User:Kperandi

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kersti Perandi

Esitamise kuupäev: 20.10.2016

Essee

Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.

Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed.

Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema.

Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Edu aitab saavutada ka omavaheline koostöö.

Neljandas loengus oli esinejaks süsteemiadminstraator Lembitu Ling, kellel on selja taga 21-aastane tööstaaž. Sellest loengust jäi mulle meelde soovitus, et isegi karjääri alguses ei tasu kõikidele sõpradele tasuta oma teenuseid pakkuda, et tulevikus selline olukord korduma ei hakkaks, kui aeg on palju väärtuslikum.

Viienda loengu esimeses pooles kõneles Andres Septer, kes jagas nõuandeid, milliseid valikuid tuleks teha IT tööturul. Kuhugi ettevõttesse tööle minemist kaaludes tuleks kindlasti uurida selle ettevõtte tausta. Üldjuhul on nii, et kui IT valdkonna töötajat otsitakse juba avaliku konkursi kaudu, siis on sellel töökohal midagi viga, kuna enamasti käib selles valdkonnas töötajate otsimine tutvuste kaudu ja leitakse üsna kiirelt. Samuti tõi Septer välja erinevates sektorites töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed, näiteks oleks üsna hea variant töötada Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõttes, samas kui väikeettevõttes töötamine võib olla palju kahtlasem ja sellel ei pruugi olla perspektiivi. Avalikus sektoris töötamisel on nii plusse kui miinuseid. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov, kelle jutust jäid mulle kõige rohkem kõrva nõuanded selle kohta, mida tuleks arvestada välismaale tööle minnes. Alati ei tuleks kõik pakkumised uisapäisa vastu võtta, vaid peaks kaaluma, kas pakutav palk on vastavuses kohalike hindade ja elatustasemega; samuti peaks arvestama, kas kohalik kliima on sobilik seal elamiseks ja töötamiseks.

Kuuendas loengus oli esinejaks EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. "Kunagi pole aega tegeleda kõigi ja kõigega, tuleb teha valikuid." Valikute tegemiseks ongi vaja andmete analüüsi, mille alusel otsuseid teha. Probleemiks võib tihti olla see, et tegelik info erineb analüüsiks kasutatavast infost.

Seistmendas loengus esines TTÜ õppejõud Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta alustas oma loengut väga huvitava mõttega: "Ei ole nii tarka inimest, kes on targem, kui kõik teised, alati on midagi üksteiselt õppida." Sellest loengust jäi jällegi kõlama koostöö olulisus. Koostöö erinevate institutsioonide ja riikide vahel. Rikkuse saavutamiseks on olulised jagamine ja spetsialiseerumine. Küberkaitses on pool võitu juba sellest, kui suudetakse luua heaoluühiskond.

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo teemal "IT ja turundus". Turundus on tänapäeval üks olulisemaid valdkondi majanduses ning peaks olema tihedalt seotud kõikide teiste valdkondadega. Mingi ettevõtte või toote edu sõltub paljuski sellest, mis mulje see inimestele jätab. „Bränd on see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.“ Turundus ongi see, mille abil saab seda muljet kujundada. Selleks, et kliendid mingit toodet ostaksid, on oluline leida tootele õige hind, mis klientidele sobiks, ning kanalid, mille kaudu seda müüa. IT maailm aitab turundust selle koha pealt, et on võimalik kliente väga hästi tundma õppida ning tänu sellele jõuab õige toode õige sihtgrupini.

Erialatutvustuse aine loengutes tutvustati tudengitele väga erinevaid IT valdkondi, nii et igaüks võis juba mõtlema hakata, milline neist talle kõige rohkem huvi pakub. Inspireeriv oli näha, et kõik esinejad olid oma tööst väga huvitatud ja vaimustuses. Ühiseks märksõnaks kõikidest loengutest jäi meelde koostöö - see on igas valdkonnas üks edu alustest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

• Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. ).
• Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.
• Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. ).
• Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ).
• Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. ).

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

• Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. ). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. )
• VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. ).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot.