User:Pspitson

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Piret Spitsõn

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Infotehnoloogia (IT) on valdkond, mis on tänapäeval iga inimese elus olulisel kohal. Omaette teema on muidugi see, kuidas keegi sellega kokku puutub. Tavatarbija, kelle kokkupuude erinevate tehniliste vahenditega jääb kasutaja tasemele, ei mõtle, mis peitub igapäevaste tehnikaimede taga. Näiteks ei vaevata enda pead sellega, mis peitub nutitelefoni erinevate programmide koodis, millises programmeerimiskeeles on kirjutatud toitumisapp jpm. Pea kõikide meie igapäevaeluks vajalike esemete ja asjade taga on aga suured meeskonnad, kus väga tähtsal kohal on IT valdkonnaga seotud inimesed.

Nii-öelda tavainimese nägemus IT-inimesest on tihti järgmine: keskealine eraklik pika patsiga mees, kes joob energiajooki ja istub kuskil pimedas nurgas. Pean tunnistama, et enam-vähem sarnane pilt oli silme ees ka minul veel umbes seitse aastat tagasi. Küll aga muutus minu nägemus IT-meestest siis, kui mõned minu sõbrad „hakkasid itte tegema“ ning selgema ülevaate sain sissejuhatavas Pythoni kursusel. Õpingukorraldus ja erialatutvustus avardas aga minu maailmapilti IT-valdkonna mitmekülgsusest. IT-kauge inimese jaoks võib tunduda, et IT-mees võrdub enamasti programmeerijaga ning see ongi ainus amet, mis IT-s esineb. Reaalsuses on aga IT-s mitmeid erinevaid, kuid omavahel seotud erialasid, mis kõik on eduka firma jaoks olulised. Näiteks ei saa peaaegu ükski tänapäeva firma läbi süsteemiadministraatori, arendaja, arhitekti, projektijuhi, testija ja turundajata. Loengutes oli võimalik kuulata mitmeid oma ala spetsialiste, kes kõik rääkisid IT-st pisut erineva nurga alt ning üsna kindlasti tegi see minu kui siiski veel väga IT-kauge inimese jaoks pildi palju selgemaks.

Elame ajastul, kus informatsiooni, teadmisi ja oskusi on seinast-seina ja rohkem kui üks inimene suudaks hoomata ning seetõttu on väga olulisel kohal koostöö. Edukas firma ja toode eeldavad head meeskonda, kus kõik osapooled (klient-firma, arendaja-administraator, projektijuht-tiim jne) suhtlevad omavahel, kuna vaid nii on võimalik tekkivaid kitsaskohti ette näha ja neid ka ennetada.

Minu silmis on hea ja toimiv koostöö võimalik pigem väiksemaks seltskonnas, kuna mida rohkem inimesi, seda rohkem erinevaid nägemusi on ka ühisest eesmärgist/lõpp-produktist ja selleni jõudmisest. Hedi Mardisoo tõi näiteks visuaalse pildi puu oksa külge riputatud kummikiige tellimusest erinevate inimeste silme läbi, kus kõik nägid produkti täiesti uue nurga alt – kõik räägivad justkui samast asjast, kuid tegelikkuses on tegemist väga erineva tootega. Seetõttu on oluline, et meeskonnas oleks olemas näiteks Scrum Master, kes hoiab kogu protsessil silma peal, juhendab IT-meeskonda ja ka klienti, olles justkui IT-maailma Yoda, kes on kõige targem ja on pigem nõuandja rollis.

Väga olulisel kohal on projektides arhitekt, kes on Andres Küti sõnul üks vihatumaid tegelasi IT-maailmas, kuna just see inimene toob ülejäänud meeskonna taas reaalsusesse. Inimeste mõtetes kipuvad asjad olema palju lihtsamad ja must-valgemad kui need on tegelikkuses ning kellele meist ikka meeldiks, kui suure vaevaga ehitatud ideest leitakse nn mustad augud, mis ühel hetkel terve projekti kokku kukutavad. Samas on arhitekt just seetõttu oluline, kuna programmeerijate eesmärgiks ei tohiks olla luua mingi niisama kihvt asi, vaid midagi, mida oleks võimalik hiljem edasi arendada, ilma et see kokku kukuks. Tihtipeale nähakse aga arhitekti vajadust kahjuks alles siis, kui must auk on endast juba märku andnud ning arhitektil jääb vaid üle käsi laiutada ja lausuda Ma ju ütlesin, et see ei toimi.

Ükski programm ei valmi arendajateta, kes ehitavad vastavalt neile ette antud kriteeriumitele toote. Nagu ka juba eelnevalt mainitud, peavad töötajatel olema laialdased teadmistepagasid ning sama kehtib ka arendajate puhul. Arendajatel on vaja üht-teist teada lisaks koodi kirjutamisele ka administreerimisest, kuna vastasel juhul võidakse luua miskit, mida ei ole võimalik hiljem hallata ja kasutada. Samas peab arendajal olema väga hea analüüsivõime, et ta saaks aru, kuidas esitada andmeid objektiivselt ja osata erinevaid valdkondi mitmekülgselt vaadelda. Põhineb ju programmeerimine eelkõige loogika kasutamisel ning analüüsival mõtlemisel.

Kui arendajad on süsteemi loojad, siis administreerijad on süsteemi töös hoidjad. Lembitu Ling on välja toonud, et teinekord on väga keeruline arendajate loodud süsteeme hallata ja seda suuresti seetõttu, et ei tehta omavahel koostööd. Hea süsadmin automatiseerib võimalikult palju oma tööd, kuna esiteks vähendab see nii-öelda mõttetut käsitööd ja samas vähendab see käsitööga tekkivate vigade ohtu.

Kui rääkida aga automatiseerimisest üleüldiselt, siis küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu on tõdenud, et tõenäoliselt automatiseeritakse IT-s erinevaid valdkondi järjest rohkem. Eesti on maailma mastaabis tilluke riik, kus on väike inimeste arv. Tööjõu ressursi piiratuse tõttu tuleb palju tööd automatiseerida, kui tahta püsida IT-valdkonnas maailmas esirinnas, mida Eesti tegelikult juba ka on.

Paljuski sõltub töö iseloom ja projekti edukus ka firmast, mis seda kõike haldab. Andres Septer on öelnud, et töökohta tuleb valida väga hoolega, kuna vastasel juhul on võimalus sattuda väga kehva keskkonda. Ülikool on just see koht, kus tuleks luua erialaseid tutvusi, sest vaid nii on võimalik leida töökoht, kus IT-inimesel on tõesti hea oma asja ajada. Tööportaalidesse jõuavad tihtilugu pakkumised, on justkui jäänus heast ja paremast kraamist. Ideaalne ettevõte, kus töötada, võiks jääda suure korporatsiooni ja väga väikese ettevõtte vahepealsele alale.

Usun, et kõige rohkem arendab inimese teadmisi ja oskusi oma firma loomine näiteks start-up’ide näol, kuna siis on vaja end proovile panna nii IT-s, majandusküsimustes kui ka turunduses. Huvitava ja põhjaliku eduloo esitasid 7. septembri loengus Kristel ja Marko Kruustük, kes on asutanud Testlio, mis on kasvanud üle maailma päris suureks ettevõtteks. Kristel ja Marko ning nende entusiasm on ehe näide sellest, et kui olla millestki vaimustunud ja hoida selget sihti silme ees, on kõik võimalik. Olen täiesti nõus, et kui ei ole rahul olemasolevaga, tuleb teha ise paremini. Muidugi ei ole start-up’i loomine vaid lust ja lillepidu, vaid arvestada tuleb sellega, et tööd peab tegema kordades rohkem kui näiteks mõnes suures korporatsioonis töötades, vastasel juhul ootab ees läbipõlemine.

IT-maailm on lai ja mitmekülgne ning kindlasti ei katnud erialatutvustuse loeng kõike selles peituvat. Küll aga oli võimalik kuulata mitmete oma ala spetsialistide arvamusi, kogemusi ja soovitusi algajatele IT-õppijatele. Kuigi teadsin juba varem, et IT-ga ei tegele vaid keskealised patsiga mehed kuskil pimedas nurgas, sai minu jaoks paremini selgeks erinevate IT-ala ametite funktsioonid ja ka erinevused. Kuid selleks, et ka minust saaks kord eeskujulik arendaja, on aja edukalt IT Kolledž lõpetada. See eeldab igal semestril vähemalt 27 EAP ulatuses õppekava täitmist ning stipendiumi soovi korral on vaja koguda igal semestril min 30 EAP-d. Stipendiume on IT Kolledžis mitmeid ning kindlasti kavatsen nendele ka kandideerida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

• Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
• Kordussoorituse tegemiseks on vaja kokku leppida õppejõuga, kes annab annab kordussoorituse tegemiseks ka lisaülesandeid, mis on kordussoorituse tegemise eelduseks.
• Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISi kaudu.
• Kui olla riigi finantseeritaval õppekohal, on kordussoorituse tegemine tasuta. Kui aga olla tasulisel õppekohal, maksab kordussooritus 20 eur.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastused

• Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna mis tahes ajal, kui võetakse akadeemiline puhkus
  • tervislikel põhjustel
    • tervislike põhjuste puhul on vaja esitada meditsiiniasutuse tõend arsti soovitusega akadeemiliseks puhkuseks. Akadeemilist puhkust on sel juhul võimalik taodelda maksimaalselt kaheks aastaks.
  • aja- või asendusteenistuse läbimiseks
    • Aja- või asendusteenistuse puhul on vaja kutse, mis tõendab vajadust minna aja- või asendusteenistusse. Sel on juhul on akadeemilise puhkuse ajaks üks aasta.
  • lapsehoolduspuhkuseks
    • Lapsehoolduspuhkuse puhul on vaja esitada lapse sünnitõend. Akadeemilise puhkuse ajaks on sel juhul maksimaalselt kolm aastat.

• Akadeemilist puhkuse taotlemiseks ja selle lõpetamiseks tuleb esitada avaldus ülikooli rektorile. Eelnevalt nimetatud erijuhtumite puhul on vaja lisada ka nimetatud tõendid.

• Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik õppetöös osaleda (sh aineid deklareerida ning arvestustel ja eksamitel osaleda) üksnes siis, kui tegemist on
  • keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
  • alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
  • akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X=2 ehk 21 EAP

Y=4 ehk 23 EAP

1 EAP = 50 eur

Esimese semestri lõpuks on tehtud 21 EAP. Kuna semestris on vaja sooritada 27 EAP ulatuses aineid, siis tuleb maksta esimese semestri lõpuks (27-21)*50=300 eurot.

Teise semestri lõpuks on tehtud 23, maksta tuleb (27-23)*50=200 eurot. Kuna aga eelmise semestri tegemata EAP-d kanduvad ka teise semestrisse, lisandub 200 eurole veel ka 300 eurot. Teisel semestril on järelikult vaja maksta 200+300=500 eurot.

Aasta lõpuks on vaja järelikult maksta 300+500=800 eurot.