User:Lmorozov: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| (10 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]] | |||
=Erialatutvustuse aine arvestustöö= | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
Autor: Ljubov Morozova | Autor: Ljubov Morozova | ||
| Line 7: | Line 7: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Eriala valik on väga oluline otsus iga inimese elus. Sellest sõltub, kas inimene hakkab tegema tööd, mis talle toob | Eriala valik on väga oluline otsus iga inimese elus. Sellest sõltub, kas inimene hakkab tegema tööd, mis talle toob inspiratsiooni ja harmooniat või hoopis segab elu nautimist. Väga tihti juhtub, et inimesed valivad enda jaoks eriala, millest teavad vähe või millest ettekujutus erineb tegelikkusest. Tähtis on juba õpingute alguses saada ettekujutus sellest, millega inimene hakkab tulevikus tegelema, millised raskused võivad tekkida, milleks tuleb valmis olla, millele on vaja pöörata rohkem tähelepanu. | ||
Erialatutvustuse aine raames oli mul hea võimalus tutvuda erialaga, mida olen valinud enda õpingute jaoks, vaadata videoloenguid, kus esinesid eriala asjatundjad, mõtiskleda enda tuleviku plaanide üle ning selgitada välja olulisemaid aspekte, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu nii õpingute käigus kui ka tuleviku töö juures. Käesolevas essees toon esile iga loengu olulised aspektid, kirjeldan lühidalt põhilised teemad, mis olid kajastatud aine raames ning võrdlen esinejate arvamusi olulisemate teemade kohta. Kokkuvõttes esitan ka enda arvamus sellest, mida olen õppinud ja milliseid järeldusi olen enda jaoks teinud. | |||
Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ning tutvustati õppeosakonna töötajaid. Loeng oli vajalik ja väga kasulik, vaatamata sellele, et sama materjalidega saab tutvuda ka IT Kolledži kodulehel. Mulle väga meeldis see, et oli võimalik esitada küsimusi ja õppeosakonna töötajad olid avatud suhtlemiseks<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Sissejuhatav loeng" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23. september loengussalvestus ]</ref>. | |||
Olen tihti kuulnud infosüsteemide arhitektidest, kuigi ei kujutanud ette, millega nemad tegelevad. Loengu käigus rääkis meile Andres Kütt enda eriala omapärasusest ning ka oma õpingutest erinevates ülikoolides. Ta tõi esile probleeme, millega arhitektid kokku puutuvad, rääkis sellest, et nad peavad oskama suhelda inimestega ja oskama ka selgitada, sest nende ülesanne on juhtima keerukust. Lisaks sellele andis ta meile kasulikke nõuandeid, et üliõpilane peab ise võtma igast ainest seda, mis tal vaja läheb ja tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka akadeemilisele bürokraatiale, kuna see on tähtis osa õpingutest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengussalvestus ]</ref>. | |||
Kristel ja Marko Kruustük Testiliost rääkisid meile startupide maagilisest maailmast. Jutustades oma edulugu erilise entusiasmiga, nad selgitasid meile, millised on olemas võimalused oma startupi alustamiseks ja kust saab abi saada ja toetust küsida. Sain teada, et idee ei sünni üleöö. Selleks, et edu saavutada tuleb palju tööd teha ja ei tohi alla anda<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel, Marko Kruustük) 7. september loengussalvestus ]</ref>. | |||
“Süsadminnimisest” rääkis meile Lembitu Ling. Sain rohkem teada, millise raskustega puutub kokku süsteemide administraator, kuidas vältida konflikte arendajatega ja millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata õpingute jooksul. Näiteks, peab süsteemide administraator oskama koodi lugema ning teadma kuidas asjad täpsemalt töötavad. Kasuks tuleb ka pidev monitooring, selleks et ennetada probleemide tekkimist. Oluline on hea partnerlus arendajate, arhitektide ja juhtkonnaga. Ling rõhutas, et parem on kasutusele võtta juba olemasolevaid süsteeme<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengussalvestus ]</ref>. | |||
Vaatamata sellele, et olen juba kaua aega tööinimene, Andres Septer ja Einar Koltšanov loengust leidsin palju kasulikku ka enda jaoks. Septer tutvustas meile erinevate karjäärivõimalused IT valdkonnas. Ta rääkis riigiasutuste, suurte ja väikeste firmade töö spetsiifikast, tuues esile nii positiivseid, kui ka negatiivseid aspekte. Ta soovitas meile luua “võrgustik” juba kooli ajal, sest pärast on lihtsam tööd leida tutvuste kaudu. Koltšanov aga tutvustas meile Scrum Master eriala omapärasusi ning ütles, et meil on alati võimalus liikuda ja muutuda<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg", "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengussalvestus ]</ref>. | |||
Tänapäeval saame rääkida erinevate valdkondade sõltuvusest IT-st. Kuidas seda kasutatakse EMTA analüütikaosakonnas rääkis meile Ivar Laur. Ta näitas, kui olulised on tehnilised lahendused andmeanalüüsimisel ning rõhutas seost andmeanalüüsi ja IT vahel<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengussalvestus ]</ref>. | |||
Jaan Priisalu rääkis oma loengus Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta seletas, et küberkaitse mõte on säilitada olemasoleva olukorda ja tagada inimestele vaba aega, sest viimasel ajal üha rohkem rünnatakse ühiskonna protsesse. Ta mainis ka seda, et alati tuleb kasuks vana kogemus ning teadmised teistest valdkondadest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengussalvestus ]</ref>. | |||
IT ja turundusest tuli meile loengut pidama Hedi Mardisoo Starmanist. Ta rääkis, et tänapäeval ei ole ettevõtteid, mis ei puutu kokku IT-ga. Infotehnoloogia aitab turundusprotsesse läbi viia. Ta võrdles IT ja turundusmaailma ning tõi esile, et turundus baseerub planeerimisel, aga IT valdkonnas tehakse palju asju testimise käigus. Mardisoo arvates, tuleb ka turunduses rohkem kasutada testimise meetodeid, selleks et kohe saada tagasisidet ning kiiremini reageerida muutustele<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengussalvestus ]</ref>. | |||
Minu arvates, käesoleva aine raames toimunud loengud olid väga kasulikud ning kõik esinejad jätsid positiivse mulje. Vaatamata sellele, et nad rääkisid erinevatest teemadest, märkasin ka sarnasusi nende kõnedes. Paljud rõhutasid, et töökäigus on oluline suhtlemisoskus, koostöö ja kasuks tulevad ka teadmised teistest valdkondadest. Loengutes oli juttu sellest, et tänapäeval on üha rohkem valdkondi, mis sõltuvad IT-st. Loengud aitasid mul paremini tundma õppida IT valdkonda. Ma sain teada, millele tuleb pöörata rohkem tähelepanu õpingute jooksul ning mis mind peale kooli ees ootab. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
| Line 48: | Line 36: | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
Kui üliõpilane kukkus eksamil läbi, siis tal on veel kuni 2 kordussooritust. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri - Arvestused]</ref>. Riigi finantseeritaval õppekohal kordussooritus on tasuta, kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (praegu tasu suurus on 20 €) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Eesti Infotehnoloogia Kolledž - Tudengile (KKK)]</ref>. | |||
===Küsimus 5=== | ===Küsimus 5=== | ||
| Line 59: | Line 42: | ||
'''Vastus''' | '''Vastus''' | ||
http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ | Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab üliõpilane olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot, ta õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne, ta ei viibi akadeemilisel õppepuhkusel. Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmise sissetuleku suurusest pereliikme kohta. Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on 30 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Eesti Infotehnoloogia Kolledž - Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>. | ||
===Ülesanne=== | ===Ülesanne=== | ||
Esimese semestri lõpuks on üliõpilasel 20 EAP ja teise semestri lõpuks on 27 EAP. Aasta lõpuks tuleb üliõpilasel osaliselt hüvitada õppekulud 14 EAP ulatuses. Esitatava arve suurus on 700 eurot (1 EAP maksab 50 | Esimese semestri lõpuks on üliõpilasel 20 EAP ja teise semestri lõpuks on 27 EAP. Aasta lõpuks tuleb üliõpilasel osaliselt hüvitada õppekulud 14 EAP ulatuses. Esitatava arve suurus on 700 eurot (1 EAP maksab 50 eurot) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Eesti Infotehnoloogia Kolledž - Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. | ||
=Viited= | =Viited= | ||
Latest revision as of 02:27, 26 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Ljubov Morozova
Esitamise kuupäev: 26 oktoober 2016
Essee
Eriala valik on väga oluline otsus iga inimese elus. Sellest sõltub, kas inimene hakkab tegema tööd, mis talle toob inspiratsiooni ja harmooniat või hoopis segab elu nautimist. Väga tihti juhtub, et inimesed valivad enda jaoks eriala, millest teavad vähe või millest ettekujutus erineb tegelikkusest. Tähtis on juba õpingute alguses saada ettekujutus sellest, millega inimene hakkab tulevikus tegelema, millised raskused võivad tekkida, milleks tuleb valmis olla, millele on vaja pöörata rohkem tähelepanu.
Erialatutvustuse aine raames oli mul hea võimalus tutvuda erialaga, mida olen valinud enda õpingute jaoks, vaadata videoloenguid, kus esinesid eriala asjatundjad, mõtiskleda enda tuleviku plaanide üle ning selgitada välja olulisemaid aspekte, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu nii õpingute käigus kui ka tuleviku töö juures. Käesolevas essees toon esile iga loengu olulised aspektid, kirjeldan lühidalt põhilised teemad, mis olid kajastatud aine raames ning võrdlen esinejate arvamusi olulisemate teemade kohta. Kokkuvõttes esitan ka enda arvamus sellest, mida olen õppinud ja milliseid järeldusi olen enda jaoks teinud.
Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ning tutvustati õppeosakonna töötajaid. Loeng oli vajalik ja väga kasulik, vaatamata sellele, et sama materjalidega saab tutvuda ka IT Kolledži kodulehel. Mulle väga meeldis see, et oli võimalik esitada küsimusi ja õppeosakonna töötajad olid avatud suhtlemiseks[1].
Olen tihti kuulnud infosüsteemide arhitektidest, kuigi ei kujutanud ette, millega nemad tegelevad. Loengu käigus rääkis meile Andres Kütt enda eriala omapärasusest ning ka oma õpingutest erinevates ülikoolides. Ta tõi esile probleeme, millega arhitektid kokku puutuvad, rääkis sellest, et nad peavad oskama suhelda inimestega ja oskama ka selgitada, sest nende ülesanne on juhtima keerukust. Lisaks sellele andis ta meile kasulikke nõuandeid, et üliõpilane peab ise võtma igast ainest seda, mis tal vaja läheb ja tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka akadeemilisele bürokraatiale, kuna see on tähtis osa õpingutest[2].
Kristel ja Marko Kruustük Testiliost rääkisid meile startupide maagilisest maailmast. Jutustades oma edulugu erilise entusiasmiga, nad selgitasid meile, millised on olemas võimalused oma startupi alustamiseks ja kust saab abi saada ja toetust küsida. Sain teada, et idee ei sünni üleöö. Selleks, et edu saavutada tuleb palju tööd teha ja ei tohi alla anda[3].
“Süsadminnimisest” rääkis meile Lembitu Ling. Sain rohkem teada, millise raskustega puutub kokku süsteemide administraator, kuidas vältida konflikte arendajatega ja millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata õpingute jooksul. Näiteks, peab süsteemide administraator oskama koodi lugema ning teadma kuidas asjad täpsemalt töötavad. Kasuks tuleb ka pidev monitooring, selleks et ennetada probleemide tekkimist. Oluline on hea partnerlus arendajate, arhitektide ja juhtkonnaga. Ling rõhutas, et parem on kasutusele võtta juba olemasolevaid süsteeme[4].
Vaatamata sellele, et olen juba kaua aega tööinimene, Andres Septer ja Einar Koltšanov loengust leidsin palju kasulikku ka enda jaoks. Septer tutvustas meile erinevate karjäärivõimalused IT valdkonnas. Ta rääkis riigiasutuste, suurte ja väikeste firmade töö spetsiifikast, tuues esile nii positiivseid, kui ka negatiivseid aspekte. Ta soovitas meile luua “võrgustik” juba kooli ajal, sest pärast on lihtsam tööd leida tutvuste kaudu. Koltšanov aga tutvustas meile Scrum Master eriala omapärasusi ning ütles, et meil on alati võimalus liikuda ja muutuda[5].
Tänapäeval saame rääkida erinevate valdkondade sõltuvusest IT-st. Kuidas seda kasutatakse EMTA analüütikaosakonnas rääkis meile Ivar Laur. Ta näitas, kui olulised on tehnilised lahendused andmeanalüüsimisel ning rõhutas seost andmeanalüüsi ja IT vahel[6].
Jaan Priisalu rääkis oma loengus Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta seletas, et küberkaitse mõte on säilitada olemasoleva olukorda ja tagada inimestele vaba aega, sest viimasel ajal üha rohkem rünnatakse ühiskonna protsesse. Ta mainis ka seda, et alati tuleb kasuks vana kogemus ning teadmised teistest valdkondadest[7].
IT ja turundusest tuli meile loengut pidama Hedi Mardisoo Starmanist. Ta rääkis, et tänapäeval ei ole ettevõtteid, mis ei puutu kokku IT-ga. Infotehnoloogia aitab turundusprotsesse läbi viia. Ta võrdles IT ja turundusmaailma ning tõi esile, et turundus baseerub planeerimisel, aga IT valdkonnas tehakse palju asju testimise käigus. Mardisoo arvates, tuleb ka turunduses rohkem kasutada testimise meetodeid, selleks et kohe saada tagasisidet ning kiiremini reageerida muutustele[8].
Minu arvates, käesoleva aine raames toimunud loengud olid väga kasulikud ning kõik esinejad jätsid positiivse mulje. Vaatamata sellele, et nad rääkisid erinevatest teemadest, märkasin ka sarnasusi nende kõnedes. Paljud rõhutasid, et töökäigus on oluline suhtlemisoskus, koostöö ja kasuks tulevad ka teadmised teistest valdkondadest. Loengutes oli juttu sellest, et tänapäeval on üha rohkem valdkondi, mis sõltuvad IT-st. Loengud aitasid mul paremini tundma õppida IT valdkonda. Ma sain teada, millele tuleb pöörata rohkem tähelepanu õpingute jooksul ning mis mind peale kooli ees ootab.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Kui üliõpilane kukkus eksamil läbi, siis tal on veel kuni 2 kordussooritust. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist [9]. Riigi finantseeritaval õppekohal kordussooritus on tasuta, kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (praegu tasu suurus on 20 €) [10].
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab üliõpilane olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot, ta õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne, ta ei viibi akadeemilisel õppepuhkusel. Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmise sissetuleku suurusest pereliikme kohta. Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on 30 EAP semestris [11].
Ülesanne
Esimese semestri lõpuks on üliõpilasel 20 EAP ja teise semestri lõpuks on 27 EAP. Aasta lõpuks tuleb üliõpilasel osaliselt hüvitada õppekulud 14 EAP ulatuses. Esitatava arve suurus on 700 eurot (1 EAP maksab 50 eurot) [12].
Viited
- ↑ Loengu "Sissejuhatav loeng" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 23. september loengussalvestus
- ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengussalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel, Marko Kruustük) 7. september loengussalvestus
- ↑ Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengussalvestus
- ↑ Loengu "IT tööturg", "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengussalvestus
- ↑ Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengussalvestus
- ↑ Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengussalvestus
- ↑ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengussalvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri - Arvestused
- ↑ Eesti Infotehnoloogia Kolledž - Tudengile (KKK)
- ↑ Eesti Infotehnoloogia Kolledž - Vajaduspõhine õppetoetus
- ↑ Eesti Infotehnoloogia Kolledž - Kõrgharidusreform (KKK)
