User:Vtaevere

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Valdo Taevere

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

Essee

Erialatutvustus ja ainekorraldus on EIK esimesel aastal sügissemestril kohustuslikus korras loetav aine. Aine annab ülevaate sellest, kuidas asjad IT Kolledzis toimivad ning sisaldab ka erialaseid loenguid isikute poolt, kes töötavad IT’ga tugevalt seotud erialadel, et luua tudengitele mingisugune ettekujutus sellest maailmast, kuhu nad just äsja rõõmsalt sisse on astunud.

Esimene loeng oligi sissejuhatav ülevaade sellest, mida oodata ning mida mis ajaks tegema peab. Otse Kaitseväest tulnud tudengina oli tunni ülesehitus ning positiivne vibe justkui üks hingetõmme värsket õhku. Nägin, et loengu pidajatele meeldib, mida nad teevad ning kirglikke inimesi on alati huvitav kuulata. Mõtlesin, et kui ülejäänud kursus ka seda joont mööda läheb, siis olen kõrgkooli valiku õigesti teinud.

Teise loengu külalisesinejaks oli Andres Kütt ja pidas loengu pealkirjaga „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu“. Andrese esitlusest jäi mulle kõige rohkem meelde tema tung asju teha ning õppida. Inspireeriv lugu sellest, kuidas üks väike poiss nõukogude ajal igavusest arvuteid tundma õpib ning seejärel pärast erinevaid kõrvalekaldeid tööl ja koolis jõuab ihaldatud pulgale IT karjääriredelil, lõpetades erinevate magistrikraadidega EBS’ist ning MIT’st. Samuti kuvas Andres valgust ka IT süsteemide arhitektitööle, selle tööga seonduvatele aspektidele ja konfliktidele, millest mul eelnevalt õrna aimugi polnud.

Kolmanda loengu pidasid Kristel ja Marko Kruustük teemal „Testimine ja startupid“. Kui ma alguses auditooriumisse sisse astusin ja maha istusin, arvasin, et rääkima on tulnud kaks töökaaslast mingist väiksest Eesti startupist, mille müügikõnesi ma olen miljon korda juba kuulnud, tõestati mulle vastupidist päris kiiresti. Tuli välja, et rääkivad inimesed pole traditsioonilised töökaaslased, vaid laulatatud elukaaslased. Ja nende startup pole mingi väike Eesti startup, vaid ülemaailmselt laineid löönud testimisfirma klientidega nagu Microsoft ja Snapchat. Ühesõnaga, maagiline lugu kahest noorest, kes nägid probleemi testimismaailmas, panid pead kokku, tegid midagi suurt ning lõpuks panid ka leivad ühte kappi. Loengus esines ka äratundmisrõõmu, sest Marko on lõpetanud sama keskkooli, mis mina ning näha kedagi, kes on tulnud samast kohast, midagi teinud ja kuhugi jõudnud, oli lootustandev ja inspireeriv.

Neljas loeng oli pealkirjaga „Süsadminnimisest“ ja loengut pidas Lembitu Ling aka Snakeman. Ausalt öeldes läks esimene pool loengust mulle kaduma, kuna loengu pidaja rääkis suhteliselt tehniliselt ja IT ajastust, mil mina roomasin alles mööda maad ringi. Aga sellele vaatamata leidus humoorikaid seiku 90. aastate Eesti IT mööda maad ringi roomamisest ja selle õppetundidest. Kõige rohkem jäi meelde ja meeldisisd Lembitu jutud töösuhete kohta ja mis konflikte ta mingites ettevõtetes taluma on pidanud. Ja muidugi tsitaat „Hea süsadmin on laisk“.

Viienda loengu pidas meie oma Andres Septer ja ta sõber Einar Koltšanov teemadel „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“. See loeng oli minu jaoks üks oodatumaid loenguid sellel kursusel, sest tulevase programmeerijana tahaks ju teada, mis mind tööturul ees ootab, mis radu oleks mõistlik võtta ja missugused ohud võivad mind varitseda. Loengus pettuma ei pidanud. Sain vastused küsimustele, mis mind painanud olid seoses IT tööturuga ja samas tekkis ka küsimusi juurde. Ega see tööturul navigeerimine ja aru saamine, mida tegelikult teha tahad nii lihtne polegi ja tihtipeale tuleb kompida katse-eksitusmeetodil.

Järgmise loengu pidas Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist teemal „Andmed ei allu analüüsile“. Jällegi, väga huvitav ja silmaringi avardav loeng minu jaoks, sest nii mul kui ka paljudel teistel oli arvamus, et Maksu- ja Tolliamet on mingisugune igivana riigiasutus, kus töötab armee lipsudega ametnikke ja muudkui ajavad arveid taga. Õnneks see arvamus paika ei pidanud. Ivar tutvustas lähemalt Maksu- ja Tolliameti töömetoodikat, ülesehitust ning rääkis pikalt lahti kuidas need nõmedad maksupetturid vahele jäävad ning vahele võetakse. Mul on juba pikka aega olnud selline isiklik printsiip, et riigiasutusse mina eal tööle ei lähe, mida tugevdas ka minu Kaitseväe kogemus, kuid Lauri jutu järgi võib ka avalikul sektoril IT alal täiesti ammendav ja väljakutsuv väljund olla. Väiksena tahtsin FBI agendiks saada, ehk leidub mingi imelik sümbioos nende kahe valdkonna vahel.

Seitsmenda loengu pidas Jaan Priisalu teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“. Kuna Eesti on laialdaselt tuntud kui IT riik: president oskab programmeerida, digiallkirjad, digi kodakontsus, digi kõik, siis esineb ka ilmselge vajadus selle kõige digi turvalisuse järele. Selle kõige digi tagajärjena on ju Eesti Vabariigi andmebaasides meeletutes kogustes isiklikku informatsiooni iga kodaniku kohta. Loengus räägiti kuidas kõige selle turvamine käib ning puudutati ka erinevaid katsumusi, mis sellega seondub. Olen arvamusel, et suur põhjus, miks me saame niiöelda eksisteerida kui IT riik, on väga tugev küberkaitse ja Jaani jutt kinnitas mulle seda. Samuti magan natuke paremini, teades, et minu isiklikud andmed tõenäoliselt ei jõua India mustale turule või Hiina häkkerite saagiks.

Viimase loengu pidas Hedi Mardisoo Starmanist teemal „IT ja turundus“. Üldiselt levinud arusaam on, et IT inimesed oma toodet väga hästi turundada ei oska, sest me kõik oleme pesemata, antisotsiaalsed, haiseme sigarettide järgi ja pooltühi energiajoogi purk on alati näpus – ühesõnaga mitte päris need inimesed, kes peaksid väga kiiresti oma idee ette vuristama, vastata mõnele küsimusele ja siis, selle idee kellelegi maha müüma. Tunnistan, vihkan turundust ja kõiki sellega seonduvaid aspekte, peamiselt oma kogemuste järgi Starmani müügimeestega ja get rich quick multilevel marketing püramiidiskeemidega. Kuulates Hedi loengut sain aru, et minu arusaamad turundusest on äärmiselt ignorantsed ja müümisoskus on tihtipeale olulisem kui tegelik produkt.

Üldiselt jäin väga rahule nii loengut läbiviivate inimeste valiku kui ka loengute kvaliteediga. Kindlasti ei kahetse, ega nuta oma aega taga. Väga huvitav aine.

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1) Kaua on võimalik arvestust järele teha?

V: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. ( 5.2.12.)

2) Kellega kokku leppida?

V: Õppejõuga ( 5.3.6)

3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

V: Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. ( 5.2.8.1.)

4) Mis on tähtajad?

V: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. ( 5.2.8.1.)

5) Kui palju maksab, kui oled RF õppekohal?

V: Tasuta. ( 5.2.7)

6) Kui palju maksab, kui oled OF õppekohal?

V: Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. ( 5.2.7)

Küsimus 1 Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

1) Millised on tegevused ja mis ajaks?

V: Tuleb täita EIK sisese akadeemilise liikumise vorm hiljemalt 1 tööpäev enne punase joone saabumist. Vorm tuleb saata õppeosakonna rektorile, vabas vormis, kirjalikult. ( 7.2.1)

2) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

V: Ei tule, eeldusel, et õppeaine maht on täidetud. ( 1.3.6)

3) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu?

V: Kui deklareerin aineid üle ette nähtud mahu, siis pean maksma iga EAP eest, mis üle läheb. ( 3.1.8)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

V: Ettenähtud semestri maht on 27 EAP ning iga ainepunkti kohta, mis sellest puudu jääb, tuleb maksta 50€. Esitatav arve on 450€.

IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Autor: Valdo Taevere

Rühm 13

IT Kolledz

Tallinn 2016

Sissejuhatus

Kõik me oleme kuulnud ühest väiksest tagurlikust maast Aasias, Hiina ja Lõuna-Korea vahel, mida juhib diktaator Kim Jong Un, millega meil suurt midagi pistmist pole. Kuid et aru saada, miks internet just selles riigis, mis on viimased 60 aastat justkui üksinda liivakastis mänginud, oluline ja huvitav on, peame natuke uurima selle riigi ajalugu.

Teema

Ajalugu

Korea poolsaar tervikuna pole alati poolitatud olnud. Esimesed tõendid inimtegevuse kohta Koreas ulatuvad koguni umbes 8000 eKr ja oli üks Ida Aasia suurtest impeeriumitest. Alates 7. sajandist pKr nautis Korea üle 1000 aasta kestnud suhtkoht rahulikku aega erinevate dünastiate all. Poolsaar okupeeriti jaapanlaste poolt 1910. aastal ja püsis okupeerituna kuni II MS lõpuni 1945. aastal kui poolsaar poolitati 38. laiuskraadi järgi Põhjaks ja Lõunaks. Nõukogude Liit põhjas, ameeriklased lõunas. Pinged kahe hegemoni vahel kasvasid, Korea liitmise läbirääkimised ebaõnnestusid ja moodustati kaks eraldi valitsust – Põhja Korea ja Lõuna Korea. Siis läksid mõlemad vastsündinud riigid omavahel sõtta. Sõda kestis kuni 1953. aastani, mil sõlmiti relvarahu. Põhja Korea väljus sõjast kommunistliku diktatuurina, ära lõigatud välisest maailmast ning Lõuna Korea vabaturumajandusliku ja demokraatliku riigikorrana. Tehniliselt on mõlemad riigid siiamaani sõjas, kuna rahulepet pole siiamaani sõlmitud. Kuid kuidas arenes siukses riigis, mis on tehnoloogilise arengu poolest ikka veel külma sõja päevil, internet, ja milline see välja näeb?

Infrastruktuur

Ega keegi päris täpselt ei teagi, kuidas internet seal välja töötati ja millised selle alguspäevad olid, aga ilmselt on seal Hiina käsi mängus. Nimelt, Põhja Koreas on paigaldatud väikses mahus broadband infrastruktuuri, koos mõne valguskaabliga, mis ühendab suuremaid riigiasutusi. Kuid online teenused on enamikele saadaval ainult intraneti, Kwangmyong kaudu ja ligipääs ülemaailmsele internetile on vaid valitud isikutel.

Interneti pakkuja

Põhja Koreas on ainult üks ISP nimega Star Joint Venture Co – firma omanikud on Põhja Korea valitsus ja Tai ISP Loxley Pacific. Star Joint Venture võttis Korea interneti haldamise üle 21. detsembril 2009. Enne seda, internet oli Põhja Koreas saadaval vaid läbi satelliidiühenduse Saksamaale või riigiasutuste tarbeks läbi otseühenduse Hiina. Peaaegu kogu Põhja Korea internetiliiklus on suunatud läbi Hiina. Alates 2013. aasta veebruarist on ka võimalik mõnedes kohtades 3G levi kasutamine mobiiltelefonidega.

Ligipääs internetti

Saime teada, et teoreetiliselt on Põhja Korea internetiga ühendatud, aga kuidas on asjad reaalselt? Ligipääs internetti on väga piiratud ainuüksi juba sellepärast, et sul peab olema arvuti, juba ainuüksi see tingimus välistab enamus inimesi. Teiseks, peab sul olema luba, et üldse internetiga ühendatud arvuti lähedale saada, rääkimata selle reaalsest kasutamisest. Seega internet on Põhja Koreas privileeg ja need, kes saavad internetti piiramatult kasutada on kõrged riigiametnikud. Näiteks Kim Jong Un, praegune Põhja Korea riigipea on öelnud, et talle meeldib „netis surfata“. Kuid tõsiasi on see, et terve Põhja Koreas, kus elab 25 miljonit inimest, on registreeritud vaid 1024 IP aadressi ning internetiliiklus on väiksem kui Falklandi saarte oma, kus elab 3000. Võrdluseks, USA-s on 1.5 miljardit IP aadressi. Tänu meedia tsenseerimisele ja kõvale propagandamasinale, tõenäoliselt enamus rahvast isegi ei tea, et internet olemas on, kuid sellele vaatamata areneb IT Põhja Koreas edasi.

Esimene veebilehekülg

Oktoobris 2010 läks laivi Korea keskuudisteagentuuri veebileht www.kcna.kp, mis on saadaval üle kogu maailma ja mis oli riigi esimene teadaolev otsene ühendus internetiga. Leht on ülejäänud maailmale vabalt vaadatav ning on saadaval korea, jaapani, hiina, inglise ja hispaania keeltes. Leht näeb välja küll kui Kim Jong Uni isiklik blogi, ja on pilgeni USA ja Lõuna Korea vastast propagandat täis, kuid on ülesehituselt lihtne ja silmale meeldiv.

Väike aps

Selle aasta 19. septembril juhtus Põhja Korea sysadminnidel väike apsakas. Nimelt Põhja Korea nimeserver, mis sisaldab informatsiooni kõigi .kp domeenidega veebilehtede kohta, konfigureeriti kogemata valesti, mis võimaldas välisel maailmal näha nende sisu, suurust, kui palju neid on ja neid avaldada. Tuli välja, et Põhja Koreas on ainult 28 veebilehekülge. Veebilehtede URL aadressid kopeeriti populaarsesse meediakanalisse Reddit, pärast mida eksponentsiaalselt suurenenud külastajatearvu tõttu terve Põhja Korea internetisüsteem crashis.

Lekkinud veebilehtede täielik nimekiri koos screenshottidega:

Kokkuvõte

Põhja Korea, vaatamata oma tagurlikkusele ja tehnoloogilisele mahajäävusele on siiski suhteliselt edukalt välja töötanud nii IT infrastruktuuri kui ka käputäie algelisi veebilehti. Siiski, me ei tea kas need tehnoloogilised arengud on nende endi saavutused või nende liitlaste teened.