User:Koissar: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Koissar (talk | contribs)
44 edits
Koissar (talk | contribs)
44 edits
 
(17 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 7: Line 7:
==Essee==
==Essee==


'''Videoloeng 2 – Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu – Andres Kütt'''
Olles lõpetanud peale keskkooli juba paar õppeasutust, siis leian ikka veel, et antud aine on vajalik nii päevaõppes kui ka kaugõppes õppijatele. Reaalsus on see, et põhiasjad ei muutu nagu õppekoormuse täitmine ja ainete deklareerimine kuid tuleb tõdeda, et igal õppeasutusel on omad pisinüansid, mis võivad teistest asutustest erineda ning millest tuleb siiski kinni pidada, et edukalt kogu õppeteekond läbida. Antud aine aitab meenutada ja suunata õigetele infoallikatele, et kaugõppes olevad õpilased ei jääks hätta. Väga kerge on jääda maha ja olla teadmatuses kui ei saa igapäevaselt veeta oma õppeaega kaasõppurite vahel, kellelt tihtilugu kuuleb just õigeaegselt infot. Arvan, et pole vahet kas alustad uues õppekohas, töökohas või otsid endale kohta välismaal. Igal pool leidub tegurid, mis ei muutu kuid kindlasti on tegureid, mis aja möödudes muutuvad ning millega tuleb lihtsalt kursis olla, et teistel järgi igapäevaselt püsida.  


a) Kui sa midagi väga tahad ja oled nõus selle nimel pingutama ja mingil määral ohvreid tooma, siis on kõik saavutatav. Näide sellest kuidas Andres Kütt suutis pere kõrvalt õppida ja arendada ennast Ameerika koolis MIT.
Esimeses loengus välisesinejaks oli Andres Kütt, kes rääkis meile loengus endast ja kuidas on töötada IT-s arhitektina.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt – Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu]</ref> Tegu oli väga inspireeriva ja motiveeriva loenguga, sest leian, et inimesed peaksid tahtma ja suutma olla uudishimulikud, väljakutseid ihkavad ning multifunktsionaalsed, sest erinevad alad täiendavad üksteist - nagu näiteks tarkvara ja riistvara tundmine käivad käsikäes, ilma milleta on raske hakkama saada. Kurb on vaadata inimesi, kes rutiinselt käivad teenimas oma igapäeva leiba ning tegelikult ei naudi seda, mida tööalaselt peavad tegema, samas on liialt mugavad, et ennast igapäevasest rutiinist välja tuua ja lihtsalt kardavad.  Andres Kütti puhul jäi mulje hakkajast inimesest, kes on IT valdkonnas üritanud ennast arendada võimalikult paljudel viisidel. Väiksest peale on inimeses sees olnud IT huvipisik, mis püsib tal sees siiani. Hämmastama paneb mind asjaolu, et tol ajal ei olnud isegi kõigile arvutid ja tarkvarad kättesaadavad, kuid tänu julgele pealehakkamisele ning enda tagantsundimisele suutis Andres ennast siiski arendada.  Loengust võis välja lugeda, et mitte kunagi pole hilja jälle kooli minna ning kui sa midagi väga tahad ja oled nõus selle nimel pingutama ja mingil määral ohvreidki tooma, siis on kõik siin elus saavutatav. Näide sellest kuidas Andres Kütt pere kõrvalt suutis õppida ja arendada ennast Ameerika koolis MIT (Massachusetts Institute of Technology). Loengut kuulates mõistsin, et ainuüksi enda motiveerimisest ning õpihimust ei piisa. Tuleb leida enda jaoks sobiv eriala, kool, millel on ka töötav õppesüsteem ning meeldiv keskkond. Kõik on võimelised õppima ja arendama ennast. Selleks tuleb läbi mõelda, milliseid teadmisi pead sa täiendama, et jõuda sihini kuhu küündid. Tuleb olla teadlik oma valikutest ning teha kaalutletud otsuseid nende saavutamiseks.
Pikemalt räägiti loengus IT arhitekti ametist ning kui oluline see on. Arhitektiks ei saa lihtsalt õppida, selleks peab olema kogunenud aastate pikkune kogemustepagas, kus arhitekt oskab alguses juba näha projekti komistuskive ja vigu. Leian, et selline omadus tuleb paraku paratamatult igal erialal, oled sa siis programmeerija, arhitekt, disainer. Igaüks õpib tehtud vigadest ja kogemustest mismoodi teha asju uuesti ja efektiivsemalt. Arhitekti ülesandeks on juhtida ja vähendada võimalikult palju projekti keerukust. Keerukuse lisamine töösse on kallis. Mistõttu kui keerukus kasvab üle pea, läheb ta kulukaks ja võib kaduda võimekus organisatsioonil seda kõike juhtida. Seetõttu peab olema arhitekt aus, konkreetne ja otsekohene – kommunikatsioonitöö on oluline. See pole alati aga nii kerge, sest arhitektil pole palju võimu, temal pole finantsi mida jagada kõigiga. Selleks on arhitektil ka oluline ülesanne osata inimesi motiveerida ja juhtida.  


b) Tuleb leida enda jaoks sobiv kool, süsteem, eriala. Kõik on võimelised õppima ja arendama ennast, selleks tuleb läbi mõelda, milliseid teadmisi pead sa täiendama, et jõuda sihini kuhu küündid. Tuleb olla teadlik oma valikutest ja teha kaalutletud otsuseid nende saavutamiseks.
Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad, rääkisid meile testimisest ning millise tahtejõuga on nemad oma elus liikunud ja rajanud Testlio.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük (Testlio) - Testimine ja startupid]</ref> Kui väljakutsetest ei piisa ning kooli enam ei hakka tagasi minema, siis loengust õppisin, et tasub põhitöö kõrvalt hakata võtma endale lisaprojekte, et ennast arendada. Samuti aitab see sukelduda uutesse huvitavatesse valdkondadesse ning teemadesse. Võttes sihiks endale tegeleda startuppidega, siis on arukas lugeda ja vaadata mida on rääkida teistel startuppide rajamisel esinenud vigadest ja edusammudest. Oluline on õppida müüma enda toodet/teenust mõne minutiga, et inimestel kes investeeriks tekiks huvi hetkega. Selleks aga peab olema läbimõeldud ärimudel ja plaan, ilma milleta ei saa asja toimima. Tähtis on fokusseerida startup, kasvatada teda kiirelt ning krabada sellega endale turuliidri positsioon.  
 
c) Peab ennast motiveerima, olla ajakavas ja pidada kinni tähtaegadest.  


d) Et olla edukas, peab olema suuteline olla mitmekülgne. Tarkvara ja riistvara tundmine käivad käsikäes. Erinevad alad täiendavad üksteist.
Süsteemiadministreerimist tutvustas meile Lembitu Ling aka Snakeman.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman - Süsadminnimisest]</ref>
Hea süsadminn on nähtamatu – see tähendab et probleeme pole. Ettevõtted võivad aga näha selles seda, et teda tegelt polegi vaja – ei mõista, et see ongi hea süsadminni tunnus, et asjad töötavad probleemideta. Hea süsadminn on piisavalt laisk – see tähendab, et ta lihtsustab oma tööd piisavalt, et mitte korrata töökäike ja teha tühja tööd. Kui süsadminni töö juures tekib olukord, kus ta peab tegema midagi vähemalt üle kolme korra või enamgi, siis on tark edaspidiseks koostada scriptid, mis teevad neid juba tema eest. Selliselt ei teki ka kirjavigu sisse. Süsadminni ülesandeks on ka ülevaate andmine arhitektile, milleks süsteemid võimelised on. Ta on justkui tema parem käsi, kes teavitab teda ohukohtadest. Süsadminni oskuseks on mittefunktsionaalsete nähtuste kirjeldamine ning arhitektil on nende täitmine. (Funktsionaalsed nähtused on tarkvara töö tulem, mida klient soovib näha).  


e) Arhitekti töö on juhtida keerukust. Keerukuse lisamine töös/projektis on kallis. Keerukus läheb matemaatikasse, füüsikasse. Arhitekti töö on keerukust vähendada. Kui keerukus kasvab üle pea, siis kaob organisatsioonil võimekus seda kõike juhtida.  
IT tööturg ja karjäärikäänakuid tutvustasid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov.
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov - IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref>
Nagu igas valdkonnas, siis IT maastikul on töökoha leidmisel väga olulisel kohal suhtlusvõrgustiku loomine. Kõige asjalikumad ja põnevamad töökohad liiguvad tutvusringkonna kaudu. Sellepärast on oluline luua endale suhtlusvõrgustikud. Olles töökoha otsinguil on oluline teha enne intervjuule minemist ettevõtte kohta eeltööd, uurida nende tausta, milline on töökultuur. Kõik selleks, et töövestlus oleks sujuvam, oleks kindlam tunne. Üks õppetund mida jagati oli see, et olles liiga väikses firmas ainsana enda osakonnast, kasvavad ülesanded ja koormus tihtilugu kiirelt üle pea. Tuleb teadvustada endale ja juhtkonnale sisse elades, milliseks koormuseks oled sa suuteline ning mida tuleks teha, et mitte stabiilsust kaotada.  


f) Toodi näide sellest kuidas arhitektil koguneb aastatega kogemustepagas kus ta oskab läbi näha juba projekti alguses kus võivad tulla komistuskivid ja vead sisse. Selline omadus tuleb paratamatult igal erialal, oled sa siis programmeerija, arhitekt või analüütik. Igaüks õpib tehtud vigadest ja kogemustest mismoodi teha asju uuesti ja paremini.
„Andmed ei allu analüüsile“ loengu viis läbi Ivar Laur, kes on Eesti Maksu ja Tolliameti analüütikaosakonna juhataja.
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur - Andmed ei allu analüüsile]</ref>
EMTA sõltub palju IT-st. Andmekogumissüsteemide haldamine ja üleval hoidmine on raske ja kulukas töö. Vaja on järjest võimsamat serveriparki, mis haldaks kogu süsteemi. Pole leidunud siiani hetke kui oleks piisanud, alati on juurde vaja. Andmeanalüüsi on vaja selleks, et teha tööd efektiivsemalt. Igal valdkonnal on probleemid mida tuleks analüüsida, et selgitada välja liigsed kulutused, ohukohad, petturid jne. Andmeid on kogutud rahvalt palju. Neid ei osata sorteerida, organiseerida, mistõttu ei osata neid ka edaspidi tõlgendada ning seega on andmeid raske kasutada. EMTA tegeleb andmeanalüüsiga, kus koostatakse riskiprofiile – otsitakse ja analüüsitakse ettevõtteid kes võivad riigile pigem liigseid kulutusi kui kasumit tuua. Ettevõtteid saab jälgida läbi käitumismustri. Sedasi analüüsides võib tekkida ka valearusaamu, see tähendab, et võib leida ka päris petturid välja, aga sellises analüüsis võivad tulla välja ka ettevõtted, kellel on antud tulemuste jaoks reaalsed põhjused olemas ning tegu ei pruugi üldse pettusega olla vaid valepositiivse tulemusega.


g) Arhitekt ei saa olla introvert. Ta peab suuteline olema aus ja juhtida inimesi, anda halba ja head infot. Peab oskama ennast väljendada viisil, et teine võtab selle omaks ja usub sind. Kommunikatsioonitöö on oluline.  
Küberkaitsest rääkis meile Jaan Priisalu
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi Küberkaitse]</ref>
Põhjus miks küberkaitsega tegeldakse on see, et igapäevased eluks vajalikud tegevused toimiksid ilma ohtudeta, et säilitada olukord, kus inimestel on vaba aeg, eluviisikaitse. Tegelikult ei rünnata arvutisüsteeme vaid ühiskondlikke protsesse. Arvutisüsteemid on vahendiks tulemuse saavutamiseks. Selleks et kaitsta väärtuslikke ja olulisi teenuseid, protsesse, selleks tuleb osata teada milles seisnevad väärtused ja kuidas seda luua. Selleks on vaja inimesi kes loovad ja on teadlikud väärtustest ja inimesi kes kaitsevad neid. Sellistes olukordades on oluline, et konkurendid omavahel koostööd teeksid. Loengus toodi näide pankade kohta. Pankadevahelise koostööga olid osapooled nõus, et mitte kaotada tulevikus kliendibaasi ja klientide usaldust. Plaan oli ennetada pankade rünnakuid, sest vaenlased võivad pankadel samad olla. (1998)


h) Arhitektil võimu pole – finantsi pole, õigust pole, aga inimesi peab kuidagi kontrollima, töö järelvalvet pidama. Peab leidma põhjuse, et inimesed ikka alluksid sulle, kuulaksid sind – pole võim. Selleks peab omama usaldust, respecti (austust)
Viimases loengus rääkis meile Hedi Mardisoo IT-st ja selle turundamisest.  
 
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo - IT ja turundus]</ref>
i) Küsimused lõpus – Assembler (saab midagi teha seal), maatriksprinter
Tänapäeva kiires maailmas peavad sarnaseid tooteid/teenuseid pakkuvad ettevõtted panustama palju aega ja ressurssi turundusse, sest see on viis kuidas lõppkokkuvõttes haarata tarbijaskonna tähelepanu ning muuta ennast meeldejäävaks. Brändile olulised osad on müük, teenindus ja kanal kus teda reklaamitakse. Kui mõni nendest komponentidest on puudulik, siis asi töötab tõrgetega ja ei suuda konkurentidega võistelda. Olulised on muidugi ka toode ise, selle kasutamismugavus, hinnastamine ning teenindajad, kes seda tarbijale esitavad. Läbimõeldud märksõnad on tähtsad toote reklaamimisel. Tänu nendele paistab see turul olevatest sarnastest toodetest välja. Kõige lõpuks peab olema müügiinimene motiveeritud toodet müüma.  
 
 
 
'''Videoloeng 3 – Testimine ja startupid – Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)'''
 
a) Kristel – Põhitöö kõrvalt enda arendamiseks tasub võtta väljakutsetena osa lisaprojektidest, et ennast siduda enda jaoks huvitavate valdkondade ja teemadega.
 
b) Otsida endale õige väljund mille vastu tunned kirge. Kui oled selle leidnud, siis ei tohiks saada ka raskemad hetked takistuseks.
c) Pane ennast proovile erinevate võistlustega, kandideeri ettevõtetesse, pürgi kõrgemale.
 
d) Õpi olemasolevate startuppide vigadest ja edusammudest.  
 
e) Sarnasus eelmise videoga – kus asju ei tasu viia keerukaks – Antud videos on hea näide investoritele 3-5 minutiga selgeks tegemine, miks on sinu ettevõte oluline ja milline eesmärk tal on. Sõnum peab olema selge, hästi esitatud, ei tohi jääda segaseks ega keeruliseks. Ettekande kokkupanemiseks tuleb arvestada nädal ja harjutamiseks lisaks veel aega, et kanda see hästi publikule.
 
f) Investorite abiga suudavad startupid ennast üles ehitada, lisaks klientidele.  PEAB OLEMA ÄRIMUDEL.
 
g) Startupide puhul on oluline fokusseerida, kasvada kiirelt, krabada endale turuliidri positsioon.
 
h) Kust abi saada startupi alustamisel (Ärikiirendi)– Mektory, Tehnopol, Garage48, Prototron, Estban, Wiseguys
 
 
'''Videoloeng 4 – Süsadminnimisest -   Lembitu Ling aka Snakeman'''
 
a) Vastutusvaldkonnad peavad olema süsadminnide vahel ära jaotatud. (Füüsiliselt kohal olevad serverid-sisevõrk ja laivis olevad serverid-välisvõrk)
 
b) Pilveteenused pole turvalised – need võivad kuskil kellegi kolmanda osapoole poolt hallata hetkel olla, aga kui juhtumisi peaksid mingil hetkel maha minema, siis võid jääda suurest hulgast failidest ilma.
 
c) Süsteemiadministraatori ülesandeks on hallata ka kliendi juures operatsioonisüsteeme. Spetsialiseerumist ei saa väga olla, peab oskama kõike või vähemalt teadma kõigest midagi.
 
d) Kui süsadminni töö juures tekib olukord, kus sa pead tegema midagi vähemalt üle kolme korra või enamgi, siis on tark edaspidiseks koostada scriptid, mis teevad neid juba sinu eest. Selliselt ei teki ka kirjavigu sisse.
 
e) Hea süsadminn on nähtamatu – see tähendab et probleeme hetkel pole. Ettevõtted võivad aga näha selles seda, et teda tegelt polegi vaja – ei mõista et see ongi hea süsadminni tunnus, et asjad töötavad probleemideta.
 
f) Keskhaldustarkvara – tuleb rakendada võimalikult varajases tööfaasis.
 
g) Hea süsadminn on piisavalt laisk – see tähendab, et ta lihtsustab oma tööd piisavalt, et mitte korrata töökäike ja teha tühja tööd.
 
h) Enda väärtust peab teadma – tasuta tööd ei pea vastu võtma (See käib igasuguste tööde osas)
 
i) Hea süsadminn oskab anda ülevaate arhitektile milleks on süsteemid võimelised, millised on ohukohad. (parem käsi)
 
j) Mittefunktsionaalsed nõuded – Nupule vajutades soovin teada kes vajutas nupule, kas tuli õige asi printerist välja ja millal vajutati. Süsadminn oskab mittefunktsionaalseid nähtuseid kirjeldada ja arendaja oskab täita. Hea arhitekt oskab nõuda mittefunktsionaalsete nõuete näitamist. Need näitavad miks mõni asi katki läheb või ei tööta. (logid)
Logide pealt on raske vigu leida – raske töö.
 
k) Funktsionaalsed nõuded – tarkvara töö tulem, mida klient soovib näha.
 
 
'''Videoloeng 5 – IT tööturg ja karjäärikäänakud – Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)'''
 
a) Tähtis on luua enda jaoks suhtlusvõrgustik, mille abil oleks tulevikus hea töökohta leida.
 
b) Töökoha otsimisel on tähtis teha eeltööd ettevõtte uurimisel, uurida tausta, et intervjuud oleksid sujuvamad ning endal oleks kindlam tunne, et leiad enda jaoks õige.
 
c) Töökoormus võib kasvada üle pea kui oled väikses firmas üks ainsaid enda osakonnast.
 
d) OÜ oleks mõistlikum asutada kui alustada startuppidega. Soovitatavalt koos mõne sõbraga.
 
e) Kui IT ja äripool üksteist ei mõista, siis võivad tekkida sisse vead mida töökäigus ei pruugigi märgata. Töötava lõppprodukti saavutamiseks peavad mõlemad osapooled mõistma ja õppima üksteise spetsiifikat.
 
 
'''Videoloeng 6 – Andmed ei allu analüüsile - Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja'''
 
a) Andmeid on kogutud rahvalt palju. Neid ei osata sorteerida, organiseerida, mistõttu ei osata neid ka edaspidi tõlgendada ning seega on andmeid raske kasutada.
 
b) Andmeanalüüsi on vaja selleks, et teha tööd efektiivsemalt. Igal valdkonnal on probleemid mida tuleks analüüsida, et selgitada välja liigsed kulutused, ohukohad, petturid jne.
 
c) EMTA tegeleb andmeanalüüsiga, kus koostatakse riskiprofiile – otsitakse ja analüüsitakse ettevõtteid kes võivad riigile pigem liigseid kulutusi kui kasumit tuua.
 
d) Riskianalüüsid loodi selleks, et leida üles petturid.
 
e) Ettevõtteid saab jälgida läbi käitumismustri. Sedasi analüüsides võib tekkida ka valearusaamu, see tähendab, et võib leida ka päris petturid välja, aga sellises analüüsis võivad tulla välja ka ettevõtted, kellel on antud tulemuste jaoks reaalsed põhjused olemas ning tegu ei pruugi üldse pettusega olla vaid valepositiivse tulemusega.  
 
f) EMTA sõltub palju IT-st. Andmekogumissüsteemide haldamine ja üleval hoidmine on raske ja kulukas töö. Vaja on järjest võimsamat serveriparki, mis haldaks kogu süsteemi – pole hetke kui piisaks, alati on juurde vaja. („Piisava“ jõudlusega infrastruktuur – mälu, protsessorid, I/O); Tarkvara install ja tehniline haldus; ligipääsude haldus; andmebaasidega ühendamist)
 
 
'''Videoloeng 7 - Eesti Vabariigi küberkaitse - Jaan Priisalu
 
a) Pankadevahelise koostööga olid osapooled nõus, et mitte kaotada tulevikus kliendibaasi ja klientide usaldust. Plaan oli ennetada pankade rünnakuid, sest vaenlased võivad pankadel samad olla. (1998)
 
b) Paroole oli võimalik varastada, mistõttu otsustati hakata välja arendama Digiallkirja seadust. Mõte oli kogu süsteemi automatiseerimine, et oleks võimalikult vähe inimesi kes on asjaga seotud
 
c) Küberkuriteod käivad siiamaani veel vene keeles.
 
d) Üldkasutatavaid süsteeme (esitluses väljatoodud I-valimised) ei saa muuta liialt keeruliseks. Kritiseeriti miks ei ole pandud süsteemidesse viimaseid uuendusi. Sellel samal põhjusel et ei tunduks tarbijaskonnale keeruline ja kõik oskaksid ja saaksid kasutamisega hakkama.
 
e) Inimeste usaldust süsteemi ja tarkvara vastu tuleb hoida, sest muidu võib kogu efektiivsemaks muutmise protsess katki minna, sest inimesed ei julge lihtsalt uuendustega kaasa minna.
 
f) Põhjus miks küberkaitsega tegeleme on see, et igapäevased eluks vajalikud tegevused toimiksid ilma ohtudeta, et säilitada olukord, kus inimestel on vaba aeg, eluviisikaitse.  
 
g) Küberkaitse olemus – tegelikult ei rünnata arvutisüsteeme, vaid arvutisüsteemid on vahendiks tulemuse saavutamiseks. Tegelikult rünnatakse ühiskondlikke protsesse.
 
h) Selleks et kaitsta väärtuslikke ja olulisi teenuseid, protsesse, selleks tuleb osata teada milles seisnevad väärtused ja kuidas seda luua. Selleks on vaja inimesi kes loovad ja on teadlikud väärtustest ja inimesi kes kaitsevad neid. 
 
 
'''Videoloeng 8 - IT ja turundus - Hedi Mardisoo, Starman AS
 
a) Brändi olulised osad – müük, teenindus ja kanal. Toode, selle kasutamismugavus, teenindajad.
 
b) Turundus – kuidas sa viid teenuse, toote partneritele, klientidele, ühiskonda.
 
c) Tootel peavad olema märksõnad, millega ta on erilisem turul olevatest sarnastest toodetest, mille poolest ta eriline on. Hinnastamine on oluline aspekt.  
 
d) Lisaks muudele lülidele on oluline ka müügiinimese lüli, kes peab olema motiveeritud et müüa toodet. (Inimfaktor) – jätab hea maine firmale, tootele.
 
e) Et ettevõte toimiks ja toode oleks usaldusväärne peavad IT lahendused toimima ning süsteemid tõrgeteta töötama.  


Loengusari oli väga motiveeriv ning andis hea ülevaate milliseid valdkondi, ameteid on IT valdkonnas tarvis, et luua ja arendada efektiivseid teenuseid ja tooteid. Loengutes võis kuulda kuidas arhitektid peavad vedama terveid arendajate meeskondi projektides, et oleksid võimalikult efektiivsed tooted. Testimisprotsessist olen varasemast natuke teadlik, aga äärmiselt positiivse emotsiooni jätsid testijad enda loengus ning mida kõike saavad ühed noored suure tahtejõuga korda saata. Hea ülevaate andis minu jaoks süsteemi administreerimise loeng – poleks arvanud kui olulisi tööülesandeid selline amet IT-valdkonnas võib omada. IT-s ei saa üle ega ümber igasugustest andmetest. Analüütikaosakonnast toodi meile häid näiteid sellest, miks ei tasu alati usaldada andmeid ja informatsiooni, mida meile esitatakse. Küberkaitse on IT-s üks keerulisemaid ja olulisemaid teemasid tänapäeval, kuidas ennast kaitsta ja mitte olla vaenlasele lihtsaks saagiks, sest aina rohkem oleme igapäevaselt seotud IT-maailmaga. Räägiti loengus sellest mida pidada silmas kui kandideerida töökohtadele või alustada ise ettevõttega. Ning ahela lõpus kui toode või teenus on valmis, on olulisel kohal marketing ehk turundus, millega luuakse endale tarbijaskond ehk klientuur.


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==
Line 142: Line 43:
'''Vastus'''
'''Vastus'''


a) Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>).
a) Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>


b) Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>).
b) Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>


c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>).
c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>


d) Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>).
d) Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>


e) Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>).
e) Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>


f) Tasulisel (OF) õppkohal on kordussooritus Teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>).
f) Tasulisel (OF) õppkohal on kordussooritus Teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.]</ref>


===Küsimus 4===  
===Küsimus 4===  
Line 160: Line 61:
'''Vastus'''
'''Vastus'''


a) Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“.Vajalikud lisadokumendid (töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt. VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta <ref>[http://http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 6.]</ref>
a) Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“.Vajalikud lisadokumendid (töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt. VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta.<ref>[http://http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 6.]</ref>


b) VÕTA Komisjoni regulaaristungid toimuvad enne punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord I 4.]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.)<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord II 1.]</ref>
b) VÕTA Komisjoni regulaaristungid toimuvad enne punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord I 4.]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.)<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord II 1.]</ref>


c) VÕTA (sh varasemate ülekantud IT Kolledži õpingute) tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>
c) VÕTA (sh varasemate ülekantud IT Kolledži õpingute) tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>
Line 173: Line 73:
'''Vastus'''
'''Vastus'''


Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>)
Ühe EAP hind on 50 €<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>


X=25eap
X=25eap
Line 186: Line 86:
=Viited=
=Viited=
<references />
<references />
[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

Latest revision as of 08:33, 26 October 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kerli-Helen Oissar

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Olles lõpetanud peale keskkooli juba paar õppeasutust, siis leian ikka veel, et antud aine on vajalik nii päevaõppes kui ka kaugõppes õppijatele. Reaalsus on see, et põhiasjad ei muutu nagu õppekoormuse täitmine ja ainete deklareerimine kuid tuleb tõdeda, et igal õppeasutusel on omad pisinüansid, mis võivad teistest asutustest erineda ning millest tuleb siiski kinni pidada, et edukalt kogu õppeteekond läbida. Antud aine aitab meenutada ja suunata õigetele infoallikatele, et kaugõppes olevad õpilased ei jääks hätta. Väga kerge on jääda maha ja olla teadmatuses kui ei saa igapäevaselt veeta oma õppeaega kaasõppurite vahel, kellelt tihtilugu kuuleb just õigeaegselt infot. Arvan, et pole vahet kas alustad uues õppekohas, töökohas või otsid endale kohta välismaal. Igal pool leidub tegurid, mis ei muutu kuid kindlasti on tegureid, mis aja möödudes muutuvad ning millega tuleb lihtsalt kursis olla, et teistel järgi igapäevaselt püsida.

Esimeses loengus välisesinejaks oli Andres Kütt, kes rääkis meile loengus endast ja kuidas on töötada IT-s arhitektina.[1] Tegu oli väga inspireeriva ja motiveeriva loenguga, sest leian, et inimesed peaksid tahtma ja suutma olla uudishimulikud, väljakutseid ihkavad ning multifunktsionaalsed, sest erinevad alad täiendavad üksteist - nagu näiteks tarkvara ja riistvara tundmine käivad käsikäes, ilma milleta on raske hakkama saada. Kurb on vaadata inimesi, kes rutiinselt käivad teenimas oma igapäeva leiba ning tegelikult ei naudi seda, mida tööalaselt peavad tegema, samas on liialt mugavad, et ennast igapäevasest rutiinist välja tuua ja lihtsalt kardavad. Andres Kütti puhul jäi mulje hakkajast inimesest, kes on IT valdkonnas üritanud ennast arendada võimalikult paljudel viisidel. Väiksest peale on inimeses sees olnud IT huvipisik, mis püsib tal sees siiani. Hämmastama paneb mind asjaolu, et tol ajal ei olnud isegi kõigile arvutid ja tarkvarad kättesaadavad, kuid tänu julgele pealehakkamisele ning enda tagantsundimisele suutis Andres ennast siiski arendada. Loengust võis välja lugeda, et mitte kunagi pole hilja jälle kooli minna ning kui sa midagi väga tahad ja oled nõus selle nimel pingutama ja mingil määral ohvreidki tooma, siis on kõik siin elus saavutatav. Näide sellest kuidas Andres Kütt pere kõrvalt suutis õppida ja arendada ennast Ameerika koolis MIT (Massachusetts Institute of Technology). Loengut kuulates mõistsin, et ainuüksi enda motiveerimisest ning õpihimust ei piisa. Tuleb leida enda jaoks sobiv eriala, kool, millel on ka töötav õppesüsteem ning meeldiv keskkond. Kõik on võimelised õppima ja arendama ennast. Selleks tuleb läbi mõelda, milliseid teadmisi pead sa täiendama, et jõuda sihini kuhu küündid. Tuleb olla teadlik oma valikutest ning teha kaalutletud otsuseid nende saavutamiseks. Pikemalt räägiti loengus IT arhitekti ametist ning kui oluline see on. Arhitektiks ei saa lihtsalt õppida, selleks peab olema kogunenud aastate pikkune kogemustepagas, kus arhitekt oskab alguses juba näha projekti komistuskive ja vigu. Leian, et selline omadus tuleb paraku paratamatult igal erialal, oled sa siis programmeerija, arhitekt, disainer. Igaüks õpib tehtud vigadest ja kogemustest mismoodi teha asju uuesti ja efektiivsemalt. Arhitekti ülesandeks on juhtida ja vähendada võimalikult palju projekti keerukust. Keerukuse lisamine töösse on kallis. Mistõttu kui keerukus kasvab üle pea, läheb ta kulukaks ja võib kaduda võimekus organisatsioonil seda kõike juhtida. Seetõttu peab olema arhitekt aus, konkreetne ja otsekohene – kommunikatsioonitöö on oluline. See pole alati aga nii kerge, sest arhitektil pole palju võimu, temal pole finantsi mida jagada kõigiga. Selleks on arhitektil ka oluline ülesanne osata inimesi motiveerida ja juhtida.

Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad, rääkisid meile testimisest ning millise tahtejõuga on nemad oma elus liikunud ja rajanud Testlio.[2] Kui väljakutsetest ei piisa ning kooli enam ei hakka tagasi minema, siis loengust õppisin, et tasub põhitöö kõrvalt hakata võtma endale lisaprojekte, et ennast arendada. Samuti aitab see sukelduda uutesse huvitavatesse valdkondadesse ning teemadesse. Võttes sihiks endale tegeleda startuppidega, siis on arukas lugeda ja vaadata mida on rääkida teistel startuppide rajamisel esinenud vigadest ja edusammudest. Oluline on õppida müüma enda toodet/teenust mõne minutiga, et inimestel kes investeeriks tekiks huvi hetkega. Selleks aga peab olema läbimõeldud ärimudel ja plaan, ilma milleta ei saa asja toimima. Tähtis on fokusseerida startup, kasvatada teda kiirelt ning krabada sellega endale turuliidri positsioon.

Süsteemiadministreerimist tutvustas meile Lembitu Ling aka Snakeman.[3] Hea süsadminn on nähtamatu – see tähendab et probleeme pole. Ettevõtted võivad aga näha selles seda, et teda tegelt polegi vaja – ei mõista, et see ongi hea süsadminni tunnus, et asjad töötavad probleemideta. Hea süsadminn on piisavalt laisk – see tähendab, et ta lihtsustab oma tööd piisavalt, et mitte korrata töökäike ja teha tühja tööd. Kui süsadminni töö juures tekib olukord, kus ta peab tegema midagi vähemalt üle kolme korra või enamgi, siis on tark edaspidiseks koostada scriptid, mis teevad neid juba tema eest. Selliselt ei teki ka kirjavigu sisse. Süsadminni ülesandeks on ka ülevaate andmine arhitektile, milleks süsteemid võimelised on. Ta on justkui tema parem käsi, kes teavitab teda ohukohtadest. Süsadminni oskuseks on mittefunktsionaalsete nähtuste kirjeldamine ning arhitektil on nende täitmine. (Funktsionaalsed nähtused on tarkvara töö tulem, mida klient soovib näha).

IT tööturg ja karjäärikäänakuid tutvustasid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov. [4] Nagu igas valdkonnas, siis IT maastikul on töökoha leidmisel väga olulisel kohal suhtlusvõrgustiku loomine. Kõige asjalikumad ja põnevamad töökohad liiguvad tutvusringkonna kaudu. Sellepärast on oluline luua endale suhtlusvõrgustikud. Olles töökoha otsinguil on oluline teha enne intervjuule minemist ettevõtte kohta eeltööd, uurida nende tausta, milline on töökultuur. Kõik selleks, et töövestlus oleks sujuvam, oleks kindlam tunne. Üks õppetund mida jagati oli see, et olles liiga väikses firmas ainsana enda osakonnast, kasvavad ülesanded ja koormus tihtilugu kiirelt üle pea. Tuleb teadvustada endale ja juhtkonnale sisse elades, milliseks koormuseks oled sa suuteline ning mida tuleks teha, et mitte stabiilsust kaotada.

„Andmed ei allu analüüsile“ loengu viis läbi Ivar Laur, kes on Eesti Maksu ja Tolliameti analüütikaosakonna juhataja. [5] EMTA sõltub palju IT-st. Andmekogumissüsteemide haldamine ja üleval hoidmine on raske ja kulukas töö. Vaja on järjest võimsamat serveriparki, mis haldaks kogu süsteemi. Pole leidunud siiani hetke kui oleks piisanud, alati on juurde vaja. Andmeanalüüsi on vaja selleks, et teha tööd efektiivsemalt. Igal valdkonnal on probleemid mida tuleks analüüsida, et selgitada välja liigsed kulutused, ohukohad, petturid jne. Andmeid on kogutud rahvalt palju. Neid ei osata sorteerida, organiseerida, mistõttu ei osata neid ka edaspidi tõlgendada ning seega on andmeid raske kasutada. EMTA tegeleb andmeanalüüsiga, kus koostatakse riskiprofiile – otsitakse ja analüüsitakse ettevõtteid kes võivad riigile pigem liigseid kulutusi kui kasumit tuua. Ettevõtteid saab jälgida läbi käitumismustri. Sedasi analüüsides võib tekkida ka valearusaamu, see tähendab, et võib leida ka päris petturid välja, aga sellises analüüsis võivad tulla välja ka ettevõtted, kellel on antud tulemuste jaoks reaalsed põhjused olemas ning tegu ei pruugi üldse pettusega olla vaid valepositiivse tulemusega.

Küberkaitsest rääkis meile Jaan Priisalu [6] Põhjus miks küberkaitsega tegeldakse on see, et igapäevased eluks vajalikud tegevused toimiksid ilma ohtudeta, et säilitada olukord, kus inimestel on vaba aeg, eluviisikaitse. Tegelikult ei rünnata arvutisüsteeme vaid ühiskondlikke protsesse. Arvutisüsteemid on vahendiks tulemuse saavutamiseks. Selleks et kaitsta väärtuslikke ja olulisi teenuseid, protsesse, selleks tuleb osata teada milles seisnevad väärtused ja kuidas seda luua. Selleks on vaja inimesi kes loovad ja on teadlikud väärtustest ja inimesi kes kaitsevad neid. Sellistes olukordades on oluline, et konkurendid omavahel koostööd teeksid. Loengus toodi näide pankade kohta. Pankadevahelise koostööga olid osapooled nõus, et mitte kaotada tulevikus kliendibaasi ja klientide usaldust. Plaan oli ennetada pankade rünnakuid, sest vaenlased võivad pankadel samad olla. (1998)

Viimases loengus rääkis meile Hedi Mardisoo IT-st ja selle turundamisest. [7] Tänapäeva kiires maailmas peavad sarnaseid tooteid/teenuseid pakkuvad ettevõtted panustama palju aega ja ressurssi turundusse, sest see on viis kuidas lõppkokkuvõttes haarata tarbijaskonna tähelepanu ning muuta ennast meeldejäävaks. Brändile olulised osad on müük, teenindus ja kanal kus teda reklaamitakse. Kui mõni nendest komponentidest on puudulik, siis asi töötab tõrgetega ja ei suuda konkurentidega võistelda. Olulised on muidugi ka toode ise, selle kasutamismugavus, hinnastamine ning teenindajad, kes seda tarbijale esitavad. Läbimõeldud märksõnad on tähtsad toote reklaamimisel. Tänu nendele paistab see turul olevatest sarnastest toodetest välja. Kõige lõpuks peab olema müügiinimene motiveeritud toodet müüma.

Loengusari oli väga motiveeriv ning andis hea ülevaate milliseid valdkondi, ameteid on IT valdkonnas tarvis, et luua ja arendada efektiivseid teenuseid ja tooteid. Loengutes võis kuulda kuidas arhitektid peavad vedama terveid arendajate meeskondi projektides, et oleksid võimalikult efektiivsed tooted. Testimisprotsessist olen varasemast natuke teadlik, aga äärmiselt positiivse emotsiooni jätsid testijad enda loengus ning mida kõike saavad ühed noored suure tahtejõuga korda saata. Hea ülevaate andis minu jaoks süsteemi administreerimise loeng – poleks arvanud kui olulisi tööülesandeid selline amet IT-valdkonnas võib omada. IT-s ei saa üle ega ümber igasugustest andmetest. Analüütikaosakonnast toodi meile häid näiteid sellest, miks ei tasu alati usaldada andmeid ja informatsiooni, mida meile esitatakse. Küberkaitse on IT-s üks keerulisemaid ja olulisemaid teemasid tänapäeval, kuidas ennast kaitsta ja mitte olla vaenlasele lihtsaks saagiks, sest aina rohkem oleme igapäevaselt seotud IT-maailmaga. Räägiti loengus sellest mida pidada silmas kui kandideerida töökohtadele või alustada ise ettevõttega. Ning ahela lõpus kui toode või teenus on valmis, on olulisel kohal marketing ehk turundus, millega luuakse endale tarbijaskond ehk klientuur.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. (a) Kaua on võimalik eksamit järele teha? (b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? (c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? (d) Mis on tähtajad? (e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? (f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

a) Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[8]

b) Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.[9]

c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.[10]

d) Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[11]

e) Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.[12]

f) Tasulisel (OF) õppkohal on kordussooritus Teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.[13]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). (a) Millised on tegevused? (b) Millised on tähtajad? (c) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

a) Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“.Vajalikud lisadokumendid (töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt. VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta.[14]

b) VÕTA Komisjoni regulaaristungid toimuvad enne punase joone päeva.[15] Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.)[16]

c) VÕTA (sh varasemate ülekantud IT Kolledži õpingute) tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.[17]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Ühe EAP hind on 50 €[18]

X=25eap Y=25eap

Esimese semestri eest 27 - 25eap = 2eap*50eur = 100eur

Teise semestri eest II + I semester = 27 - 25eap + 2*50 = 2eap*50eur (teine semester) + 2*50eur (esimene semester) = 200eur

Kokku I ja II semester = 100 + 200eur = 300eur

Viited

  1. ↑ Andres Kütt – Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu
  2. ↑ Kristel & Marko Kruustük (Testlio) - Testimine ja startupid
  3. ↑ Lembitu Ling aka Snakeman - Süsadminnimisest
  4. ↑ Andres Septer ja Einar Koltšanov - IT tööturg ja karjäärikäänakud
  5. ↑ Ivar Laur - Andmed ei allu analüüsile
  6. ↑ Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi Küberkaitse
  7. ↑ Hedi Mardisoo - IT ja turundus
  8. ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.
  9. ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.
  10. ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
  11. ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
  12. ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.
  13. ↑ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal.
  14. ↑ KKK 6.
  15. ↑ Võta kord I 4.
  16. ↑ Võta kord II 1.
  17. ↑ Kõrgharidusreform
  18. ↑ Kõrgharidusreform
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Koissar&oldid=112809"