User:Eruus: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| (41 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 2: | Line 2: | ||
= Erialatutvustuse aine arvestustöö = | = Erialatutvustuse aine arvestustöö = | ||
Autor: Erki Ruus<br /> | Autor: Erki Ruus<br /> | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016 | ||
== | == Essee == | ||
Esimesest loengust sain teada väga palju vajalikku akadeemilise liikumise, minult eeldatud saavutuste ja nende tähtaegade ning minu õiguste kohta üliõpilasena. Lisaks sain teada mitmetest võimalustest saada stipendiume ja avaldada tagasisidet ning tutvust isikutega, kellel poole pöörduda erinevate küsimustega. Andres Septer jagas huvitava perspektiivi läbi oma kogemusi erinevate õpingus ette tulevate situatsioonide kohta. Üldine mulje selle loengu kohta on positiivne ja tunnen selgelt, et seda loengut võiks veelkord vaadata ka hiljem. | Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) videosalvestus 26.10]</ref> sain teada väga palju vajalikku akadeemilise liikumise, minult eeldatud saavutuste ja nende tähtaegade ning minu õiguste kohta üliõpilasena. Lisaks sain teada mitmetest võimalustest saada stipendiume ja avaldada tagasisidet ning tutvust isikutega, kellel poole pöörduda erinevate küsimustega. Andres Septer jagas huvitava perspektiivi läbi oma kogemusi erinevate õpingus ette tulevate situatsioonide kohta. Loomulikult ei piirdunud tutvustus seal ja läbi said käidud ka teised võibolla vähemtähtsad aga seegipoolest olulised õppejõud, kelle poolt saada vajalikku infot teiste huvitavate tegevuste kohta õppetegevuse kõrvalt. Üldine mulje selle loengu kohta on positiivne ja tunnen selgelt, et seda loengut võiks veelkord vaadata ka hiljem. | ||
Teisest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) videosalvestus 31.08]</ref> sain eelkõige kinnitust sellele teadmisele, et kõik õpitavad õppeained ei panusta samaväärselt saavutada soovitud tulemusse aga iga õppeaine sisaldab mingit iva, mis on vajalik tulevase mõistmiseks. Väga tihti seda iva ei ole ja seda leida ei suudagi kuid sellegipoolest tuleb õppeaja jooksul vastav aine läbida (tõlgendades Kristjan Karmo tarku sõnu). Loomulikult omasin arusaama arhitekti tööst ja selle keerukustest ning külalislektori huvitavast minevikust. Mainimata ei jäänud suhtlemisoskus, väljendusoskus ja enese selgekstegemise oskus ning nende olulisus it-maastikul navigeerimiseks. Loengu edenedes isu hakata it-meheks ja ettekujutus selle maailma kättesaadavusest aina kasvas. | |||
Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) videosalvestus 07.09]</ref> pakkus sündmusterohket narratiivi kahe esineja enese kogemusestest läbi erinevate ürituste erinevates riikides. Selle narratiivi käigus käidi üle startupi mõiste tähendus, seletati lahti selle olemus ja loomulikult keerukus. Sain aru sellest, et startup on kiirelt kasvav ja sellel on kindel eesmärk mingi perioodi jooksul saavutada teatud eesmärk. Tulu genereerimine on enamasti jäetud tahaplaanile ja tegemist on lihtsalt ühe riskantse investeeringuga, mis oma eesmärgi saavutades, võib tulevikus hakata tagasi tasuma. Üllataval kombel räägiti testimisest eraldi vähem kui startuppidest. Testimise kohta sain teada vaid selle olemuse kohta ja kuidas oskus leida vigasid aitab tugevalt kaasa eesmärkide saavutamisele startupina. Kahe esineja edulugu selgroog oli edukas kooslus testimisest ja esitlemisest. Sellest sündiski nende idufirma Testlio. | |||
Neljandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) videosalvestus 14.09]</ref> sain teada palju valdkonna kohta, millesse ise tahan kunagi jõuda ehk süsteemide administreerimine. Administreerimisel on tähtis teha asjad kergesti ülekäidavaks ja seda keskhaldustarkvaraga, mille admin ise häälestab vastavalt hallatavatele süsteemidele. Tsiteerides lektorit "õige süsadmin on laisk". Selline varajases faasis rakendatud keskhaldustarkvara aitab vältida mitmeid mõtetult aeganõudvaid seadistamisi hiljem kasvavale haldusvõrgule. Seetõttu edukas süsteemi administraator peab süsteemi ainult üles seadma ja siis nagu "nähtamatult" seda haldama. | |||
Viienda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) videosalvestus 21.09]</ref> esimeses pooles tutvusin tööturu ohtudega, sain soovitusi nendega tegelemiseks ja nõuandeid paremaks vältimiseks. Soovitusi jagati ka selle kohta, kuhu minna ja mida ennem ära teha. Erinevad ettevõtted on erinevad ja ennekõike peab tundma kohta, kuhu lähed. Teisel poolel räägiti, kes on SCRUM master ja mida ta teeb. Koostöö IT meeste ja ärimeeste vahel peab toimima ja see aitab ennetada palju vigu, millest esimesel loengupoolel räägiti ettevõttete tüüpide kirjeldamisel. SCRUM master tegelebki koostöö toimimise ja arendamisega. | |||
Kuuendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja) videosalvestus 28.09]</ref> sain teada ennekõike, misk andmeid ei allu analüüsile. Lisaks veel kuidas toimub andmete analüüs, millega tegelevad analüütikud MTAs ja kuidas nende tegevus aitab üleüldisele MTA tööle kaasa. Andmete analüüs on lisaks nende lugemisele ka nende tõlgendamine ehk vaatamine põhjalikumalt esmapilgust, et nende abil teha ratsionaalseid otsuseid. Andmeid on mitmel kujul ja enamikku on raske analüüsida programmidega tänu erinevale formatile. Näiteks statistilised andmed ühiskonnas sarnanevad palju protsessidega arvutis. Neid andmeid on tohutult ja nende lugemise läbi saab juba ka prognoosida tulevasi käitumismudeleid. | |||
Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) videosalvestus 05.10]</ref> andis mulle läbivaate küberkaitse olemusest ja selle olukorrast Eestis. Enamus loengust keskendus küberkaitse hetkeolukorra tekkimise ajaloole koos asjakohaste näidetega lektori oma kogemustest loomulikult. Väga huvitav oli küberkaitse loomuse seletus. Kuidas keeruka krüptoga saab andmed vastase ette ära peita ja kuidas ühiskonna protsesside jälgimine aitab ennetada rünnakuid või rünnakud kübermaailmas aitavad ennetada ühiskondlikke protsesse. Loomulikult tugev rõhutus rühmalisele koostööle ehk keegi ei ole kõiketeadja. Hilisemalt sain infot niipalju, et küberkomponent peab olema või vähemalt võiks olla igas kaitsealases väljaõppes ja eesti küberkaitse sõltub palju koostööst teiste riikidega kuna hallata meie avatud majandust kaitsvat kaitsesüsteemi käib meiesugusele väiksele riigile üle jõu. Seetõttu koostööprojektid NATOga ja naaberriikidega. | |||
Kaheksas <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) videosalvestus 12.10]</ref> ehk viimane loeng andis mulle ülevaate turunduse tegevusest ja brändist kui turunduse produktist. Sain aru, et turunduses on väga tähtis teha turuanalüüse ja loomulikult luua hea toode, mis vastab vastavale turule. Hea toode pole hea bränd kui keegi sellest midagi ei tea ja keegi seda osta ei saa. Lisaks on tähtis ka suhtekorraldus, millega antakse avalikkusele teada sinu firma olemus ning tegevus. Vajalikud teadmised turundusest ja ITst on vajalikud iga tänapäeva firma eksisteerimiseks (Growth Hacking). Enam pole nii lihtne isemüüdava tootega maha saada. | |||
Kokkuvõtteks võin öelda, et IT maailma eksisteerib vähesemal või suuremal määral igalpool. Koos arusaamaga ettevõtete toimimisest, programmeerimisest ja selle rakendamisest erinevates valdkondades muutub aina selgemaks võimalus liikuda muul erialalt ITsse, IT eriala siseselt või isegi IT erialalt muudele erialadele. Lisaks seda veel kaotamata oma kokkupuudet IT maailmaga. | |||
== Õpingukorralduse küsimused == | |||
===Küsimus A=== | |||
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
Vastavalt õppekorralduse eeskirjale <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> on riigi finantseeritaval õppekohal õppijal õigus tasuta sooritada korduseksameid kaks korda ja seda kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Korduseksamite toimumise ajad määrab ära Õppeosakond ja annab need õppurile teada hiljemalt kuu aega ennem eksamisessiooni algust. Korduseksamitele peab registreerima hiljemalt kaks päeva ennem eksamit ja registreerimine toimub läbi ÕISi. Tasulisel õppekohal õppija peab korduseksami eest maksma ja selle tasu suurus on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref> | Vastavalt õppekorralduse eeskirjale <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref> on riigi finantseeritaval õppekohal õppijal õigus tasuta sooritada korduseksameid kaks korda ja seda kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Korduseksamite toimumise ajad määrab ära Õppeosakond ja annab need õppurile teada hiljemalt kuu aega ennem eksamisessiooni algust. Korduseksamitele peab registreerima hiljemalt kaks päeva ennem eksamit ja registreerimine toimub läbi ÕISi. Tasulisel õppekohal õppija peab korduseksami eest maksma ja selle tasu suurus on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref> | ||
===Küsimus 5=== | |||
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? | Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
Vajaduspõhise õppetoetuse <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> saamiseks peab: | Vajaduspõhise õppetoetuse <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref> saamiseks peab: | ||
* õppur olema kõrgkooli sisseastunud 2013/14 õa või hiljem | * õppur olema kõrgkooli sisseastunud 2013/14 õa või hiljem | ||
| Line 25: | Line 41: | ||
Toetuse suurus sõltub õppuri perekonna keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse jagades toetuse taotlusele eelnenud aasta deklareeritud maksustatud tulu pereliikmete arvuga. Õppetoetuse saamiseks peab õppuri minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30. | Toetuse suurus sõltub õppuri perekonna keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse jagades toetuse taotlusele eelnenud aasta deklareeritud maksustatud tulu pereliikmete arvuga. Õppetoetuse saamiseks peab õppuri minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30. | ||
===Ülesanne=== | |||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?. | Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?. | ||
| Line 31: | Line 47: | ||
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd, siis tuleb semestri lõpuks kinni maksta 3 EAPd, mis täiskoormusnõudest (27 EAP) puudu jäid. Kuna kumulatiivselt aasta lõpuks vajalikku koormusnõuet kevadsemestri ainepunktidega kokku ei saadud, tuleb aasta lõpuks tasuda veelkord sügissemestri puudujäänud ainepunktide eest ehk siis kokku 6 EAP eest. Arve suurus on seega 6*50€ = 300€. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform KKK]</ref> | Kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd, siis tuleb semestri lõpuks kinni maksta 3 EAPd, mis täiskoormusnõudest (27 EAP) puudu jäid. Kuna kumulatiivselt aasta lõpuks vajalikku koormusnõuet kevadsemestri ainepunktidega kokku ei saadud, tuleb aasta lõpuks tasuda veelkord sügissemestri puudujäänud ainepunktide eest ehk siis kokku 6 EAP eest. Arve suurus on seega 6*50€ = 300€. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform KKK]</ref> | ||
= Viited = | == Viited == | ||
<references /> | <references /> | ||
Latest revision as of 14:58, 25 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Erki Ruus
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016
Essee
Esimesest loengust [1] sain teada väga palju vajalikku akadeemilise liikumise, minult eeldatud saavutuste ja nende tähtaegade ning minu õiguste kohta üliõpilasena. Lisaks sain teada mitmetest võimalustest saada stipendiume ja avaldada tagasisidet ning tutvust isikutega, kellel poole pöörduda erinevate küsimustega. Andres Septer jagas huvitava perspektiivi läbi oma kogemusi erinevate õpingus ette tulevate situatsioonide kohta. Loomulikult ei piirdunud tutvustus seal ja läbi said käidud ka teised võibolla vähemtähtsad aga seegipoolest olulised õppejõud, kelle poolt saada vajalikku infot teiste huvitavate tegevuste kohta õppetegevuse kõrvalt. Üldine mulje selle loengu kohta on positiivne ja tunnen selgelt, et seda loengut võiks veelkord vaadata ka hiljem.
Teisest loengust [2] sain eelkõige kinnitust sellele teadmisele, et kõik õpitavad õppeained ei panusta samaväärselt saavutada soovitud tulemusse aga iga õppeaine sisaldab mingit iva, mis on vajalik tulevase mõistmiseks. Väga tihti seda iva ei ole ja seda leida ei suudagi kuid sellegipoolest tuleb õppeaja jooksul vastav aine läbida (tõlgendades Kristjan Karmo tarku sõnu). Loomulikult omasin arusaama arhitekti tööst ja selle keerukustest ning külalislektori huvitavast minevikust. Mainimata ei jäänud suhtlemisoskus, väljendusoskus ja enese selgekstegemise oskus ning nende olulisus it-maastikul navigeerimiseks. Loengu edenedes isu hakata it-meheks ja ettekujutus selle maailma kättesaadavusest aina kasvas.
Kolmas loeng [3] pakkus sündmusterohket narratiivi kahe esineja enese kogemusestest läbi erinevate ürituste erinevates riikides. Selle narratiivi käigus käidi üle startupi mõiste tähendus, seletati lahti selle olemus ja loomulikult keerukus. Sain aru sellest, et startup on kiirelt kasvav ja sellel on kindel eesmärk mingi perioodi jooksul saavutada teatud eesmärk. Tulu genereerimine on enamasti jäetud tahaplaanile ja tegemist on lihtsalt ühe riskantse investeeringuga, mis oma eesmärgi saavutades, võib tulevikus hakata tagasi tasuma. Üllataval kombel räägiti testimisest eraldi vähem kui startuppidest. Testimise kohta sain teada vaid selle olemuse kohta ja kuidas oskus leida vigasid aitab tugevalt kaasa eesmärkide saavutamisele startupina. Kahe esineja edulugu selgroog oli edukas kooslus testimisest ja esitlemisest. Sellest sündiski nende idufirma Testlio.
Neljandast loengust [4] sain teada palju valdkonna kohta, millesse ise tahan kunagi jõuda ehk süsteemide administreerimine. Administreerimisel on tähtis teha asjad kergesti ülekäidavaks ja seda keskhaldustarkvaraga, mille admin ise häälestab vastavalt hallatavatele süsteemidele. Tsiteerides lektorit "õige süsadmin on laisk". Selline varajases faasis rakendatud keskhaldustarkvara aitab vältida mitmeid mõtetult aeganõudvaid seadistamisi hiljem kasvavale haldusvõrgule. Seetõttu edukas süsteemi administraator peab süsteemi ainult üles seadma ja siis nagu "nähtamatult" seda haldama.
Viienda loengu [5] esimeses pooles tutvusin tööturu ohtudega, sain soovitusi nendega tegelemiseks ja nõuandeid paremaks vältimiseks. Soovitusi jagati ka selle kohta, kuhu minna ja mida ennem ära teha. Erinevad ettevõtted on erinevad ja ennekõike peab tundma kohta, kuhu lähed. Teisel poolel räägiti, kes on SCRUM master ja mida ta teeb. Koostöö IT meeste ja ärimeeste vahel peab toimima ja see aitab ennetada palju vigu, millest esimesel loengupoolel räägiti ettevõttete tüüpide kirjeldamisel. SCRUM master tegelebki koostöö toimimise ja arendamisega.
Kuuendast loengust [6] sain teada ennekõike, misk andmeid ei allu analüüsile. Lisaks veel kuidas toimub andmete analüüs, millega tegelevad analüütikud MTAs ja kuidas nende tegevus aitab üleüldisele MTA tööle kaasa. Andmete analüüs on lisaks nende lugemisele ka nende tõlgendamine ehk vaatamine põhjalikumalt esmapilgust, et nende abil teha ratsionaalseid otsuseid. Andmeid on mitmel kujul ja enamikku on raske analüüsida programmidega tänu erinevale formatile. Näiteks statistilised andmed ühiskonnas sarnanevad palju protsessidega arvutis. Neid andmeid on tohutult ja nende lugemise läbi saab juba ka prognoosida tulevasi käitumismudeleid.
Seitsmes loeng [7] andis mulle läbivaate küberkaitse olemusest ja selle olukorrast Eestis. Enamus loengust keskendus küberkaitse hetkeolukorra tekkimise ajaloole koos asjakohaste näidetega lektori oma kogemustest loomulikult. Väga huvitav oli küberkaitse loomuse seletus. Kuidas keeruka krüptoga saab andmed vastase ette ära peita ja kuidas ühiskonna protsesside jälgimine aitab ennetada rünnakuid või rünnakud kübermaailmas aitavad ennetada ühiskondlikke protsesse. Loomulikult tugev rõhutus rühmalisele koostööle ehk keegi ei ole kõiketeadja. Hilisemalt sain infot niipalju, et küberkomponent peab olema või vähemalt võiks olla igas kaitsealases väljaõppes ja eesti küberkaitse sõltub palju koostööst teiste riikidega kuna hallata meie avatud majandust kaitsvat kaitsesüsteemi käib meiesugusele väiksele riigile üle jõu. Seetõttu koostööprojektid NATOga ja naaberriikidega.
Kaheksas [8] ehk viimane loeng andis mulle ülevaate turunduse tegevusest ja brändist kui turunduse produktist. Sain aru, et turunduses on väga tähtis teha turuanalüüse ja loomulikult luua hea toode, mis vastab vastavale turule. Hea toode pole hea bränd kui keegi sellest midagi ei tea ja keegi seda osta ei saa. Lisaks on tähtis ka suhtekorraldus, millega antakse avalikkusele teada sinu firma olemus ning tegevus. Vajalikud teadmised turundusest ja ITst on vajalikud iga tänapäeva firma eksisteerimiseks (Growth Hacking). Enam pole nii lihtne isemüüdava tootega maha saada.
Kokkuvõtteks võin öelda, et IT maailma eksisteerib vähesemal või suuremal määral igalpool. Koos arusaamaga ettevõtete toimimisest, programmeerimisest ja selle rakendamisest erinevates valdkondades muutub aina selgemaks võimalus liikuda muul erialalt ITsse, IT eriala siseselt või isegi IT erialalt muudele erialadele. Lisaks seda veel kaotamata oma kokkupuudet IT maailmaga.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus Vastavalt õppekorralduse eeskirjale [9] on riigi finantseeritaval õppekohal õppijal õigus tasuta sooritada korduseksameid kaks korda ja seda kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Korduseksamite toimumise ajad määrab ära Õppeosakond ja annab need õppurile teada hiljemalt kuu aega ennem eksamisessiooni algust. Korduseksamitele peab registreerima hiljemalt kaks päeva ennem eksamit ja registreerimine toimub läbi ÕISi. Tasulisel õppekohal õppija peab korduseksami eest maksma ja selle tasu suurus on 20 eurot. [10]
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus Vajaduspõhise õppetoetuse [11] saamiseks peab:
- õppur olema kõrgkooli sisseastunud 2013/14 õa või hiljem
- õppuri perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta olema kuni 329 eurot
- õppur õppima täiskoormusega, täites õppekava nõudeid täies mahus
Toetuse suurus sõltub õppuri perekonna keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse jagades toetuse taotlusele eelnenud aasta deklareeritud maksustatud tulu pereliikmete arvuga. Õppetoetuse saamiseks peab õppuri minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?.
Vastus
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd, siis tuleb semestri lõpuks kinni maksta 3 EAPd, mis täiskoormusnõudest (27 EAP) puudu jäid. Kuna kumulatiivselt aasta lõpuks vajalikku koormusnõuet kevadsemestri ainepunktidega kokku ei saadud, tuleb aasta lõpuks tasuda veelkord sügissemestri puudujäänud ainepunktide eest ehk siis kokku 6 EAP eest. Arve suurus on seega 6*50€ = 300€. [12]
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) videosalvestus 26.10
- ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) videosalvestus 31.08
- ↑ Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) videosalvestus 07.09
- ↑ Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) videosalvestus 14.09
- ↑ Loengute "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) videosalvestus 21.09
- ↑ Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja) videosalvestus 28.09
- ↑ Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) videosalvestus 05.10
- ↑ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) videosalvestus 12.10
- ↑ Õppekorralduse eeskiri
- ↑ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal
- ↑ Vajaduspõhine õppetoetus
- ↑ Kõrgharidusreform KKK
