastu huvi ning sa pühendud enda valdkonda. Kristeli ja Marko loost oli näha, et nende edulugu ei olnud sugugi lihtne. Näiteks vahepeal oli neil olukord, kus neil ei olnud Eestis kohta elamiseks, sest neil puudusid vahendid selleks. Õnneks Marko vanemate suurest abivalmidusest, said Testlio omanikud jätkata selle arendamist Marko ema ja isa juures. Nad ei andnud alla ning võitlesid lõpuni välja, mis oli minu arust väga inspireeriv.

Neljandas loengus tuli meile oma erialast rääkima Lembitu Ling. Tema erialaks on süsteemiadministreerimine. Tema erines teistest esinejatest selle poolest, et ta oli oma erialal saavutanud pädevuse iseseisvalt. Lembitu hariduskäik ei ole suurem asi näitaja, kuid selle asemel on tal 21 aastat töökogemust. Ta rääkis oma kogemustest süsteemiadministraatorina ning tõi välja enda arvamuse heast süsteemiadministraatorist. Tema arvates on hea süsteemiadministraator partner arendajale, arhitektile, ettevõtte juhtkonnale, kes suudab anda sisendit selle kohta, mis ja miks katki läks, kui miski katki läks. Ja öelda, mida on vaja selleks, et seda tulevikus ei juhtuks. Samuti rakendab hea süsteemiadministraator oma rakendustele piisava monitooringu, et ta aru saaks, mis süsteemis toimub. Hea oleks, kui monitooring teavitaks teda vigade kohta enne, kui vead ilmuma hakkavad.

Viiendas loengus tuli meile rääkima IT tööturust Andres Septer ja SCRUM masteri tööst Einar Koltšanov. Andres Septeri puhul oli väga huvitav kuulata, kuidas leida endale sobilik töökoht ning ta jagas antud teemal väga väärtuslikke nõuandeid. Oma kogemusest võin öelda, et tõepoolest parimad töökohad liiguvad niiöelda “tagatoas” ning tutvused IT-valdkonnas mängivad väga olulist rolli. Võrreldes välisriikidega, siis Eesti on väike ning oma suhtlusvõrgustik võiks olla võimalikult lai, sest see saab olema tulevikus sulle väga kasulik ja tulus. Kui oled lõpuks leidnud endale hea töökoha, siis Eestis ei tasu palgakõrgendusele loota, sest see on üsna harv juhus. Kui näed, et oled väärt suuremat palka, siis ainuõige lahendus oleks töökoha vahetamine. Teise poole loengust viis läbi Einar Koltšanov, kes algul tutvustas enda hariduskäiku ning ütles, et alguses tal ei olnud õrna aimugi, et temast võiks tulevikus saada SCRUM master. Ta rääkis algul, kuidas infotehnoloogia on peaaegu, et igas eluvaldkonnas vajalik ning IT-valdkonna põhise haridusega on tulevikus võimalik kuhu iganes valdkonda tööle saada. SCRUM masteri erialast jäi meelde, et see sarnaneb mõnes mõttes projektijuhiga, kuid ei ole päris see. Pigem on tegemist rohkem projektijuhi abilisega.

Kuuendas loengu teemaks oli andmeanalüüs ning sellest tuli meile rääkima Ivar Laur, kes ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Andmeanalüüsist jäi mulle arusaam, et see on objektiivsete otsuste tegemiseks (ressursside suunamine, prioriteetide määramine). Näiteks töökohas, kus ta töötab ehk Maksu- ja Tolliametis tegeleb andmeanalüüs isikute/ettevõtete käitumise analüüsimisega, riskikäitumise kaardistamisega ja riskiprofiilide koostamisega, mille tulemusena planeeritakse tegevusi ressursi optimaalseks kasutamiseks. Neile laekub väga palju andmeid erinevate ettevõtete kohta ning ülesandeks on andmeid analüüsida, mille tulemusena on võimalik leida ettevõtteid, mis hiilivad maksudest kõrvale ning samuti avastatakse ka erinevaid skeeme maksudest kõrvale hiilimiseks. Inimesed, kes oskavad teha mingil määral andmeanalüüsi ning samuti on õppinud ka arendajaks, pidid tööturul olema väga väga hästi tasustatud. On, mille nimel pingutada.

Seitsmendas loengus oli läbivaks teemaks Eesti Vabariigi küberkaitse, millest rääkis meile Jaan Priisalu. Kui küsisin Jaan Priisalu käest, et kus ta näeb Eesti Vabariigi küberkaitset ja selle arengut 5-10 aasta pärast, siis ta ütles, et Eesti Vabariik saab olema ja juba on oma küberkaitsega eeskujuks väga paljudele riikidele, sest meie küberkaitse tase on väga kõrge ning oleme teiste riikide jaoks pigem õpetaja rollis. Ta mainis ka, et tal on väga lihtne ja mugav käia riikidevahelistel küberkaitse konverentsidel, sest nendest paljud peetakse Tallinnas. Samuti pakkus mulle huvi Küberkaitseliit, kuhu ma tulevikus sooviksin kindlasti minna, sest mind see valdkond väga huvitab. Küberkaitse on valdkond, kuhu kindlasti läheb tulevikus rohkem inimesi vaja, sest juba praegu on näha, kuidas nõudlus sellele aina kasvab.

Viimases loengus tuli meile rääkima Hedi Mardisoo IT-st ja turundusest. Ta tutvustas mõistet bränd ning rääkis, mis eesmärkidel peaks üks ettevõte olema loodud. Brändi kohta ütles ta järgnevalt: “Bränd on see, mida inimesed räägivad sinu kohta, kui sa ei ole ruumis”. Mis tähendab seda, et kui luuakse oma ettevõttele brändi, siis absoluutselt iga töötaja loob ettevõttele brändi. Ta tõi selle kohta väga hea näite, et kui näiteks Starmanis töötav paigaldaja peaks kliendi juures kodus haisema või käituma ebaviisakalt, siis üsna suure tõenäosusega on Starman oma ühest kliendist ilma jäänud ning selle tulemusena kannatab ka Starmani bränd. Samuti rääkis ta ka sellest, mis nõuded peavad olema täidetud, et saavutada edukas ettevõte. Nagu ta ka ise ütles, siis rääkida on seda väga lihtne, kuid teostada keeruline. Kokkuvõtteks võib nii palju öelda, et IT ja turunduse roll ettevõtetes on erinev. IT pool ja turunduse pool peavad omavahel koostööd tegema ning olema ühisel arusaamal. Arvan, et see oli väga hea loeng “suure pildi” loomiseks.

Mulle väga meeldis see aine, sest see andis tõepoolest väga hea ülevaate erialast, millega ma tulevikus soovin tegelema hakata ning lisaks kõikidele nende nõuannetele ja tarkuseteradele, andis see aine eelkõige motivatsiooni sellega jätkamiseks. Loodan, et sarnaseid loenguid tuleb ka õppekava väliselt, kuhu on võimalik teiste lugusid ja eriala tutvustusi kuulama minna.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

• Õppuri õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
• Kordussoorituseks tuleb ennast registreerida õppeinfosüsteemis ning ajakava kordussoorituste toimumise kohta avaldatakse samuti õppeinfosüsteemis õppejõu poolt.
• Kordussooritusele registreerumine toimub õppeinfosüsteemis, klikates enda andmete lehel lingile "Kordussooritused".
• Registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
• Riigi poolt finantseeritaval õppekohal olles on kordussooritus tasuta, kuid tasulisel õppekohal olles tuleb tasuda peale kordussooritusele registreerumist 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

• kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
• kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;
• kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).

Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis eesti.ee.

Et vajaduspõhist õppetoetust saada, tuleb täita õppekava täies mahus, mis tähendab õppekava täitmist nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris, mis tähendab seda, et minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks on 27 EAPd.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahenduskäik

Minu üliõpilaskoodi eelviimane number on 1 ja viimane number 9. Vaadates ülesandele vastavast tabelist vastavad võrdused, saan lähteandmeteks X = 20 ja Y = 28 ehk esimese semestri lõpuks saadi 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd.

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Mis tähendab seda, kui semestris täiest mahust ehk 30-st EAPst saavutatakse semestri lõpuks 27 EAPd, siis veel arveid maksma ei pea. Kahe semestri peale kokku peab olema vähemalt 2 * 27 = 54 EAPd täidetud ning iga järgneva puudu oleva EAP eest tuleb tasuda 50€.

Antud ülesandes kahe semestri peale kokku saavutati 20 + 28 = 48 EAPd, mis tähendab, et õppuril jääb õppekava täismahu täitmise määrast puudu 54 - 48 = 6 EAPd ehk tasuda tuleb 6 EAP eest.

Kui suur on mulle esitatav arve?

6 EAP * 50 €/EAP = 300 €

Vastus

Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 6 EAP ulatuses. Mulle esitatav arve on 300€.