User:Rkallas

Erialatutvustus 2015

Autor: Rahel Kallas

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2015

Essee

Erialatutvustuse aines oli mul võimalik kuulata seitset erinevat loengut IT-spetsialistide poolt. Järgnevalt peatun iga esineja juures eraldi ja kirjutan lühidalt, mis mulle tema esitlusest meelde jäi.

Esimesena toimus aine üldistav loeng, kus esinesid: Inga Vau, andres Septer, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti ainest ja õppingukorraldusest. Kõige huvitavam asi, mis mulle meelde jäi, oli koht, kus Inga Vau tsiteeris ühte IT Kolledži vilistlast: "Järjest enam jääb mulje, et õppimine on IT Kolledžis õppija enda mure!". Sel hetkel ma naersin selle peale, sest õppimine ongi õppija endda mure aga nüüd, olles IT Kolledžis natuke aega õppinud, saan ma aru mida sellega õelda taheti ja see teeb mind kurvaks.

Teisena kuulasin Tiina Seemani ettekannet „IT projektide juhtimine“. Tiina Seeman töötas samal ajal kui õppis. Tema soovitus tudengitele oli, et nad leiaksid endale midagi, mis neid rutiinist välja tõmbaks. Tema enda jaoks oli selleks tegevuseks jooksmine - ta on maratoonor. Mina ise arvan, et tema soovitus on väga õige ja ma proovingi seda põhimõtet edaspidi järgida.

Ta rääkis ka, et ta tahtis väga midagi juhtida. Sellepärast hakkas ta projektijuhiks. Tema amet on raske, sest tähtaegadest tuleb kinni pidada ja kui toode õigeks ajaks valmis ei jõua, võib tegemata töö kõigest sekunditega tekitada hiiglaslikke kahjusid. Siinkohal tuleb mulle meelde 23. septembri õhtul toimunud Tech Sistersi üritus, kus viimases kõnes räägiti Timbeterist ja sellest, et kui on halb mõte ja hea tiim, siis seda mõtet võib olla võimalik teostada. Aga kui on hea mõte ja halb tiim, siis tootearendusest selle tiimiga ei tule midagi välja.

Kolmas kõneleja, Elar Lang, jättis mulle kõige sügavama mulje. Teda oli väga hea kuulata, sest tempo oli sobiv ning kõne ladus. Seda arvatavasti tänu eeltööle - ta küsis meilt meie arvamust kui palju aega kulus tal selle presentatsiooni, millega ta meile esines, valmistamisele. Tudengid pakkusid, et kaks või kolm tundi, kuid tegelikult võttis selle presentatsiooni valmistamine aega kolm päeva. Ma olin hämmingus, sest olin harjunud, et presentatsioon tehakse koolitunnis valmis ja rohkem sellega ei tegeleta. Tänu Elar Langi kõnele mõistsin kui tähtis on teha eeltööd - ekspromttööd ei ole kuigi korralikud ja seejuures töö kvaliteet langeb.

Ta rääkis ka oma tööst, milleks on testimine, kuigi algselt õppis arendajaks. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Tehnika Ülikoolis. Kooli meelitas teda tüdruksõbra koolitee alustamine. Esimesed kaks semestrit olid tema jaoks piinarikkad ning siis, peale kahte esimest semestrit, avastas ta õppimise valemi. Ta lisas, et lõpetas Cum Laude, kuigi ta praegu kõiki neid aineid, mida ta kunagi õppis, hetkel hindele "viis" vastata ei suuda. Seepärast ongi kõige tähtsam oskus koolis õppides õppida õppima. Kui õppimist ära ei õpita, jääb koolitee lühikeseks.

Peale suurepärast motivatsioonikõnet kuulasime Taavi Tuisu kõnet teemal „Millega tegeleb süsteemihaldur?“. Ta rääkis väga vaikselt ja monotoonselt. Ma sain aru, et süsteemihaldur on elukutse, millega igaüks hakkama ei saaks. Süsteemihalduri töö nõuab väga spetsiifilisi oskusi ja kannatlikkust.

Kert Suvi rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kohe alguses tõi ta välja selle, et miks peab ta oma kõnet öösel tegema. Minu meelest oli see päris hea tähelepanek, ma polnud sellele veel varem mõelnud - tema, IT-spetsialisti, jaoks on kell 8.00 hommikul öö.

Kert on oma erialalt arendustestija aga töötab testijana. Testimine on asi, mida ettevõtted lükkavad kogu aeg edasi või millega ei arvestata üldse, sest see on kallis ega tooda midagi. Arvatakse, et testija lihtsalt mängib, samal ajal kui arendaja reaalselt näeb vaeva koodi kirja panemisega,kusjuures palgad neil enam-vähem võrdsed. See, et firmad pole eriti testimiseusku, viib selleni, et ainult 1/4 IT inimestest töötavad oma töökohas testijatena kolme arendaja kõrval.

Tegelikult on testimine väga tähtis töö, millest oluliselt sõltub toodetava kvaliteet. Näitena tõi Kert Suvi omast kogemusest tehtud tööna toidukaupluse kliendikaardi boonuspunktide arvestamisesüsteemi testimise, kus avastas vea, mis oleks muidu asja toimimisel ilmnenud alles kahe kuu pärast. Veel oli näideteks tollel hetkel aktuaalsed Eesti Panga kahtlased tehingud ja Skype'i toimimisvead, mis palju kahju vaid sekunditega võivad tekitada.

Targo Tennisberg on väga huvitav inimene. Ta rääkis meile 1. oktoobril sellest, kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Loengu lõpuks tõi ta välja selle, et tuleviku maailmas on tööturu peamine osakaal sotsiaalsetel ja IT-alastel töökohtadel.

Loengut alustas ta alkeemikutest ja nende lubadustest, võrreldes IT töötajaid alkeemikutega, kes annavad lubadusi, saades selle eest raha. Targo Tennisberg soovitas meil kõrge palga teenimiseks spetsialiseeruda millelegi, millele on suur nõudlus ning vähe spetsialiste.

Saime proovida ka vastata viktoriinile. Pidime olema 90% kindlad, et vahemiku vahel on õige vastus. Minult küsiti Šhangai laiuskraadi, kuid ma ei osanud sellele vastata(vastus oli 31 kraadi).

Peale Targo Tennisbergi rääkis Tanel Unt oma IT ettevõttest (GPS asukohamääramisteenusest Navireci näitel ta väga ei jõudnudki rääkida). Tema ettevõttel vedas, et nad kohe kokkuhoidlikud pidid olema, sest seetõttu olid nad ka kohe alguses kasumlikud. Ta ei lõpetanudki ülikooli aga see-eest arvab, et teab rohkem kui ta oleks koolis teadmisi saanud. Tema algatatud ettevõtetest 1/5 on püsima jäänud, mistõttu on tal keskmisest paremini läinud(1/10 keskmiselt ettevõtetest jääb ellu). Ta jättis muheda selli mulje, kandes pintsakut, mille alt T-särgil piilumas valge küülik.

15. oktoobril esinesid meile kaks meest, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamuse ajast rääkis siiski Oliver Kadak. Ta rääkis peamiselt andmete analüüsimisest. Korraks rääkis ta ka Mikko Hüpponenist ning tema loengust seoses andmeturbega. Ta elab Hiiumaal ja omab ettevõtet, kus töötavad väga head välismaalastest programmeerijad.

Oleg Bogdanov rääkis, et ta on töötanud väga paljudel erinevatel ametikohtadel. Naljakas on tema kogemustest see, et kui ta lätis pangaautomaate paigaldas, oli automaatide kõige väiksem kupüür, mida oli võimalik välja võtta, oli 5 rahaühikut. Pensionärid said aga natuke alla selle kuus pensioni - see oli tõsine probleem, millele ei oldud varem tähelepanu pööratud. Kaaluti ka mündiautomaatide ülesseadmist.

Kõiki neid loenguid ühendab teema, mille alla nad kuuluvad - selleks on infotehnoloogia. Igas loengus käsitleti seda teemat erinevast küljest. Kuulata lugusid, kus kõneleja rääkis oma kogemustest ja endast, oli väga huvitav ning hariv. Sain teda tööst selles maailmas ja nõuandeid edaspidiseks. Üldiselt jäi ainest hea mulje ja mul on kahju, et jään nüüd, aine lõppedes, mõnusatest hommikustest loengutest ilma, kuid siiski olen väga tänulik seniste eest ning mul on hea meel, et sain sellel kursusel osaleda.

Notes

Loengud on väga huvitavad, soovitan neid järgi vaadata!

"Järjest enam jääb mulje, et õppimine on IT Kolledžis õppija enda mure!"

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha kuni eksamissessiooni lõpupäevani. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja vastupidi(kevadsemestril kuni sügissemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni).

Et kordussooritust teha, peab ennast Õisis sellele sooritusele registreerima, jättes soorituse ja registreerimise vahele vähemalt kaks tööpäeva.

Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga.

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised, riigifinantseeritaval õppekohal tasuta.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Tudengil ei ole võimalik esimesel õppeaastal akadeemilisele puhkusele minna.

Selleks, et akadeemilisele puhuksele minna, peab esitama avalduse rektori nimele ning see vormistatakse käskkirjaga.

Maksimaalne puhkuse aeg tavajuhul on 1 aasta aga kui tudengil sünnib laps, on võimalik tal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni akadeemilisel puhkusel olla.

Puhkuse lõpetamine toimub avalduse alusel. Avalduse peab esitama rektori nimele ja see vormistatakse käskkirjaga. Avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada enne puhkusest järgmise semestri deklareerimise kuupäeva.

Puhkuse ajal pole tavajuhul võimalik aineid deklareerida, kuid on ka erandeid. Õppekava saavad puhkuse ajal täita: puudega isikud, alla kolme aastase lapse või puudega lapse eestkostja ja tudengid, kes läbivad aja- või asendusteenitust.

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Erisus kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd, siis tuleb aasta lõpuks hüvitada 27*2=54-(27+24)=3 EAPd. Esitatav arve on 3*50=150 eurot.

Viited

C#2016Projektileht: User:Rkallas/subpage