User:Akitt

Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Anni- Bessie Kitt

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Kolmandat kõrgharidust omandamas ehk mida õppida õpingukorraldusest ja erialatutvustusest?

Nähes esmakordselt enda õppekavas ainet õpingukorraldus ja erialatutvustus, ei osanud ma esialgu midagi sellest arvata. Küll aga osutus loengusari väga ootamatult huvitavaks ja mitmekesiseks, mis avas silmaringi nii erialaselt kui üldisemalt (lisaks õpingukorraldusega seotud küsimustele). Mulle väga meeldis, et põhilised valdkonnad olid ilmestatud oma ala spetsialistide kogemustega reaalsest elus, sest see võimaldab juba õpingu alguses tekitada seoseid ja paremat ettekujutust õpingu erinevatest valdkondadest ning siduda seda suurema eesmärgiga. Isegi kui vahepeal tekib küsimus, et miks mul seda kõike vaja on, siis tuleks antud loengusarja meenutada, sest annab natuke laiema pildi ning aitab tekitada seoseid reaalse elu ning tööga. Mida ma siis enda jaoks sellest loengusarjast meelde jätsin ja millised mõtted üles korjasin?

Sissejuhatav loeng 1 ja 2

Kuigi esialgu olin veidi skeptiline, siis esimene mõte, mis mul kohe alguses tekkis, oli see, kui kasulik tegelikult võib olla eriala tutvustav aine. Varasemalt mul sellise loenguvormiga kokkupuude puudus, kuid usun, et eriti otse keskkoolist tulnud tudengite jaoks on antud kursus eriti kasulik. Kordamine on tarkuse ema, seadused muutuvad ning kõigest kõike ei olegi võimalik teada, seega on väga oluline saada vahetut kogemust võimalikult erinevatelt selle valdkonna esindajatelt. Õpingukorralduslik osa küll mingil määral sisaldas mulle juba tuttavat infot, sest olen varasemalt käinud nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis ning läbinud nii bakalaureuse kui magistri õppekava. Küll aga oli ka mulle palju uut infot, sest koolide sisereeglid on erinevad ning vahepeal on toimunud kõrgharidusreform, seega tuli end uute nüanssidega kurssi viia. Kokkuvõtteks võin öelda, et esimene loeng ja teine loeng katsid just täpselt seda kõige olulisemat ja hädavajalikumat informatsiooni selles koolis ellu jäämiseks. Kui see oli osa, mida oskasin antud aines oodata, siis info laiapõhjalisest erialatutvustuse loengutest oli positiivselt üllatav võrreldes minu eelmise kogemusega ning seetõttu hakkasin suure huviga loenguid kuulama.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu: Andres Kütt

Esimeste loengute jätkuks, kus keskenduti rohkem bürokraatiale, oli heaks vahelduseks esimene erialatutvustuse loeng, kus Andres Kütt tõdes, et bürokraatia on paratamatu ning sellega peab õppima elama kuid samas tuleb sellega olla ettevaatlik, sest see võib tekitada segadusi, probleeme ning võib ka panna tundma, et eriala või ülikool ei sobi. Mul on kogemus nii Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppega kui Tartu Ülikooli magistriõppega (mõlemad lõpetatud) ning seetõttu olen õppeasutustega seotud bürokraatiaga päris palju kokku puutunud. Ma mõistan teatud määral selle vajadust korraldusliku poole pealt, kuid samas usun, et õpe ise võiks olla võimalikult praktiline ning mitte raamidesse surutud. Kuigi ma olen praegu veel alles esimesel kursusel IT-kolledžis, siis minu senine kogemus on väga positiivne, huvitav ja kaasav olnud (seda nii õpingukorralduse kui ka sisu mõttes).

Lisaks nõustun Andres Küti mõttega, et on ainult üks inimene, keda päriselt huvitab minu haridus ning see olen ma ise. Usun, et see on tõsi ning sellest on väga oluline aru saada – kuigi ka varasema psühholoogia bakalaureuse -ja magistrikraadi tehes teadsin seda, siis praegu ma tunnen ma rohkem kui kunagi varem, et ma teengi seda ainult iseenda jaoks.

Testimine ja startupid: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Isegi kui teada eriala, mille vastu huvi on ning seda juba õpid, siis ilma varasema kogemuseta on siiski raske otsustada, millele spetsialiseeruda ning on julgustav, kui kuuled, et on ka teisi, kes pole algusest peale kindel olnud oma suunas, kuid on siiski leidnud oma kire ja valdkonna, millele pühenduda. Olen ka ise olnud seotud alustava ettevõtte käivitamisega ja seetõttu oli Testlio lugu väga inspireeriv ning meenutas, et edu alus on sihikindlus ning mitte alla andmine. Usun, et see kehtib paljude asjade kohta elus, sealhulgas nii hariduse kui karjääri. Lisaks meeldis mulle kui Kristel lisas, et iga madalpunkt on uus võimalus – ma arvan, et sellest aru saada on väga oluline, sest selline suhtumine aitab ka sihikindlust hoida ning iga ebaõnnestumise või raskuse ees mitte alla anda.

"Süsadminnimisest": Lembitu Ling aka Snakeman

Hea süsadmin peab olema laisk ehk siis sa leiad viise, mis teevad su töö/elu automaatsemaks ehk tegelikult loob inimene sellisel juhul efektiivsemaid lahendusi. Ma usun, et seda võiks tegelikult kasutada ka elus üldisemalt, sest paljud sellised ülesanded, mida tuleb regulaarselt teha võiks tegelikult automatiseerida või luua mõni efektiivsem lahendus.

Tegelikult oli ka väga hea kuulda „mitte traditsioonilist“ lugu ja sellest loengust jätan ma kindlasti enda jaoks meelde ka seda, et enda väärtust peab teadma ning tuleb teha neid projekte ja panustada sellistesse tegemistesse, mis on enda jaoks huvitavad ja millest saab inimene ise ka lisaväärtust ja tunneb ennast hästi seda tehes. Ei tasu ennast siduda projektide ja ettevõtetega, kui ma ise ei ole hingega asja juures, ei lähe minu väärtushinnangutega kokku või mind ei väärtustata (olles loomulikult juba olukorras, kus ma olen ennast tõestanud).

"IT tööturg" "Karjäärikäänakud": Andres Septer ja Einar Koltšanov

Minu jaoks parim mõttetera, mida sellelt loengult endale kaasa võtan on see, et ülikool on see koht, kus hakata looma oma suhtlusvõrgustikku. Ma usun, et see peab paika, sest omada enda erialast kontaktvõrgustikku on nii huvitav (ühised huvid ja teemad) kui kasulik ja seda nii koolis kui ka hilisemas elus.

Ühtlasi sain enda jaoks palju huvitavat infot erinevate ettevõtete plussidest ja miinustest läbi IT-inimese vaatevinkli ning seda ülevaatlikult ja kokkuvõtlikult. Nii mõnedki infokillud on mul juba enda kogemusest olemas, kuid see ülevaade andis hea objektiivse pildi tööturust. Lisaks meeldis mulle väga realistlik ja mitte üleni positiivne info start-up’ide kohta.

Innustav oli ka see, et tavapärane on liikumine nii teiselt erialalt IT-sse kui IT-valdkonna sees, sest olen ka ise psühholoogia valdkonnast liikumas IT-valdkonda. Küll aga usun, et minu varasemad õpingud ja kogemus tuleb IT-valdkonnas kindlasti kasuks just inimestega suhtlemisel, sest tegelikult moodustab see suure osa sellest, kuidas teiste osakondade ja spetsialistidega läbi saada - head läbisaamised teevad ka enda töö lihtsamaks.

"Andmed ei allu analüüsile": Ivar Laur

Esialgu tundus mullegi, et analüütika/andmeanalüüs on IT-ga seotud, kuid pole otseselt IT-valdkond. Küll aga oli väga värskendav kuulda ka kliendipoolset vaatenurka, ootusi ja arvamust. Eriti kui ettevõttes tuleb analüütikaosakonnaga ka koostöö raames tegutseda ehk siis tuleb mõista valdkonnalähedasi struktuuride. Ühtlasi tekitas selle loengu kuulamine paralleele psühholoogia ja IT-valdkonna koostööst üldisemalt, mis tekitas minus erilist huvi ja äratundmisrõõmu. Eriti seetõttu, et olen andmeanalüüsiga kokku puutunud nii bakalaureusetöö kui magistritöö kirjutamisel ning seetõttu tean kui oluline on osata andmeid tõlgendada, kasutada ning viia need kokku ka reaalses elus toimuvaga.

Eesti Vabariigi küberkaitse: Jaan Priisalu

Antud loengust jäi mulle eriliselt meelde kolm mõtet. Esiteks mõte ühe inimese kohta, kelle häda ei olnud mitte see, et ta ei osanud midagi, vaid see et ta ei uskunud endasse. Endasse uskumise ning enese väärtustamise teema on küll korduvalt läbi käinud erinevatest loengutest, kuid see on hea näide ilmestamaks olulist.

Teiseks ei ole keegi meist targem kui kõik teised kokku ehk meeskonnatöö on kõige olulisem. Siiani olen oma õpingute ning töökogemuse jooksul pidanud tegema pigem iseseisvalt tööd, kuid IT-kolledžis on mul juba esimeste kodutööde ja rühmatöödega tekkinud väga positiivsed tunded meeskonnatöö suhtes ja ma tunnetan selle efektiivsust ja jõudu. Lisaks on see hästi laiendatav ka üldisemale tasemele, mis hõlmab koostööd erinevate valdkondade vahel ehk siis suhtlusoskuse ja koostöö olulisust, mis on tegelikult olnud läbiv teema erinevate loengute jooksul.

Kolmandaks mulle meeldis ka mõte küberkaitsest kui eluviisikaitsest, sest see on ka selle tähendus reaalses elus ning arvutisüsteemid on vaid vahendiks. See on väga hea näide ilmestamaks, et on oluline aru saada miks me midagi teeme ning kuidas asjad omavahel tegelikult seotud on.

"IT ja turundus": Hedi Mardisoo

Ka viimane loeng kinnitas suhtluse ja koostöö olulisust, kuid seekord IT ja turunduse valdkonna võtmes, mille väga heaks näiteks oli Swedbank’i musta kasti näite, kus lektor viitas IT ja teiste osakondade omavahelisele kommunikatsiooni puudusele, mida oli vaja lahendada. Ühtlasi on väga oluline teada mida, miks ning mil viisil midagi tehakse, keskenduda oma tugevustele ja lasta teistel oma tugevustele keskenduda ja suurendada seeläbi efektiivsust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et see loengusari avardas kindlasti minu silmaringi valdkonnasiseselt ning rõhutas minu hinnangul väga olulisi aspekte läbi erinevate loengusarjade. Enda jaoks korjasin üles märksõnad: sihikindlus, enese väärtustamine, julgus proovida erinevaid asju, koostöö ja suhtlemisoskus, teistega suhtlemise olulisus, enda mõistetavaks tegemine ja küsimine, küsimine, küsimine. Olles õppinud psühholoogiat, tean kui oluline see on, kuid minu jaoks on see olnud mõnes mõttes iseenesestmõistetav, kuid just nii kipuvad paljud asjad tegelikult varju jääma. Kõik need märksõnad on tegelikult olulised juba ka ülikoolis, mitte ainult tööturule sisenedes.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.

• Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Eksamit on mul võimalik järgi teha ühe õppeaine piires kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

• Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussooritus tuleb eraldi kokku leppida õppejõuga siis, kui soovin eksam/arvestus teha muus keeles.

• Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussoorituse puhul pean eksamile/ arvestusele registreeruma ÕISis.

• Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

• Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.

Küsimus 1

• Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen.

• Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Ei pea, juhul kui olen sooritanud õpinguaja jooksul kõik täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.

• Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Kui lõpetan õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.

Lisaks pean arvestama sellega, et iga ainepunkti eest üle arvestatud piiri, tuleb tasuda 50 EUR-i.

Ülesanne

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus:

Andmed:

X=19 EAP

Y=19 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP (27 EAP-d 1 semester) ning ühe EAP hind on 50 €.

Tasuda tuleb: I semestri eest (27-19)*2 EAP + II semestri eest (27-19) EAP, mis teeb kokku 16*50 + 8*50 = 1200 EUR

Vastus: Esitatav arve on 1200 €.