User:Aerik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aro
Esitamise kuupäev: 17.10.2014

Essee

Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on ülesehitatud vabas vormis toimuvatele loengutele, kus loenguid annavad erinevad IT spetsialistid, kes räägivad oma töö olemusest või üldistest IT-maailma telgitagustest. Aine korraldus oli minu jaoks väga hästi vastuvõetav ja kuna kõik esinejad suhtlesid kuulajatega vabas vormis siis oli ainel suurem seos päris maailmaga ja mitte nii seotud akadeemiliste teadmistega kui mõned teised ained. Antud essee kirjeldab minu arvamusi nende loengute kohta.

Esimene loeng toimus 27. augustil ja see loeng oli ka kõige esimene, mida selle aastad tudengid üldse kuulda said. Antud loengus tundsin end väga võõrana kuna alles äsja sai suvele kriips peale tõmmatud ja äkki avastasin end taaskord koolipingist. Sellest hoolimata üritasin loengusse siiski süveneda. Loengus rääkisid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi, kes andis ülevaate kõrgkooli süsteemist aga tutvustas ka IT Kolledži. Kõik see andis väga hea ülevaate ja vastas paljudele mul seni olnud küsimustele aga pean tunnistama, et tekitas ka väikese kartuse suure ülikooli töömahu üle. Igatahes oli see loeng väga vajalik nii informatsiooni kohapealt kui ka sisseelamise mõttes.

Järgmisel nädalal toimunud loengus rääkis Margus Ernits uutele tudengitele õppimisest IT Kolledžis ja õppimise motivatsioonist. Margus toonitas eelkõige, et me kõik õpime enda jaoks ja ei ole mõtet lihtsalt läbi ajada. Usun, et see pani paljud oma eelnevatele kogemustele mõtlema. Ise pean seda loengut esimese loengu täienduseks, kuna väga palju oli üldist ja sissejuhatavat informatsiooni.

Kolmandasse loengusse minnes olin ma väga elevil oodates mõnda IT-alast spetsialist, kes oma alast räägiks aga pidin pettuma kuna taaskord rääkis meile Margus Ernits, seda siis seekord robootikast ja häkkimisest . Esialgsest pettumusest üle saades oli loeng tegelikult väga inspireeriv. Loengus räägiti häkkimisest, mis ei tähenda arvutisse sisse murdmist nagu enamus inimesi arvab, vaid süsteemi tundma õppimist. Häkkimine ja robootika on seega tihedalt seotud. Loengus reklaamiti ka robootikaklubi, kuhu ma ka ise ühekorra jõudsin ja see oli tõesti põnev.

Umbes kuu aega hiljem esimesest loengust ja lõpuks oli saalis esineja väljaspoolt kooli või õigemini üks IT Kolledži lõpetanu. Janika Liiv rääkis meile oma esimestest ülikooli kogemustest, oma tööst ja muidu IT-maailmast. Juba alguses oli näha, et ka on entuasiastlik ja läheneb oma alale lõbusalt. Huvitav tema ettekande juures oli test, kus auditoorium sai pakkuda lahendusi nimede õigesse valdkonda paigutamiseks. Esitlus oli informatiivne aga midagi endajaoks olulist ma teada ei saanud.

Viiendas loengus esines Carolyn Fischer, kes rääkis meile süsteemide administreerimisest. Carolyn on väga positiivne inimene aga natuke häbelik. Ta rääkis paljust, mille õppimine oleks tuleviku perspektiivis kasulik aga mainis ka, et ei tasu ülepingutada. Eriti meeldis mulle Carolyni mõte, et praegu on õige aeg keskenduda eneseharimisele, töö juures võib küll rohkem õppida aga kõige laiema pildi saab koolist. Kuna Carolyn töötab skype’s siis rääkis ta ka oma tööst seal ning oli väga huvitav teada saada, kuidas sellises kuulsas firmas asjad käivad. Antud loeng andis hea ülevaate süsteemi administraatori maailma ja mul oli hea meel, et ma otsustasin ka seekordsel varahommikul tundi minna.

Kuues loeng oli pühendatud testimisele. Kui Kristjan Karmo loengu alguses publikult küsis, kes tahab saada testijaks siis ei olnud mul täpset arusaama, mida testimine endast kujutab. Mul oli ettekujutus, et testimine on pigem kohustus, mida programmeerijad teevad kui midagi muud teha pole. Selgus, et tegelikult on testimine palju olulisem ja kohati palju tähtsam kui programmeerimine, sest halb süsteem võib väga palju kahju luua. Selle väite illustreerimiseks tõi ta meile näited, mille kahu hinnad oli mitmete miljonite eurode ringis ning mida kõiki oleks saanud testimisega ära hoida. Esinemine oli väga huvitav ja köitis mind algusest lõpuni ning kui ta loengu lõpus küsis, kes tahab saada testijaks siis tõstsin ka mina käe.

Järjekordne neljapäev algas uues esinejaga, kelleks oli seekord Andres Septer. Tema esinemine oli ainulaadne kuna ta ei kasutanud powerpointi aga ometi suutis kogu auditooriumi end kuulama panna. Andres rääkis vabas vormis ja kasutas sõnavabadust täiel määral ära. Loeng oli IT tööturust ja kajastas pigem selle negatiivseid tegureid. Kokkuvõttes oli loeng hariv ja informatsiooni oli liiga palju, et kõik meelde jääks. Esinemine oli omakorda väga endasse köitev ja tekkis tunne, et ta räägib asjadest tõesti nii nagu nad on ega ürita midagi varjata. Usun, et paljud mäletavad tema esinemist ka aastate pärast kui nad oma esimest üliõpilasaastat meenutavad.

Viimases loengus rääkis meiega Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebi turvalisusest. Ta tõi välja kui tähtis on õpimisse tõsiselt suhtuda. Ise arvan, et suhtumist saab veelgi laiendada ja suhtumine mõjutab, kuidas indiviid maailma näeb ning suhtumine õppimisse on vaid üks osa sellest. Teise poole oma loengust rääkis Elar veebirakenduste paroolide turvalisusest. See oli väga mõtlemapanev ja plaanis on ka mõni enda parool ümber vahetada. Loeng oli asjalik aga samas mitte nii hästi jälgitav kui mõned eelmised.

Kõik peetud loengud olid inforohked ning ei olnud ühtegi, mis oleks tundunud kui aegaraiskav. Sellest hoolimata olid mõned esitlused natuke igavad ja laialivalguvad. Vaadates suuremat pilti peab aga tõdema, et aine andis hea ülevaate IT elust Eestis ning esialgse ettekujutuse, mille najal on lihtsam siin valdkonnas orienteeruda. Veel peab tõdema, et mulle jäid meelde mitmed tarkused ja nõuandeid, mida targemad inimesed nii lahkelt meiega jagasid ja lisaks sellele suutsid need inimesed mind veelgi paremini õppima motiveerida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi.

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). punkt 5.4.4.

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Kokku peab leppima õppejõuga, kellel on õigus eelnevalt anda lisaülesandeid järelarvestusele pääsemiseks. punkt 5.4.4.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

See toimub läbi ÕISi. punkt 5.2.8.1.

Mis on tähtajad?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. punkt 5.4.4.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele tasuta sooritusele. punkt 5.2.12

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. punkt 5.2.7

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Esimesel aastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna: astudes ajateenistusse, terviseprobleemide tõttu või lapse hoolduse eesmärgil. punkt 6.1.3.

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Akadeemilist puhkust saab taotleda avaldusega rektori nimele. punkt 6.1.2.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat, seda lapse sünni puhul. punkt 6.1.3.3.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Akadeemiline puhkuse lõpetamiseks peab taotlema avalduse rektori nimel. punkt 6.1.2.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

On võimalik juhul kui üliõpilane on akadeemilise puhkusel, sest: ta on keskmise-,sügava või raskepuudega; alla kolme aastase lapse vanem/hooldaja või aja- või asendusteenistusse asunud. punkt 6.1.5

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Saab aga sellisel juhul on vaja õppeosakonda avaldus esitada. punkt 5.2.8.2

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

IT Kolledžis on kehtestatud täiskoormusega õppekava täitumise mahuks 27 EAP semestril ja puudujäävate EAP eest peab tasuma 50€ punkti kohta. Õppekava tuleb seega hüvitada 54-46= 8 EAP ulatuses, mis teeb 8 * 50 = 400 €. punkt 2.