User:Bvaldek: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| (3 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
[[Category:Erialatutvustus 2016 | [[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]] | ||
==Erialatutvustus== | ==Erialatutvustus== | ||
Autor: Brit Valdek | Autor: Brit Valdek | ||
| Line 6: | Line 6: | ||
=== Essee === | === Essee === | ||
---- | ---- | ||
'''Õppekorraldus ja sisekord. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer'''<ref>loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer</ref> | '''Õppekorraldus ja sisekord. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer'''<ref>loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref> | ||
Esimeses loengus tervitati meid IT-Kolledžisse õppima asumise puhul ning tutvustati üldist õpingukorraldust. Pandi südamele, et püüaksime nii palju kui jaksu on ning kui jaks või mõistus enam üle ei käi, küsiksime abi. Anti kogu vajalik informatsioon, kust ja kelle käest nõu küsida probleemide tekkimise korral ning korrati mitu korda üle, et mitte jätta asju viimasele hetkele. Meelde jäi lause, et rumalaid küsimusi ei ole olemas. | Esimeses loengus tervitati meid IT-Kolledžisse õppima asumise puhul ning tutvustati üldist õpingukorraldust. Pandi südamele, et püüaksime nii palju kui jaksu on ning kui jaks või mõistus enam üle ei käi, küsiksime abi. Anti kogu vajalik informatsioon, kust ja kelle käest nõu küsida probleemide tekkimise korral ning korrati mitu korda üle, et mitte jätta asju viimasele hetkele. Meelde jäi lause, et rumalaid küsimusi ei ole olemas. | ||
| Line 16: | Line 16: | ||
'''Testimine ja startupid. Kristel | '''Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük.'''<ref>loengusalvestus Kristel ja Marko Kruustük</ref> | ||
Kolmandat loengut andsid Kristel ja Marko Kruustük, Testlio loojad ja eestvedajad. Kirjeldasid värvikalt läbi enda kogemuste startupi loomist ja vee peal hoidmist. Tundsid ennast laval mugavalt ning seletasid üksipulgi lahti startupi loomise rõõmud ja mured. Idee tekkiski just sealt, et Kristel armastas testimist, kuid talle ei meeldinud olemasolevad keskkonnad. Koos otsustati proovida luua midagi uut, alustades põlve otsas nokitsemisega, selle tutvustamisega potentsiaalsetele rahastajatele ning lõpetades kontori loomise ja töötajate värbamisega. Nende energia oli nakkav ning usun, et nii mõnigi üliõpilane kaalub peale ülikooli lõpetamist ka ise startuppide peal kätt proovida. | |||
'''IT tööturg ja karjäärikäänakud. Andres Septer ja Einar Koltšanov.'''<ref>loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov</ref> | |||
Viies loeng käsitles kõike seda, mida peab teadma peale paberi omandamist reaalsele tööturule astudes. Andres Septer rääkis pikalt ja asjatundlikult töökohtadest, millest tuleks pika ringiga mööda kõndida ning mida üldse otsida heas tööandjas. Tõi näited oma kogemustest ning reaalsest elust, mis tegi loengu kohe ka huvitavaks. Tõmbas natukene külma vett startupidele peale, tuues välja seal toimuva kaose ning fakti, et ühel hetkel saab raha lihtsalt otsa. Soovitas luua oma firma, kuid mainis, et raamatupidamise loomingulisusega mitte käibemaksu kallale minna, tulemuseks on maksuametile vahele jäämine. Einar Koltšanov, kes töötab hetkel SCRUM masterina, rääkis kuidas suhtlevad omavahel firma IT ja äripool. Põhiline probleem seisneb ilmselt mõlema poole suutmatuses teist mõista, kuna äri ja IT erinevad omavahel oluliselt. Soovitas leida tulevikutöökohaks firma kus pooled on tasakaalus ning suudavad teha koostööd. | |||
'''Andmed ei allu analüüsile. Ivar Laur.'''<ref>loengusalvestus Ivar Laur</ref> | |||
Ivar Lauri loeng oli ilmselt kõige silmaringi avardavam just selle poolest, et ma ei teadnud varem Maksu- ja Tolliameti tegemistest eriti midagi. Ta rääkis kuidas andmeanalüüs toimib ning pidevast problemaatikast andmete ja reaalse elu vahel. Andmeanalüüs on vajalik objektiisvete otsuste tegemiseks, ressursside õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks. Olukordi tuleb juhtida, mitte lasta neil ennast juhtida. | |||
'''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu.'''<ref>loengusalvestus Jaan Priisalu</ref> | |||
Jaan Priisalu tutvustas küberkaitset nii Eesti kui maailma mõistes ning rääkis laialt küberkaitse arengust Eestis. Loengu alguses tõi ta välja küberkaitse alase koostöö tekkimise Eestis, hea näitena tõi välja kuidas pangad asusid koos töötama kui mõisteti, et tegemist on siiski ühise vaenlasega. Rõhutas, et küberkaitse missiooniks on meie eluviisi kaitsmine ning tõi välja Eesti väljakutsed küberrünaku toimumise puhul. Rääkis, kuhu oleme suundumas ning milline peaks nägema välja meie tulevik, näitena jäi meelde eluasemete tohutu odavnemine, kuna ilmselt on tulevikus maju võimalik printida. | |||
'''IT ja turundus. Hedi Mardisoo.'''<ref>loengusalvestus Hedi Mardisoo</ref> | |||
Hedi Mardisoo tutvustas oma loengus seoseid IT ja turunduse vahel. Noorest peale on ta näinud Eesti IT arengut ning selle tõttu oli tema jaoks loomulik selle vastu huvi tunda. Tõi välja kui hea on, et Eesti inimene mõistab IT tähendust ning, et kõikjal mujal maailmas ei pruugi asjad sugugi nii kaugele olla jõudnud. IT aitab turundusel analüüsida vajalikke andmeid, et tuua bränd õigel hetkel õigete inimesteni. Oma firma ning startupi loomisel on vaja tunda turgu, millele soovid brändi müüa ning mingil hetkel on tahest tahtmata vaja ennast kurssi viia turundusega. Kahe poole koostööks on vaja leidna ühine keel ning arusaamine mõlema poole vajadustest. | |||
'''Kokkuvõte''' | |||
Enamikest loengutest jäi püsima soovitused õppida suhtlema ning koostööd tegema. Inimesed on erinevad, kuid hea firma loomiseks või heas fimas töötamiseks peab tänapäeva inimene oskama paljut muudki kui ainult oma eriala. Peab olema kursis maailmas toimuvaga ning tundma lisaks IT-le ka ärimaastikul toimuvat. Võimalusel alati küsida targematelt nõu ning mitte üritada kõiki probleeme üksinda. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | |||
====Küsimus B==== | ====Küsimus B==== | ||
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | ||
Latest revision as of 23:31, 20 October 2016
Erialatutvustus
Autor: Brit Valdek
Esitatud: 21.10.2016
Essee
Õppekorraldus ja sisekord. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer[1]
Esimeses loengus tervitati meid IT-Kolledžisse õppima asumise puhul ning tutvustati üldist õpingukorraldust. Pandi südamele, et püüaksime nii palju kui jaksu on ning kui jaks või mõistus enam üle ei käi, küsiksime abi. Anti kogu vajalik informatsioon, kust ja kelle käest nõu küsida probleemide tekkimise korral ning korrati mitu korda üle, et mitte jätta asju viimasele hetkele. Meelde jäi lause, et rumalaid küsimusi ei ole olemas.
Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt.[2]
Teist loengut andis meile Andres Kütt, kes alustas sellega, et tutvustas ennast kui introverti, kes on sundinud ennast esinema. Ta rääkis kuidas ülikooliteed alustades ei osanud ta õppida, sest keskkoolis puudus tal vajadus õppimiseks. Ette jäi kohe ka akadeemiline bürokraatia, mida ta mõista ei suutnud ning kuidas teatud ained ülikoolis tundusid ajaraiskamisena. Ta suutis kohe algusest mind köita sellega, et olen isegi teisel ringil ülikoolis just tänu sellele, et kogu bürokraatia eelmises ülikoolis ajas vihale kuni piirini mil võtsin lihtsalt paberid välja. Ta rääkis palju ka tööl ja koolis käimisest ning kuidas balansi leidmine on vajalik. Töö on vajalik elamiseks, kuid kool on vajalik arenemiseks. Soovitas väga tungivalt uurida välismaa ülikoolide kohta ning võimaluste piires proovida magistrikraadi saada väljaspool Eestit. Enda praegusest tööst arhitektina rääkides avas ta uue ja huvitava maailma, kirjeldades seda kui süsteemi keerukuse minimaliseerimist samal ajal luues maksimaalset ärilist väärtust.
Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük.[3]
Kolmandat loengut andsid Kristel ja Marko Kruustük, Testlio loojad ja eestvedajad. Kirjeldasid värvikalt läbi enda kogemuste startupi loomist ja vee peal hoidmist. Tundsid ennast laval mugavalt ning seletasid üksipulgi lahti startupi loomise rõõmud ja mured. Idee tekkiski just sealt, et Kristel armastas testimist, kuid talle ei meeldinud olemasolevad keskkonnad. Koos otsustati proovida luua midagi uut, alustades põlve otsas nokitsemisega, selle tutvustamisega potentsiaalsetele rahastajatele ning lõpetades kontori loomise ja töötajate värbamisega. Nende energia oli nakkav ning usun, et nii mõnigi üliõpilane kaalub peale ülikooli lõpetamist ka ise startuppide peal kätt proovida.
IT tööturg ja karjäärikäänakud. Andres Septer ja Einar Koltšanov.[4]
Viies loeng käsitles kõike seda, mida peab teadma peale paberi omandamist reaalsele tööturule astudes. Andres Septer rääkis pikalt ja asjatundlikult töökohtadest, millest tuleks pika ringiga mööda kõndida ning mida üldse otsida heas tööandjas. Tõi näited oma kogemustest ning reaalsest elust, mis tegi loengu kohe ka huvitavaks. Tõmbas natukene külma vett startupidele peale, tuues välja seal toimuva kaose ning fakti, et ühel hetkel saab raha lihtsalt otsa. Soovitas luua oma firma, kuid mainis, et raamatupidamise loomingulisusega mitte käibemaksu kallale minna, tulemuseks on maksuametile vahele jäämine. Einar Koltšanov, kes töötab hetkel SCRUM masterina, rääkis kuidas suhtlevad omavahel firma IT ja äripool. Põhiline probleem seisneb ilmselt mõlema poole suutmatuses teist mõista, kuna äri ja IT erinevad omavahel oluliselt. Soovitas leida tulevikutöökohaks firma kus pooled on tasakaalus ning suudavad teha koostööd.
Andmed ei allu analüüsile. Ivar Laur.[5]
Ivar Lauri loeng oli ilmselt kõige silmaringi avardavam just selle poolest, et ma ei teadnud varem Maksu- ja Tolliameti tegemistest eriti midagi. Ta rääkis kuidas andmeanalüüs toimib ning pidevast problemaatikast andmete ja reaalse elu vahel. Andmeanalüüs on vajalik objektiisvete otsuste tegemiseks, ressursside õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks. Olukordi tuleb juhtida, mitte lasta neil ennast juhtida.
Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu.[6]
Jaan Priisalu tutvustas küberkaitset nii Eesti kui maailma mõistes ning rääkis laialt küberkaitse arengust Eestis. Loengu alguses tõi ta välja küberkaitse alase koostöö tekkimise Eestis, hea näitena tõi välja kuidas pangad asusid koos töötama kui mõisteti, et tegemist on siiski ühise vaenlasega. Rõhutas, et küberkaitse missiooniks on meie eluviisi kaitsmine ning tõi välja Eesti väljakutsed küberrünaku toimumise puhul. Rääkis, kuhu oleme suundumas ning milline peaks nägema välja meie tulevik, näitena jäi meelde eluasemete tohutu odavnemine, kuna ilmselt on tulevikus maju võimalik printida.
IT ja turundus. Hedi Mardisoo.[7]
Hedi Mardisoo tutvustas oma loengus seoseid IT ja turunduse vahel. Noorest peale on ta näinud Eesti IT arengut ning selle tõttu oli tema jaoks loomulik selle vastu huvi tunda. Tõi välja kui hea on, et Eesti inimene mõistab IT tähendust ning, et kõikjal mujal maailmas ei pruugi asjad sugugi nii kaugele olla jõudnud. IT aitab turundusel analüüsida vajalikke andmeid, et tuua bränd õigel hetkel õigete inimesteni. Oma firma ning startupi loomisel on vaja tunda turgu, millele soovid brändi müüa ning mingil hetkel on tahest tahtmata vaja ennast kurssi viia turundusega. Kahe poole koostööks on vaja leidna ühine keel ning arusaamine mõlema poole vajadustest.
Kokkuvõte
Enamikest loengutest jäi püsima soovitused õppida suhtlema ning koostööd tegema. Inimesed on erinevad, kuid hea firma loomiseks või heas fimas töötamiseks peab tänapäeva inimene oskama paljut muudki kui ainult oma eriala. Peab olema kursis maailmas toimuvaga ning tundma lisaks IT-le ka ärimaastikul toimuvat. Võimalusel alati küsida targematelt nõu ning mitte üritada kõiki probleeme üksinda.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [8] Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. Tasulisel õppekohal (OF) on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20 €.[9]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [10] Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [11] Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[12] RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [13] Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.[14]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Esimesest semestrist tuleb hüvitada 6 EAPd ja teisest semestrist 8 EAPd, kokku tuleb hüvitada õppekulud 14 EAP väärtuses. Üks EAP maksab 50€[15], seega on aasta lõpus esitatav arve 700€.
Viited
- ↑ loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer
- ↑ loengusalvestus Andres Kütt
- ↑ loengusalvestus Kristel ja Marko Kruustük
- ↑ loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov
- ↑ loengusalvestus Ivar Laur
- ↑ loengusalvestus Jaan Priisalu
- ↑ loengusalvestus Hedi Mardisoo
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2
- ↑ Teenuste tasumäärad 2016/2017 aastal
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 7.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 7.2.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 1.3.6
- ↑ EIKi KKK
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 3.1.8
- ↑ Teenuste tasumäärad 2016/2017 aastal
