Internet radikaliseerib

Sissejuhatus

“Radikaliseerumine on järkjärguline muutumise protsess, mille käigus inimene kujundab (või kujundatakse) ümber oma uskumusi, seisukohti, arusaamu ümbritsevast ning kelle lojaalsus nihkub eemale kehtestatud 29 korrast ja normidest.” See lause on võetud Karin Limbaku magistritööst “POLITSEIAMETNIKE TEADLIKKUS RADIKALISEERUMISEST” . Me ei hakka läbi võtma kõiki erinevaid kordasid ja norme, mis seal näidatud on, kuid põhiliselt tuleb välja, et inimesed otsivad õiglust. Kui on tunnetatud ebavõrdsust, siis püütakse ise leida sellele lahendusi ja kahjuks mõne indiviidi jaoks on need meetodid ühiskonnale mitte aktsepteeritavad. Järgnevalt saab näha mõningaid võimalusi, kuidas internet soodustab ja kiirendab radikaliseerumise protsesse.

Interneti võimalused ja ohud radikaliseerumiseks:

Organiseeritud alternatiivne meedia

ISIS toodab iga päev professionaalseid videoklippe ja uudiseid, mille eesmärk on leida endale uusi noori “jihadiste”. IS poolt toodetud meedia on rahvusvaheline ja seda tõlgitakse kõikvõimalikesse keeltesse, et kõlapind oleks maksimaalne. Tasustatud reasõdurite kõrval on IS’is “professionaalsed” ajakirjanikud, kelle palk on keskmiselt 7 korda suurem. Toodetud meediat on võimalik näha näiteks saidil jihadology. Hirmutav kogu selle virr-varri juures on see, et materjal on tehtud nii-öelda “lahedaks”.

Internet kui “kajakamber”

Internet võib käituda nagu “kajakamber”, kus isikud leiavad keskkonna, kus nende vaateid toetatakse ja võimendatakse. Veeb pakub suuremaid võimalusi ekstreemse materjali ja uskumustega tutvumiseks kui päris elu. Info leidmine ei ole ohtlik ja ei tekita subjektis hirmu sellega tegelemisel, pigem põnevust. Leides oma radikaalsete kalduvustega ideedele toetust teiste inimeste näol annab see otsijale juurde indu teemasse rohkem süvenemiseks. Taolistes keskkonnas ja internetis üldiselt ei peeta tabuks pärismaailmas mitteaktsepteeritavat käitumist ja seetõttu ei vaja seikleja erilist julgust, et end radikaalsete vaadetega inimestega samastada. Taolistes kajakambrites enda vaateid väljendades võivad tulla juba reaalsed kontaktid eksisteerivate radikaalidega, kes on huvitatud endale jüngrite värbamisest.

Internet kiirendab radikaliseerumise protsesse

RAND Euroopa uuringus “Radicalisation in the digital era” on välja toodud, et internet ise otseselt ei kiirenda radikaliseerumise protsesse, kuid on väga sobiv keskkond, et isiku radikaliseerumist kiirendada. Tänu veebile on võimalik väga kiiresti edastada toetavat materjali, mis paneb inimesi kas oma radikaalseid vaateid kinnistama või veel rohkem süvendama. Just eelnevalt mainitud “kajakambrid” on kohad, kuhu juba kogenud ja samuti veel katsetavad radikaalid enda vaateid toetavat materjali lademetes kokku kuhjavad. Seetõttu saavad nendest keskkondadest väga kergesti õppekeskkonnad, kust uusi normaalsusest irduvaid vaateid kontsentreeritud kujul omastada. Eriti effektiivselt töötavad selliste inimeste muutumisel erinevad video ja pildimaterjalid, mis siis kas tekitavad nende ideoloogiliste vaenlaste suunas veel suuremat viha või mingeid muid emotsioone, mis süvendavad radikaliseerumist.

Internet võimaldab radikaliseeruda ilma füüsilise kontaktita

Kuigi eelpool mainitud “Radicalisation in the digital era” uuringus on pigem nõustutud tulemiga, et ise radikaliseerumine on vaid osa kogu sellest protsessist ja üldiselt vajavad need isikud ka füüsilist kontakti on Institute for Strategic Dialogue (ISD) uuringus “Radicalisation: The role of the Internet” välja toodud mitmeid näiteid, inimesed on end ise radikaliseerinud. Lisaks sellele on ainult interneti toel ja enda anonüümsust säilitades loodud uusi “kajakambereid” millele on saadud toetajaskond üle maailma. Kuigi siin teemas käsitleme me põhiliselt just terrorismiga seotud radikaalsust, siis radikaalsus on väga laialt levimas ka muudes eluvaldkondades, eriti just poliitilistes vaadetes. Siin on näitenda toodud üks artikkel taoliste anonüümsete keskkondade ja gruppide kohta, kus inimesed muutuvad radikaalsemaks. Me saame analooge tõmmata ka terrorismi toetavate lehekülgede osas, ainult et materjal oleks liiga räige ja mitte soovitatav, et seda mingilgi moel jagada.

“Üksikud hundid”

Need on juba terrorismi aktiga hakkama saanud isikud, kellel ei leita mingit otsest seost tuntud terrorismi võrgustikega. Kõige sobivam näide ise end radikaliseerinud isikutest, kes on läbi interneti leidnud meetodeid kuidas valmistada relvi, mis põhjustaksid maksimaalset kahju ohvritele. Vaadates statistikat on näha kasvavat trendi sellistes rünnakutes. Pärast selliseid koletislikke tegusid on terroristid tihti välja toonud nime Anwar al-Awlaki kelle ideoloogilised propagandavideod on siiani kergelt YouTubes kätte saadavad. Kõrvaloleval pildil on Anders Behring Breivik, kelle käe läbi hukkus 77 ja sai viga 319 inimest Oslos ja Utoya saarel 22. juulil 2011 aastal.

Internet ja laste võimalik radikaliseerumine:

Identiteedi otsimine

Lapsed on rohkem haavatavad erinevatele väljakutsetele mis internetiavarustes saadaval. Loomulik vajadus katsetada erinevate ideedega selleks, et leida enda identiteet, võib nad kergesti kokku viia äärmuslikke ideid propageerivate kasutajatega või materjaliga, mis internetiavarustes vabalt ringi liigub. Kindlasti ei ole olemas ühest suunda radikaliseerumiseks. Internet pakub lihtsalt rohkem võimalusi selleks kuna ta on avatud 24/7 ja võimaldab leida ja kohata kasutajaid kes su arvamust jagavad ja kes seda tugevdavad. Uuringud on tõestanud, et interaktiivne suhtlemine ja silmast silma suhtlemine on oma olemuselt sama kuna mõlemad võimaldavad katkematut suhtlust.

Miks tasub olla murelik?

Kuna lapsed on kergemini mõjutatavad nii oma eakaaslaste, täiskasvanute kui ka erinevate internetis leiduvate materjalide poolt, siis nad võivad olla kerge saak radikaalselt meelestatud kasutajatele kes otsivadki suhtlusvõrgustikes oma ohvreid, keda oma ideedega mõjutama hakata. Alati ei toimu selline lähenemine just võõraste inimeste poolt nagu on kombeks arvata. Eelnev kokkupuude radikaliseerunud internetikasutajaga võib olla toimunud juba kusagil üritusel, sõprade kaudu või perekonna, sugulaste kaudu. Seega ei oska vanemad, kes oma lapse internetikasutusel rohkem silma peal hoiavad, kohe arugi saada kui murettekitav võib olla üks või teine suhtlus sotsiaalvõrgustikes tegelikult kuna lapse arvates võib interneti suhtluskaaslane olla lihtsalt tema hea sõber kes soovib talle südames ainult parimat. Et suruda peale oma vaateid ja uskumusi. Sageli püütakse ohver, kellega esimene kontakt läbi sotsiaalvõrgustiku on loodud, meelitada suhtluse jätkamiseks sellistele kõrvalisematele platvormidele nagu Kik Messenger, Whisper, Yik Yak või Omegle, kuna seal saavad kasutajad suurema anonüümsuse ja tegevust nendel suhtlusplatformidel on raskem jälgida.

Ohumärgid millele tasuks tähelepanu pöörata

Kuigi enamus märke lapse juures, mis on teismelise eas iseloomulik käitumine paljudele ja ei pruugi tähendada midagi halba, tuleks neist mõne puhul olla siiski rohkem teadlik ja neile ilmingutele lapse käitumises juures pöörata rohkem tähelepanu: Veendumus, et nende uskumused ja tõekspidamised on ohus ja neid koheldakse ebaõiglaselt. Kalduvus otsida kõikjalt vandenõu teooriaid ja varjamatu usaldamatuse näitamine peavoolu meedia vastu.

• Vajadus olla keegi või kuhugi kuuluda.
• Saladuslik käitumine ja oma internetis toimuva suhtluse varjamine.
• Arvuti ja nutiseadmete ekraanide vahetamine vanemate lähenedes
• Võõraste nutiseadmete või arvuti kasutamine
• Emotsionaalselt muutlik käitumine

Sotsiaalvõrgustikud ja nende mõju radikaliseerumisele:

YouTube - feed varustab vajadusel radikaalse infoga

Kui interneti kasutajal tekib vajadus leida infot siis kasutatakse tavaliselt vastuste leidmiseks internetis leiduvaid erinevaid otsingumootoreid. Üheks levinumaks platvormiks Google ja teiste samalaadsete otsingumootorite kõrval on YouTube kust saab vajalikku abi ja näpunäiteid mis sinna ülesriputatud videotes ilusasti kätte näidatakse. YouTube on olnud kasulik alates selle loomisest 2005 aastal ja muutub kummalisel kombel ise aina kasulikumaks. See tähendab, et kui otsid vastust mingile huvipakkuvale probleemile siis hakkab YouTube sulle tehtud päringu põhjal ette andma klippe millest sa võiksid veel huvitatud olla. 17 aasta jooksul on YouTube ennast transformeerinud tasemele kus püüab ära arvata sinu huvid ja sind aidata, sulle neid niinimetatud huvipakkuvaid ja teemaga seotud klippe ette serveerides. See kas sa neid avad on su enda teha, aga inimlik uudishimu sunnib mõnda neist ikkagi vaatama ja siis leitakse juba uued klipid mis sind arvatavasti taas huvitada võiksid. Tänaseks on YouTube välja töötanud algoritmid võimalike huvipakkuvate klippide leidmiseks ja esitamiseks erinevates seadmetes. Nii näiteks soovitatakse lühemaid videoklippe mobiiliseadmetes ja pikemaid arvutites ja televiisorites, et stimuleerida kasutajaid neid vaatama. Samuti on algoritmi kiirus suurenenud võrreldes YouTube varasema ajaga. Kui varem võttis aega päevi enne kui kasutaja käitumine lisati algoritmi ja selle järgi sai hakata soovitama uusi klippe, siis praegu eeldatakse, et kasutaja soovib olla ajaga kursis ja soovituslikud klipid YouTube poolt ilmuvad kasutaja ekraanile juba mõned minutid pärast seda kui ta on otsingutes oma käitumist muutnud. Intregeeritud aju logaritmid on YouTube vaadatavust tohutult mõjutanud: enam kui 70% ajast mis inimesed kulutavad veebisaidil videoid vaadates, on YouTube algoritmi poolt neile soovitatud. Iga päev saadetakse kasutatajatele 200 miljonit soovitatud videot 76 keeles. YouTube veebisaidi külastatavus on tõusnud mitukümmend korda võrreldes mõne aastaga. Kas me võime kindlusega väita, et need geniaalsed YouTube algoritmid ei või kasutajale ette juhatada äärmusliku sisuga materjale mis tema maailmavaadet järjest enam radikaalsemas suunas võiksid hakata kujundama?

Facebook ja teised sotsiaalvõrgustikud

Facebook ja teised sotsiaalmeedia platvormid sobivad efektiivselt ekstremistidele tööriistadeks, et leida uusi liikmeid ja tugevdada nende tõekspidamisi ja radikaalset maailmavaadet. Suurepärane võimalus saata oma sõnum kogule maailmale ja leida niimoodi sõltumata vahemaadest kasutajaid kes on vähem või rohkem samasuguste mõtetega. Niimoodi leitakse inimesed kes hakkavad ise radikaliseeruma ja see protsess toimub suhteliselt kiiresti. Lõpuks on sarnaste huvidega ja sarnaste probleemidega inimeste omavahel suhtlemine motiveeriv. Rohkem radikaalsed kasutajad hakkavad kaasa tõmbama neid kes alguses tagaplaanile jäävad. Kui inimesed suhtlevad veebis ja nad on anonüümsed, siis nende väljaütlemised ja hoiakud võivad olla agressiivsemad ja lõppkokkuvõttes kujundab see terve grupi hoiaku. Internet pakub odavat ja kättesaadavat võimalust kontaktide leidmiseks, suhtluste loomiseks ja sealt edasi võrgustike organiseerimiseks, mis omakorda aitab kaasa iga uue liikme paremaks integreerumiseks liikumisse.

Teiseks peamiseks internetikeskse suhtluse eeliseks on arusaam, et seal puuduvad igasugused õiguslikud piirangud. Kohati jääb tunne nagu tegutsetaks lausa kohtuväliselt. Mõned internetikasutajad kes muidu on tagasihoidlikud ja häbelikud on suhtluskeskkondades kirjutanud üsnagi radikaalsetest asjadest, millest nad tegelikult ei julgeks avalikult rääkida. Teadmine, et keegi neid vale nime all ei tea ega leia, motiveerib radikaale end jõulisemalt väljendama. Radikaalsele teele suundunud noored saavad internetist keelatud kirjandust, muusikat ja juhiseid. Ja sellel kõigel on oma mõju isiksuse kujunemisele. Keegi neist on tunnistanud: "Internet oli minu jaoks ülima tähtsusega kuna just sotsiaalvõrgustikest leidsin abi ja vastused oma küsimustele. Sain internetist kõike mida tahtsin. Lugesin palju ja täiendasin ennast ideoloogiliselt. Tundsin lõpuks, et lugemisest, muusika kuulamisest ja rääkimisest enam ei piisa. Nüüd tahaksin juba tõsiselt midagi teha."

Kas lähiajal midagi muutub?

Inglise seaduseandjad on väitnud, et sotsiaalmeedia ettevõtted nagu Facebook Twitter ja YouTube ei võta teadlikult midagi ette, et takistada terrorismi reklaamimist ja terroristide värbamist. Briti parlamendiliikmete koosseisu kuuluv Commons home affairs select committee teatas oma raportis, et USA platvormid on muutunud "propaganda levitamise tööriistadeks" ning nõudsid, et tehnoloogia hiiglased teeksid rohkem äärmusliku sisu eemaldamiseks. Toodi välja, et kui sotsiaalvõrgustikud jätkavad interneti „metsiku lääne“ stiili, hoiavad kõrvale tegutsemisvastutusest ja lubavad oma platvormidel propageerida radikaalset sisu , siis nad rikuvad sellega oma kaubamärke ja mainet vastutavate operaatoritena. Seaduseandjate süüdistused tulid pärast seda kui Briti ametivõimud püüdsid korduvalt eemaldada Twitterist postitusi ja YouTubest videoid mis olid üles pandud islamiriigi radikaalse moslemist jutlustaja Anjem Choudary poolt. Sotsiaalmeedia ettevõtted on enda sõnul teinud jõupingutusi selle nimel, et võidelda ekstreemsete materjalidega. Twitteri pressiesindaja kinnitas, et peatatud on sadasid tuhandeid kontosid mis olid seotud terrorismi reklaamimisega sotsiaalvõrgustikus. Google kinnitas parlamendiliikmetele, et neil on kasutusel programm mis lubab kasutajatel märgistada leitud murettekitav materjal, mis seejärel YouTube töötajate poolt läbi vaadatakse. Facebooki ja Twitteri teatel neil selline programm puudub aga nende sõnul ’on olnud selleteemalist koostööd valitsusasutustega ’. YouTube pressiesindaja kinnitas CNBC-le e-kirjas, et nende poolt võetakse ette kõik võimalik selleks, et äärmuslikud materjalid eemaldada, terroristide kontod sulgeda. Samuti lubati parandada igakülgset kahepoolset koostööd valitsusasutustega radikalismi vastu võitlemisel. Facebooki poliitika direktor UK’s Simon Milner ütles, et sotsiaalvõrgustik tegutseb kiirelt ja jõuliselt kui avastatakse äärmuslik materjal. Tema sõnul on need juhud harvad aga radikaalse sisuga konto suletakse ja konto sisu eemaldatakse. UK parlamendiliikmete arvates ei ole sotsiaalvõrgustikke haldavatel firmadel piisavalt tööjõudu, et miljoneid kontosid jälgida ja soovitasid kasutusele võtta Google poolt loodud analoogne programm mis lubab interneti kasutajatel märgistada nende arvates radikaalsena tunduv sisu, et seda oleks võimalik kontrollida. Samuti kutsutakse sotsiaalvõrgustikke üles tõhustama koostööd seaduseandjatega võitluses radikaliseerumisega.