User:Avattis

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Annely Vattis
Esitatud: 19. oktoober, 2016

Essee

Erialatutvustus... Kuidas on võimalik tutvustada inimestele ainet nagu erialatutvustus, oli minu esimene mõte, kui nägin sellist ainet õppekavas. Me ju kõik teame, mida õppima hakkame. Vähemalt minul polnud see küll üle öö otsus.

Kaugõppe esimene loeng oli sellist pidulikumalt laadi. Algas kõik IT Kolledži rektor Peeter Lorentsi sõnavõtuga, kus kaugõppijad said juba eos kiita, kui väga tublid ja motiveeritud õpilased. Samuti saime ka toreda ülevaate IT Kolledžis töötavatest inimestest. Õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn tutvustas kõike mis puudutas õppekorraldust, akadeemilist kalendrit, õppeinfosüsteemi keskkonda ja EAP-de arvestamist, õppeainete deklareerimist ning kõigest mis sellega seostub. Kvaliteedijuht Merle Varendi tegi ülevaate erinevatest stipendiumidest ning kuidas üldse saada stipendiumi. Samuti pani meile kõigile südamele, et annaksime ka tagasiside, sest ainult nii saame mõjutada otsuseid, mis meiega seonduvad. Haridustehnoloog Juri Tretjakov tutvustad erinevaid E-õppe keskkondi, mida IT Kolledžis kasutatakse. Mõistmatuks jääb, miks küll ei kasutata ühtset keskkonda.

Teisel eriala tutvustuse loengul tõmbas Kristjan Karmo saladusloorilt katte ja me saime teada, mida täpsemalt on vaja, et saada see aine arvestatuks. See aga tähendas, et peale järele vaatama kokku 7 salvestus, kus erinevad inimesed käisid rääkimas, kuidas nemd on jõudnud IT-ni ja mida huvitavat see kõik pakub. Ja pean tõdema, et vaatamata mõnigate loengute kohutavale salvestuskvaliteedile, olid kohale kutsud väga suursugune kaader, kes väga hästi läbi oma kogemuste motiveerisid ja laiendasid silmaringi väga kõvasti.

Andres Kütt, rääkis väga köitvalt oma haridustee käänakutest ning tema ettekandest jäid kõlama kolm nõuannet, millega me kõik kokku puutume. Esiteks: Akadeemiline bürokraatia on keeruline ja tüütu, aga see on oluline ja sellel tuleb alati silmpeal hoida. Teiseks: Koolil ja koolil on väga suur vahe. IT Kolledz pidi olema tema sõnul väga hea valik. Kolmandaks: on täpselt 1 inimene maailmas, keda huvitab minu haridus ja see olen mina ise.

Kristel ja Marko Kruustük Testliost tõid kuulajad väga põnavasse startup maailma. Kõik ei ole kuld, mis hiilgab, palju on miinuseid ja tihti ei jää startupid püsima. Kõik ei ole meist sündinud IT inimesed ja iga algus on keeruline, kuid kui ise pingutada ja läbi närida esimese aasta ainetest, näiteks matemaatilisest analüüsist, siis edasi on kõik jube põnev. Kristeli näitel võib öelda, et alati ei saa meist selle eriala esindajaid, mis koolis valitud, vaid elu teeb oma korrektuurid ja annab suuna.

Lembitu Ling loeng süsteemiadministraatoritest. Süsteemiadministraatorid on kui nähtamatud töötajas seni kuni kõik süsteemis töötavad. Süsteemiadmistraator kui selline ei tohiks armastada käsitööd. Tubli süsadminn on laisk süsadminn, sest laisks inimene kaotab ära kõik korduvad tegevuset ja paneb programmis seda enda eest tegema.

Andres Septer tegi väga hea ülevaate, kuidas on IT inimesena töötada erinevate suurustega ettevõtetes ja mis on nende miinused ning plussid. Tööpakkumiste maailmas tasub kindlasti ka jätta alati meelde, et parimad pakkumised ja kohad ei jõua kunagi avalikesse portaalisesse. Konkursid, mis seal on kas jäänukid või lihtsalt nii öelda väljanäitusel, sest parimad kohad jagatakse tuttavatele või siis siseringis. Einar Koltšanov'il võrdlusesega, miks on IT ei mõista äri poolt ja vastupidi või mida teha, et arusaam oleks olemas, võib paralleele tõmmata väga mitme eluvaldkonnaga. Alati tuleb kasuks on teadmised olemas ka teistes valdkondades. IT võiks teada äripoolt, kasvõi selleks kui tuleb soov oma väike firma asutada.

Ivar Laur'i EMTA-st loeng viis meid andmeanalüüsi maailma. Kas andmed tõesti ei allu analüüsile või ei osata neid lihtsalt kasutada. Tutvustav loeng, mida EMTA teeb andmetega ja kuidas selleni jõuti. Kõlama jäi lause"Me teame, et me täna ei tea, mida me ülehomme tahame. Aga me tahame seda kindlasti ülehomme juba kasutada"

Jaan Priisalu loeng küberkaitsest viis taaskord kinnistumiseni, et Eesti on üks vägev IT riik ja seda mitte ainult selle poolest, mis välja paistab, vaid ka selle poolest, mis on taustal. Iseendasse tuleb uskuda. Omavahelised kokkulepped ja koostöö on kõige alus. Meil on palju tugevusi. Ja kes kujutaks elu ette ilma digiallkirjata? Mina enam mitte.

Hedi Mardisoo viis meid huvitavasse turunduse maailma. Tänapäeval pole vist enam ühtegi ettevõtet, kes saaks hakkama ilma turunduseta või IT-ta. Kõik saab alguse aga brändingust. Bränding tugineb kolmele lihtsale sõnale: Miks? Kuidas? Mida? Neid lihtsaid küsimusi võib esitada endale igas etapis.

Miks ma astusin IT Kolledžisse? Kuidas need teadmised mind aitavad? Mida ma sellega peale hakkan?

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks.

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Akadeemilist puhkust avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Tervislikel põhjustel avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Ajateenistuse läbimiseks avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks avaldusele lisatakse lapse sünnitõend.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Tervislikel põhjustel – kuni kaks aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üks aasta. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Lõpetamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Neil on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Eelmises punktis mainitud üliõpilased saavad.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Eraldi kokkuleppida pole vaja. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

Mis on tähtajad? Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X(24) EAPd ja teise semestri lõpuks Y (23) EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=24 ja Y=23 Semestris peab tegema vähemalt 27 EAP. Ühe tegemata EAP tasu on 50€. Esimeses semestris jääb tegemata 3 EAP-d. Esimese semestri eest peab maksma 150€. Teises semestris jääb tegemata 4 EAP-d. Teise semestri tegemata EAP-de eest peab tasuma 200 €, kuid kuna esimese semestri tegemata EAP-d kanduvad edasi ka teise semestrisse, siis teise semestri lõpus peab tasuma 350€. Aasta peale kokku teeb see 500€.