User:Apaumees: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| (68 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]] | |||
= Erialatutvustuse aine arvestustöö = | = Erialatutvustuse aine arvestustöö = | ||
| Line 9: | Line 9: | ||
Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Spitsõn, M., Varendi, M., Tretjakov, J., & Septer, A. (22.10.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]]</ref> tutvustas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja sisekorda. Eesti Infotehnoloogia Kolledž on rakenduskõrgkool, mis pakub tudengitele praktilist IT alast haridust ning paindlikku õppekorraldust. Rakenduskõrgharidust on võimalik omandada erinevatel erialadel päevases, õhtuses või kaugõppes, lisaks on võimalik end täiendada nii tasemeõppes, eksternõppes kui ka täiendusõppes. Õpingute jooksul on tudengitel võimalik taotleda mitmeid erinevaid stipendiume, kuid nende saamiseks peavad ka õppetulemused olema vastavad. IT Kolledžis edukalt hakkama saamiseks on vajalik kohe alguses endale selgeks teha kõik õppekorralduse reeglid ning kolledžis kehtiv sisekord, oluline on ka suhtlus kaastudengitega, kes pakuvad vajalikku tuge õppeteekonnal. Lisaks õppetegevusele, on võimalik IT Kolledžis aktiivselt kaasa lüüa ka üliõpilasesinduses, Robootikaklubis, EIK Meediaklubis või muudes huvitegevustes ja -gruppides. Loengus kõlanud tarkuseteradest jäi eelkõige meelde Andres Septeri soovitus: "Õppige programmeerima!<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Spitsõn, M., Varendi, M., Tretjakov, J., & Septer, A. (22.10.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]]</ref>" – see on üks vajalikumaid oskuseid, mida läheb vaja nii praegu kui ka tulevikus, et muuta inimkonna tööd ja tegevusi lihtsamaks ja (kulu)efektiivsemaks. | |||
IT-arhitektina tegutsev Andres Kütt rääkis enda erinevatest kooliteedest, töökohtadest ja tööst, elukogemustest, huvitavatest mälestustest ning õppetundidest, mida ta kogenud on. Tema arvates on koolil ja koolil vahe, õige ülikooli valimine mõjutas Andres Kütti väga tugevalt ning ta otsustas tänu õpingutele Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis pühenduda edaspidi hoopis akadeemilisele karjäärile. Andres Kütti loengust jäid kõlama kaks väga olulist ning inspireerivat mõttetera <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Kütt, A. (22.10.2016). Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]]</ref>: | |||
* "Kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks"; | * "Kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks"; | ||
* "Ainuke, kes on päriselt huvitatud, et te saaksite hea hariduse, olete teie ise." | * "Ainuke, kes on päriselt huvitatud, et te saaksite hea hariduse, olete teie ise." | ||
Kristel ja Marko Kruustük rääkisid enda karjääritee leidmisest ning esimestest sammudest IT maailmas, andsid ülevaate mitmest Eesti start-up eduloost, sealhulgas Transferwise, Pipedrive, Starship Technologies ja GrabCAD ning rääkisid pikemalt sellest, kuidas nad jõudsid äriideeni, kuidas asutati Testlio, kuidas kaasati raha erinevatest ärikiirenditest, kust tulid ja kes olid esimesed tiimiliikmed, kuidas on ettevõte ainult mõne aastaga arenenud ja kasvanud ligi 50-töötajaga edukaks ettevõtteks ning millised raskused on nad pidanud sealjuures ületama. Kruustükid andsid nippe värbamiseks startup-maailmas, jagasid ideid alustamiseks ning tõdesid, et äri tegemiseks on vaja palju enamat, kui vaid tehnilisi teadmisi. Hea soovitus Markolt start-upi tegemiseks oli järgnev: "Leia enda kirg. Kui sa ehitad midagi, mis sulle ei meeldi, siis sa ilmselt sellesse palju unetuid öid ei pane ka <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kruustük, K., & Kruustük, M. (22.10.2016). Testimine ja startupid. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]]</ref>." | |||
Lembit Ling rääkis, kuidas ta leidis tee tehnikust süsteemiadministraatoriks (edaspidi süs-admin), milline oli tema kogemus erinevates ettevõtetes (sh Transcom, Sertifitseerimiskeskus, SMIT, SignWise, CGI, Titanium Systems), jagas oma olulisemaid õppetunde ning reegleid enda kogemustest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Ling, L. (22.10.2016). "Süsadminnimisest". [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]]</ref>: | |||
* Kui on mitu süs-adminni, siis süs-adminnide vahelised vastutusvaldkonnad peavad olema kokku lepitud; | |||
* Süs-admin peab olema laisk; | * Süs-admin peab olema laisk; | ||
* Hea süs-admin üle kolme korra ei tee ühtegi asja käsitsi. Kui sa kolmandat korda pead mingeid samu asju tegema, siis on tark see ära skriptida, et ei peaks nii palju tööd tegema; | * Hea süs-admin üle kolme korra ei tee ühtegi asja käsitsi. Kui sa kolmandat korda pead mingeid samu asju tegema, siis on tark see ära skriptida, et ei peaks nii palju tööd tegema; | ||
* Hea süs-admin ei ole see, kes kogu aeg on pildis ja olemas, hea süs-admin oled siis, kui sind pole näha (kuid siinkohal on oht, et võib tekkida vastuolu tööandjaga) | * Hea süs-admin ei ole see, kes kogu aeg on pildis ja olemas, hea süs-admin oled siis, kui sind pole näha (kuid siinkohal on oht, et võib tekkida vastuolu tööandjaga); | ||
* Ärge kunagi tehke tööalaseid sohilapsi – servereid, | * Ärge kunagi tehke tööalaseid sohilapsi – servereid, mida te panete püsti kõrvalt, tasuta, sõbrale; | ||
* Hea arendaja on see, kes on nagu malemängija – ta suudab käike ette näha | * Hea arendaja on see, kes on nagu malemängija – ta suudab käike ette näha; | ||
* Hea süs-admin on partner nii arendajale kui arhitektile, samuti ettevõtte juhtkonnale | * Hea süs-admin on partner nii arendajale kui arhitektile, samuti ettevõtte juhtkonnale – ta suudab anda sisendit selle kohta, mis ja miks katki läks, kui läks, ning mida on vaja teha, et seda edaspidi ei juhtuks ning ennetada süsteemi katki minemist; | ||
* Kasutage | * Kasutage valmisolevaid standardseid lahendusi, alati ei ole vaja jalgratast leiutada; | ||
* Hea süs-admin peab koodist aru saama. | |||
Andres Septer jagas enda loengus "IT tööturg" kasulikke nõuandeid, mida järgida end nö "maha müües", üks olulisim viga, mida inimesed teevad tööd otsides, on see, et ettevõtte kohta ei tehta kodutööd, vajalik on kontrollida ettevõtte tausta ning oluline on luua võrgustik <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Septer, A., & Koltšanov, E. (23.10.2016). IT tööturg. Karjäärikäänakud. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]]</ref>. Järgnevalt tõi ta välja erinevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide (sh riigiasutus, ''enterprise'', keskmine ettevõte, väikeettevõte, start-upid) head, vead, omapärad ning tüüpolukorrad, millega võiks arvestada. Septer väitis, et parimad töökohad liiguvad "tagatoas" ning avalik konkurss on "jäänused" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Septer, A., & Koltšanov, E. (23.10.2016). IT tööturg. Karjäärikäänakud. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]]</ref>. Antud väidetega ei saa ma nõustuda ning arvan, et kui ettevõtted värbavad ainult nö "tagatoast", siis teisi alternatiive mitte kaaludes ei pruugi nad leida soovitud positsioonile parimat võimalikku töötajat. Samamoodi avaliku konkursi puhul, mõnele positsioonile võib olla lihtsalt väga keeruline õiget inimest leida, samuti ei pruugi kontaktvõrgustik piisavalt suur olla, et leida seda õiget inimest, seega oleks mõistlikum lisakanaleid kasutada ning kindlasti ei ole avalikus konkursis olevad inimesed "jäänused", ka seal leidub asjalikke spetsialiste, kes otsivad võib-olla uusi väljakutseid. | |||
Einar Koltšanov tõi välja huvitavaid võrdlusi, mida mõtleb IT äripoolest ja vastupidi ning milles seisneb nende kahe poole probleem: "Mitte keegi ei õpeta äripoolt aru saama IT spetsiifikast. Mitte keegi ei õpeta IT-d aru saama äri spetsiifikast. IT ei mõista äri, kuid äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel halvem <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Septer, A., & Koltšanov, E. (23.10.2016). IT tööturg. Karjäärikäänakud. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]]</ref>." Selline tõekspidamine on tõesti tihti esinev, kus äripoolel on IT-le ebarealistlikud ootused – nõutakse võimatuid asju või seatakse võimatu tähtaeg, halvimal juhul mõlemad viimased variandid. IT-inimestele aga heidetakse ette nende kitsast arusaama ärist. Mõlemad peavad õppima ja saavutama koostööks ideaalse olukorra. | |||
EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur rääkis teemal "Andmed ei allu analüüsile" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Laur, I. (23.10.2016). Andmed ei allu analüüsile. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]]</ref>, väga huvitav ettekanne andmeanalüüsist, millega esitati palju faktilisi andmeid majandusest, ettevõtetest, maksudest ja maksupettustest. Andmeanalüüs pole pelgalt statistika, vaid on üks olulisemaid töövahendeid objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi (inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Kunagi ei ole aega tegeleda kõigi ja kõigega. Andmeanalüüs pakub vastuseid, millega on mõistlikum, vajalikum tegeleda ning mis on kasulikum <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Laur, I. (23.10.2016). Andmed ei allu analüüsile. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]]</ref>. Oluline tõdemusena loengust selgus, et kõik andmed ja graafikud ei pruugi olla alati nii must-valged, andmete taga võib peituda varjatut infot, mis ei kajastu andmeanalüüsis, kuid mõjutab selle tulemusi. | |||
Jaan Priisalu rääkis teemal "Eesti Vabariigi küberkaitse" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Priisalu, J. (23.10.2016). Eesti Vabariigi küberkaitse. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]]</ref>. Priisalu tutvustas põhjalikult Eesti Vabariigi küberkaitse koostöö ajalugu, jagades sealjuures erinevaid põhjendusi, selgitusi, järeldusi ning lugusid. Võrreldes varasema ajaga on tänapäeval kuritegevus valdavalt grupeerunud ja teadlikult organiseeritud ning küberrünnakud on muutunud seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega nii äris kui ühiskonnas ka paratamatult sagedamini esinevaks kuritegevuses üldiselt. Oluline on rõhuda koostöövõrgustikele, et tagada küberturvalisus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Priisalu, J. (23.10.2016). Eesti Vabariigi küberkaitse. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]]</ref>. | |||
Hedi Mardisoo rääkis teemal "IT ja turundus" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Mardisoo, H. (23.10.2016). IT ja turundus. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]]</ref>. Turunduse ülesanne on paika panna õige toode, õige hind, õige müügitoetus, õige koht ja õiged inimesed ehk turundusmix. Ettevõtteid on väga mitmesuguseid, nii on ka IT ja turunduse roll firmades erinev. Oluline on IT & äri/turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Mardisoo, H. (23.10.2016). IT ja turundus. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]]</ref>. | |||
Kursuse loengute fookus oli valdavalt omavahelistel seostel: süsteemiadministraatorite ja arendajate koostöö, süsteemiadministraatorite ja analüütikute koostöö, IT ja turunduse koostöö ning aspektid. Koostöö on oluline, olgu selleks siis erinevate valdkondada vaheline koostöö (IT ja turundus, IT ja äritegevus, IT ja julgeolek) või koostöö naabritega, kontaktvõrgustike loomine (äripartnerite, töötajate või töökoha leidmiseks) või koostöö üldiselt, mis tihti on võtmesõnaks äri tegemisel. Äri on mitmetahuline ning see nõuab erinevaid oskusi ja teadmisi, IT-äris edukalt läbilöömiseks ei piisa pelgalt tehnilistest teadmistest, vaid on vaja enamat ning mõista seoseid. Mitmest loengust jäi kõlama ka see, et tänapäeval on programmeerimiskeele põhialuste mõistmine väga oluline ning tulevikus on see seda veel enam, IT-d läheb vaja pea igas valdkonnas. | |||
| Line 85: | Line 60: | ||
Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva: | Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva: | ||
* Ainete deklareerimine ja deklaratsiooni kinnitamine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Karmo, K. ( | * Ainete deklareerimine ja deklaratsiooni kinnitamine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Karmo, K. (24.10.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) kaugõppe sissejuhatav loeng nr 1 [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c]]</ref> | ||
* Akadeemilisele puhkusele minemine või tagasi tulemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Karmo, K. ( | * Akadeemilisele puhkusele minemine või tagasi tulemine <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Karmo, K. (24.10.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) kaugõppe sissejuhatav loeng nr 1 [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c]]</ref> | ||
* Akadeemiline liikumine <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž (24. | * Akadeemiline liikumine <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž (24.10.2016). Õppkorralduse eeskiri P7.1. [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]]</ref> | ||
* VÕTA taotlemine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]]</ref> | * VÕTA taotlemine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]]</ref> | ||
* Kordussoorituse tegemine <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž (24. | * Kordussoorituse tegemine <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž (24.10.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.2.8 [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]]</ref> | ||
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž (24. | Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž (24.10.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.3.10. [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]]</ref>. | ||
| Line 100: | Line 75: | ||
==== Vastus ==== | ==== Vastus ==== | ||
Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]]</ref>. Aasta lõpus esitatava arve suurus on: | Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]]</ref>. | ||
Peale esimest semestrit: 27 - 19 = 8EAP | |||
EAP maksumus 50€ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Karmo, K. (24.10.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) kaugõppe sissejuhatav loeng nr 1 [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c]]</ref>: | |||
8*50 = 400€ | |||
Aasta lõpus esitatava arve suurus on: | |||
2*27 - 19 - 22 = 13EAP | 2*27 - 19 - 22 = 13EAP | ||
13*50 = '''650€''' | 13*50 = '''650€''' | ||
| Line 111: | Line 92: | ||
== Viited == | == Viited == | ||
<references /> | <references /> | ||
=== Notes === | |||
Antud arvestustöös on kasutatud numbrilist viitamist. Kasutatud allikate vormistamisel on kasutatud näitena Eesti Infotehnoloogia Kolledži kirjalike tööde vormistamise ja koostamise metodoodilist juhendit <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ Lepikult, T., Tamm, M. (24.10.2016). Kirjalike tööde koostamine ja vormistamine (Metodoodiline juhend). [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/]]</ref>, mille järgi internetist pärinevad allikad vormistatakse järgnevalt: | |||
Lähtutakse samadest põhimõtetest kui publitseeritud materjalide puhul: Autor (internetist materjali lugemise kuupäev). Materjali nimetus. [Interneti aadress] | |||
Latest revision as of 08:11, 26 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Anni Paumees
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016
Essee
Esimene loeng [1] tutvustas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja sisekorda. Eesti Infotehnoloogia Kolledž on rakenduskõrgkool, mis pakub tudengitele praktilist IT alast haridust ning paindlikku õppekorraldust. Rakenduskõrgharidust on võimalik omandada erinevatel erialadel päevases, õhtuses või kaugõppes, lisaks on võimalik end täiendada nii tasemeõppes, eksternõppes kui ka täiendusõppes. Õpingute jooksul on tudengitel võimalik taotleda mitmeid erinevaid stipendiume, kuid nende saamiseks peavad ka õppetulemused olema vastavad. IT Kolledžis edukalt hakkama saamiseks on vajalik kohe alguses endale selgeks teha kõik õppekorralduse reeglid ning kolledžis kehtiv sisekord, oluline on ka suhtlus kaastudengitega, kes pakuvad vajalikku tuge õppeteekonnal. Lisaks õppetegevusele, on võimalik IT Kolledžis aktiivselt kaasa lüüa ka üliõpilasesinduses, Robootikaklubis, EIK Meediaklubis või muudes huvitegevustes ja -gruppides. Loengus kõlanud tarkuseteradest jäi eelkõige meelde Andres Septeri soovitus: "Õppige programmeerima![2]" – see on üks vajalikumaid oskuseid, mida läheb vaja nii praegu kui ka tulevikus, et muuta inimkonna tööd ja tegevusi lihtsamaks ja (kulu)efektiivsemaks.
IT-arhitektina tegutsev Andres Kütt rääkis enda erinevatest kooliteedest, töökohtadest ja tööst, elukogemustest, huvitavatest mälestustest ning õppetundidest, mida ta kogenud on. Tema arvates on koolil ja koolil vahe, õige ülikooli valimine mõjutas Andres Kütti väga tugevalt ning ta otsustas tänu õpingutele Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis pühenduda edaspidi hoopis akadeemilisele karjäärile. Andres Kütti loengust jäid kõlama kaks väga olulist ning inspireerivat mõttetera [3]:
- "Kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks";
- "Ainuke, kes on päriselt huvitatud, et te saaksite hea hariduse, olete teie ise."
Kristel ja Marko Kruustük rääkisid enda karjääritee leidmisest ning esimestest sammudest IT maailmas, andsid ülevaate mitmest Eesti start-up eduloost, sealhulgas Transferwise, Pipedrive, Starship Technologies ja GrabCAD ning rääkisid pikemalt sellest, kuidas nad jõudsid äriideeni, kuidas asutati Testlio, kuidas kaasati raha erinevatest ärikiirenditest, kust tulid ja kes olid esimesed tiimiliikmed, kuidas on ettevõte ainult mõne aastaga arenenud ja kasvanud ligi 50-töötajaga edukaks ettevõtteks ning millised raskused on nad pidanud sealjuures ületama. Kruustükid andsid nippe värbamiseks startup-maailmas, jagasid ideid alustamiseks ning tõdesid, et äri tegemiseks on vaja palju enamat, kui vaid tehnilisi teadmisi. Hea soovitus Markolt start-upi tegemiseks oli järgnev: "Leia enda kirg. Kui sa ehitad midagi, mis sulle ei meeldi, siis sa ilmselt sellesse palju unetuid öid ei pane ka [4]."
Lembit Ling rääkis, kuidas ta leidis tee tehnikust süsteemiadministraatoriks (edaspidi süs-admin), milline oli tema kogemus erinevates ettevõtetes (sh Transcom, Sertifitseerimiskeskus, SMIT, SignWise, CGI, Titanium Systems), jagas oma olulisemaid õppetunde ning reegleid enda kogemustest [5]:
- Kui on mitu süs-adminni, siis süs-adminnide vahelised vastutusvaldkonnad peavad olema kokku lepitud;
- Süs-admin peab olema laisk;
- Hea süs-admin üle kolme korra ei tee ühtegi asja käsitsi. Kui sa kolmandat korda pead mingeid samu asju tegema, siis on tark see ära skriptida, et ei peaks nii palju tööd tegema;
- Hea süs-admin ei ole see, kes kogu aeg on pildis ja olemas, hea süs-admin oled siis, kui sind pole näha (kuid siinkohal on oht, et võib tekkida vastuolu tööandjaga);
- Ärge kunagi tehke tööalaseid sohilapsi – servereid, mida te panete püsti kõrvalt, tasuta, sõbrale;
- Hea arendaja on see, kes on nagu malemängija – ta suudab käike ette näha;
- Hea süs-admin on partner nii arendajale kui arhitektile, samuti ettevõtte juhtkonnale – ta suudab anda sisendit selle kohta, mis ja miks katki läks, kui läks, ning mida on vaja teha, et seda edaspidi ei juhtuks ning ennetada süsteemi katki minemist;
- Kasutage valmisolevaid standardseid lahendusi, alati ei ole vaja jalgratast leiutada;
- Hea süs-admin peab koodist aru saama.
Andres Septer jagas enda loengus "IT tööturg" kasulikke nõuandeid, mida järgida end nö "maha müües", üks olulisim viga, mida inimesed teevad tööd otsides, on see, et ettevõtte kohta ei tehta kodutööd, vajalik on kontrollida ettevõtte tausta ning oluline on luua võrgustik [6]. Järgnevalt tõi ta välja erinevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide (sh riigiasutus, enterprise, keskmine ettevõte, väikeettevõte, start-upid) head, vead, omapärad ning tüüpolukorrad, millega võiks arvestada. Septer väitis, et parimad töökohad liiguvad "tagatoas" ning avalik konkurss on "jäänused" [7]. Antud väidetega ei saa ma nõustuda ning arvan, et kui ettevõtted värbavad ainult nö "tagatoast", siis teisi alternatiive mitte kaaludes ei pruugi nad leida soovitud positsioonile parimat võimalikku töötajat. Samamoodi avaliku konkursi puhul, mõnele positsioonile võib olla lihtsalt väga keeruline õiget inimest leida, samuti ei pruugi kontaktvõrgustik piisavalt suur olla, et leida seda õiget inimest, seega oleks mõistlikum lisakanaleid kasutada ning kindlasti ei ole avalikus konkursis olevad inimesed "jäänused", ka seal leidub asjalikke spetsialiste, kes otsivad võib-olla uusi väljakutseid.
Einar Koltšanov tõi välja huvitavaid võrdlusi, mida mõtleb IT äripoolest ja vastupidi ning milles seisneb nende kahe poole probleem: "Mitte keegi ei õpeta äripoolt aru saama IT spetsiifikast. Mitte keegi ei õpeta IT-d aru saama äri spetsiifikast. IT ei mõista äri, kuid äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel halvem [8]." Selline tõekspidamine on tõesti tihti esinev, kus äripoolel on IT-le ebarealistlikud ootused – nõutakse võimatuid asju või seatakse võimatu tähtaeg, halvimal juhul mõlemad viimased variandid. IT-inimestele aga heidetakse ette nende kitsast arusaama ärist. Mõlemad peavad õppima ja saavutama koostööks ideaalse olukorra.
EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur rääkis teemal "Andmed ei allu analüüsile" [9], väga huvitav ettekanne andmeanalüüsist, millega esitati palju faktilisi andmeid majandusest, ettevõtetest, maksudest ja maksupettustest. Andmeanalüüs pole pelgalt statistika, vaid on üks olulisemaid töövahendeid objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi (inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Kunagi ei ole aega tegeleda kõigi ja kõigega. Andmeanalüüs pakub vastuseid, millega on mõistlikum, vajalikum tegeleda ning mis on kasulikum [10]. Oluline tõdemusena loengust selgus, et kõik andmed ja graafikud ei pruugi olla alati nii must-valged, andmete taga võib peituda varjatut infot, mis ei kajastu andmeanalüüsis, kuid mõjutab selle tulemusi.
Jaan Priisalu rääkis teemal "Eesti Vabariigi küberkaitse" [11]. Priisalu tutvustas põhjalikult Eesti Vabariigi küberkaitse koostöö ajalugu, jagades sealjuures erinevaid põhjendusi, selgitusi, järeldusi ning lugusid. Võrreldes varasema ajaga on tänapäeval kuritegevus valdavalt grupeerunud ja teadlikult organiseeritud ning küberrünnakud on muutunud seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega nii äris kui ühiskonnas ka paratamatult sagedamini esinevaks kuritegevuses üldiselt. Oluline on rõhuda koostöövõrgustikele, et tagada küberturvalisus [12].
Hedi Mardisoo rääkis teemal "IT ja turundus" [13]. Turunduse ülesanne on paika panna õige toode, õige hind, õige müügitoetus, õige koht ja õiged inimesed ehk turundusmix. Ettevõtteid on väga mitmesuguseid, nii on ka IT ja turunduse roll firmades erinev. Oluline on IT & äri/turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse [14].
Kursuse loengute fookus oli valdavalt omavahelistel seostel: süsteemiadministraatorite ja arendajate koostöö, süsteemiadministraatorite ja analüütikute koostöö, IT ja turunduse koostöö ning aspektid. Koostöö on oluline, olgu selleks siis erinevate valdkondada vaheline koostöö (IT ja turundus, IT ja äritegevus, IT ja julgeolek) või koostöö naabritega, kontaktvõrgustike loomine (äripartnerite, töötajate või töökoha leidmiseks) või koostöö üldiselt, mis tihti on võtmesõnaks äri tegemisel. Äri on mitmetahuline ning see nõuab erinevaid oskusi ja teadmisi, IT-äris edukalt läbilöömiseks ei piisa pelgalt tehnilistest teadmistest, vaid on vaja enamat ning mõista seoseid. Mitmest loengust jäi kõlama ka see, et tänapäeval on programmeerimiskeele põhialuste mõistmine väga oluline ning tulevikus on see seda veel enam, IT-d läheb vaja pea igas valdkonnas.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [15]. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” [16]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [17]. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 € [18].
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva:
- Ainete deklareerimine ja deklaratsiooni kinnitamine [19]
- Akadeemilisele puhkusele minemine või tagasi tulemine [20]
- Akadeemiline liikumine [21]
- VÕTA taotlemine [22]
- Kordussoorituse tegemine [23]
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne [24].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal [25].
Peale esimest semestrit: 27 - 19 = 8EAP
EAP maksumus 50€ [26]:
8*50 = 400€
Aasta lõpus esitatava arve suurus on:
2*27 - 19 - 22 = 13EAP
13*50 = 650€
Viited
- ↑ Spitsõn, M., Varendi, M., Tretjakov, J., & Septer, A. (22.10.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
- ↑ Spitsõn, M., Varendi, M., Tretjakov, J., & Septer, A. (22.10.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
- ↑ Kütt, A. (22.10.2016). Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
- ↑ Kruustük, K., & Kruustük, M. (22.10.2016). Testimine ja startupid. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
- ↑ Ling, L. (22.10.2016). "Süsadminnimisest". [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
- ↑ Septer, A., & Koltšanov, E. (23.10.2016). IT tööturg. Karjäärikäänakud. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
- ↑ Septer, A., & Koltšanov, E. (23.10.2016). IT tööturg. Karjäärikäänakud. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
- ↑ Septer, A., & Koltšanov, E. (23.10.2016). IT tööturg. Karjäärikäänakud. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
- ↑ Laur, I. (23.10.2016). Andmed ei allu analüüsile. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
- ↑ Laur, I. (23.10.2016). Andmed ei allu analüüsile. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
- ↑ Priisalu, J. (23.10.2016). Eesti Vabariigi küberkaitse. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
- ↑ Priisalu, J. (23.10.2016). Eesti Vabariigi küberkaitse. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
- ↑ Mardisoo, H. (23.10.2016). IT ja turundus. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
- ↑ Mardisoo, H. (23.10.2016). IT ja turundus. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.2.12. [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P10. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.2.8 [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal P5. [https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]
- ↑ Karmo, K. (24.10.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) kaugõppe sissejuhatav loeng nr 1 [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c]
- ↑ Karmo, K. (24.10.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) kaugõppe sissejuhatav loeng nr 1 [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Õppkorralduse eeskiri P7.1. [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.2.8 [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.3.10. [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]
- ↑ Karmo, K. (24.10.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) kaugõppe sissejuhatav loeng nr 1 [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c]
Notes
Antud arvestustöös on kasutatud numbrilist viitamist. Kasutatud allikate vormistamisel on kasutatud näitena Eesti Infotehnoloogia Kolledži kirjalike tööde vormistamise ja koostamise metodoodilist juhendit [1], mille järgi internetist pärinevad allikad vormistatakse järgnevalt: Lähtutakse samadest põhimõtetest kui publitseeritud materjalide puhul: Autor (internetist materjali lugemise kuupäev). Materjali nimetus. [Interneti aadress]
