User:Avarva

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andres V
Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2013

Essee

ITK õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärgiks oli selgitada õpingukorraldust ja anda ülevaade omandatavate erialaoskuste rakendamise võimalustest. Esimest eesmärki teenisid eelkõige kaks esimest loengut, kus rääkisid ITK omad inimesed, ning ülejäänud kuues loengus esitati mitmest vaatenurgast ülevaadet IKT sektoris toimuvast. Tegemist on seni ainsa ainega ITK-s, mille kõikide loengute külastuse jaoks olen töö kõrvalt aega võtnud, kuna arvan, et vaid salvestuste vaatamise korral oleksin suurest osast külalisesinemiste poolt tekitatud elamusest ilma jäänud. Oluline polnud ainult räägitud juttu kõrva taha panna, vaid ka kohapeal näha kes ja kuidas räägib. Järgnevalt üritan seletada, mis mulje antud õppeaine loengud mulle jätsid.

Esimeses loengus 28. augustil andsid õppeosakonna juhataja Inga Vau, kvaliteedijuht Merle Varendi ja aine õppejõud Indrek Rokk värsketele tudengitele edasi esmased ja kõige hädavajalikumad põhiteadmised ITK õppekorraldusest. Olles eelnevalt osalenud kolledži uudishimupäeval ja ITK kodulehe põhjalikult läbi uurinud, oli põhiosa räägitust juba varasemalt teada. Kasulik oli minu jaoks see, et selgitati reaalsete näidete põhjal kuidas kõrgharidusreformiga kaasnevad muudatused rakenduma hakkavad. Olles riigifinantseeritaval kohal peab alati sihtima semestis vähemalt 27 EAP täitmist ja kui tulemus peaks mingil põhjusel madalamaks jääma, siis tuleks kohe järgmisel semestril selle võrra rohkem punkte koguda. Vastasel juhul hakkab õppekulude osalise hüvituse „trahv“ kumulatiivselt kogunema ja need summad pole sugugi väiksed. Loengus õnneks selgus, et viimase semestri kohta see ei kehti. Mulle isiklikult jättis kõrgharidusreform mulje, et üliõpilaste jaoks asendatakse präänik piitsaga – kui varem lisas motivatsiooni hästi õppimiseks lootus saada pingerea põhist toetust, siis nüüd tahetakse raha ära võtta neilt kes piisavalt hästi ei õpi. Loomulikult on see tugevalt üldistav väide, aga mind vähemalt mõjutas see 2013 kõrgharidusreform vaid negatiivselt. VÕTA taotlejana olin sunnitud esimesel semestril lisaks valikainetele veel ka ühe teise kursuse aine deklareerima, et saada „trahvi“ vältimiseks 27 EAP-d kokku.

Aine teises loengus 5. septembril rääkisid Margus Ernits ja Indrek Rokk õppimisest ning motivatsioonist. Tegemist oli väga mitmeid praktilisi nõuandeid ja õppuri mõttemalli soovituslikke kohendusi sisaldava loenguga, mille laadne peaks olema kohustuslik igale üliõpilasele. Selgitati kui oluline on õppejõu jaoks tagasiside selle kohta, et kas temast saadakse aru. Paraku on reaalsus see, et loengutes kus tudengid hästi aru ei saa või esitatakse teadmisi sellisel kujul, et pikalt neile keskenduda on väga keeruline, siis hakatakse tegelema kõrvaliste asjadega, või ei käida üldse kohal. Seda saaks suuresti vältida andes õppejõule õigel ajal tagasisidet.

Üks võrlemisi tõsine teema, mida käsitleti, oli tudengi eetikakoodeks. Varasematel aastatel on nähtavasti tõsiseks probleemiks olnud mitmesugune akadeemiline petturlus. Seetõttu on ITK nüüd vägagi range selle igasuguste vormide suhtes, nagu näiteks spikerdamine ja plagiaadi esitamine. Oluline on ikkagi kooli hea maine ja kõrge taseme hoidmine, mitte tööturu üle ujutamine kõrgharitud IT spetsialistidega, kes on teiste teadmiste najal ennast kuidagi ITK-st läbi vedanud. See loomulikult ei tähenda, et tudengid üksteist aidata ei tohiks. Koostööd tuleb aga teha enne eksameid, mitte nende ajal, ega ka vastuseid levitades.

Üks hea praktiline soovitus mis teisest loengust pärines on MindMap tehnoloogia kasutamine õppimise juures. Osates õpingutega seoses tekkinud mõtteid struktureeritult MindMapidena kirja panna on pärast nendest aru saamine tunduvalt lihtsam, kui lihtsalt liigendamata tekstist. Näiteks minu üks MindMapi rakendus, mida ma teistelegi tudengitele soovitaksin, on semestri plaani koostamine. Ma lõin juba esimese nädala sissejuhatavate ainete põhjal kaardi, kus on loetletud kõik ained ja nende läbimise kohta põhiinfo: mis hinde/arvestuse saamise kriteeriumid, kuidas kujunevad hinded, mida peab kodus tegema, mis on tähtajad, lingid aine materjalidele jne. Tänu sellise plaani pidamisele on mul tunduvalt lihtsam arvet pidada selle kohta mis on tehtud, vajab järgmisena tegemist ja kust saab lisainfot.

Esimesel külalisesinejaga loengul 12. septembril rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Loengu eesmärgiks oli nähtavasti innovatsiooni olemuse tutvustamine ja tudengite motiveerimine innovaatilisteks tegudeks. Kõlama jäi see, et erinevalt ideedest on innovatsioonil ka praktiline realisatsioon olemas ning justnimelt see maksab. Oluline pole lihtsalt enda tootega esimesel võimalusel turule minna, vaid täpselt läbi mõelda millal ja kuidas seda teha. Kokkuvõttes oli loeng pigem motiveerivas ja suurtele tegudele inspireerivas stiilis, kuid sisaldas ka mitmeid näiteid illustreerimaks IT sfääri hetkeseisu.

19. sptemberil tegi Tarmi Randel CERT-EE-st ettekande teemal „IT-profid küberpättide vastu!“. Tegemist oli põneva kübermaailma pahupoolt tutvustava loenguga, kus seletati muuhulgas lahti keerulisi skeeme selle kohta, kuidas pealtnäha süütud asjad võivad viia suurte rahaliste kadudeni. Huvitav fakt on see, et FBI arvutuste kohaselt on viimastel aastatel digikuritegevusega kaasnev kahju juba ületanud narkoäri oma. Hästi esitatud ja hariv loeng, mis kindlasti pani nii mõnegi tudengi mõtlema enda interneti kasutamise harjumuste üle turvalisuse seisukohast.

26. septembril toimunud Andres Käveri etteaste „Elufilosoofia ja IT Eestis“ teemal oli vast kõige elulisema sisuga loeng. Kasutades kõigest ühte slaidi, loodi pilt sellest, milline on ühe eduka vabakutselise arendaja elu Eestis ja kui kõrged on praktikas nõuded, et üldse oleks lootust sellel alal hakkama saada. Ühelt poolt peab olema küll väga võimekas ja ettevõtlik (tudengi sündroom tuleb alistada nii koolis kui väljaspool seda!) inimene, et niimoodi läbi lüüa, teiselt poolt need palganumbrid mis sellega kaasnevad on Eesti mõistes kosmilised. Mõnevõrra masendav oli arusaam kui palju vähem on väärt administraatori töö võrreldes isegi algaja programmeerijaga. Loenguvälist diskussiooni tekitas Andres Käveri väide, et kliendid on “5 tärni hotelli tüüpi“ programmeerijatega tunduvalt enam rahul ja ei tasu küsida töö eest vähem raha olles algaja õpilane. Minu seisukoht on see, et 5 tärni staatus tuleb esmalt välja teenida. Puukuuri uksele viie tärni joonistamine ei tee sellest veel luksushotelli, mille eest kliendid rõõmsalt maksaks.

Järgmisena käisid 3. oktoobril rääkimas Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype NOC-st. Võrreldes teiste esinejatega olid nad arusaadavalt mõnevõrra vähem kogenud ettekannete esitlemises. Teema iseenesest oli küll huvitav, aga nad tegid selle vea, et läksid kiirelt väga tehniliseks oma jutuga. Kuna ma olen varem kokkupuutunud Televõrgu NOC-ga, siis mul oli vähemalt mingi ettekujutus selle tööst ja mida antud loengu keskne subjekt „Nagios“ endast kujutab. Arvan, et arvestades kuulajaskonda oleks võinud kõike seda pikemalt lahti seletada. Kindlasti andis loeng mingi pildi sellest, kuidas opereerib üks kõrgel tasemel NOC üksus ja kuidas tasuks programme koostada monitooringut silmas pidades.

10. oktoobri loengus rääkisid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist kuidas saada supertaariks IT maailmas. Kui üle-eelmises loengus räägiti vabakutselise arendaja elust, siis seekord oli põhirõhk arendajate (vähesel määral veel analüütikute ja projektijuhtide) tööl suure rahvusvahelise IT ettevõtte all. Räägiti pikalt sellest, kuidas peale kooli arendajana järjele saada ning selle raames tutvustati Nortali suveülikooli võimalusi. Nagu nii mõnestki teises loengus mainiti, on vaid IT haridusega inimesest märkimisväärselt attraktiivsem tööturul need, kellel on ka reaalset töökogemust ette näidata. Seda esmast kogemust on IT alal soovitati omandada osaledes kas open source projektides või ettevõtete praktikaprogrammides.

Viimases loengus 17 oktoobril oli kohal Skype HR manager Merle Liisu Lindma, kes proovis meid õpetada paremini elama. Selgitati mille järgi tööandjaid uusi meeskonna liikmeid valivad, kuidas peaks ellu suhtuma et õnnelik olla ja veel mitmeid nippe, mis peaksid aitama aru saada kes oled ning kuhu peaksid minema. Kuigi enamjaolt nõustun loengupidaja seisukohtadega, leian et niimoodi elutarkuste ette kandmine omab väga väikest mõju sellele kuidas inimesed reaalselt elavad. Ma usun, et praktikas võtetakse sellised fundamentaalsed olekud ja tõekspidamised omaks vaid siis kui nendeni ollakse ise omal käel jõutud. Väga võimalik, et nii selle, kui ka teiste antud loengu raames kuuldud väidete olulisus jõuab kohale alles mitmete aastate pärast, olles vastavaid kogemusi raskel teel omandanud.

Kokkuvõttes jättis aine positiivse mulje. Hea meelega oleksin veel kuulanud mõne IT süsteemide administreerimise valdkonnas töötava inimese kogemusi ja soovitusi. Ma ei oleks üldse vastu, kui seda ainet pikendataks semestri lõpuni kestvaks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [1]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Reeglina piisab ÕISis registreerumisest, vajadusel võib õppejõuga konsulteeruda. [1]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Registreeruda ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1]

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [2]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Tasuta. [1]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

20 €. [1]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

1) kes on sisse astunud 2013/14 õa. või hiljem.

2) kelle perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro.

3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).

Toetuse suurus sõltub keskmisest sissetulekust üliõpilase pereliikme kohta. [3]

Mida peab toetuse saamiseks tegema?

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis semestri esimesel kuul. [3]

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

30 EAP kumulatiivselt semestrite lõikes. [3]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 22

Y = 27

Õppeaasta lõpuks tuleb tasuda vaid esimese semestri puudujääkide eest ("Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris)"):

27-22 = 5 EAP ulatuses. Arve on 5*50 EUR = 250 EUR.

Kolmandal semestril tuleb õppekulud hüvitada kahe esimese semestri puudujääkide eest:

2*27-22-27 = 5 EAP ulatuses. Arve on 5*50 EUR = 250 EUR. [4]

Allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/

[4] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/