Piraatlus

Sissejuhatus

Piraatlus on piraatkoopiate valmistamine ehk intelektuaalse omandi kopeerimine ilma autori loata. Peamiselt tegeletakse piraatlusega kuna originaal tooted on kallid või pole neid lihtsalt võimalik seaduslikult tarbida. Põhiliselt piraaditakse 3 tüüpi andmeid: muusika, filmid ja seriaalid ning tarkvara. Tänapäeval toimub enamus piraatlust läbi torrentite, mis võimaldavad lihtsalt liigutada suuri andmemahte.

Miks piraaditakse?

Tarkvaratööstus on hulganisti avaldanud väga kalleid ja keerukalt litsentseeritud tarkvarapakette. Näiteks on JetBrains’i programmist PyCharm avalik ja tasuta versioon (PyCharm Community Edition), mis tavakasutaja jaoks on üsnagi hea, kuid kõrgemal tasemel piirab mitmeid väga olulisi funktsioone ning Python’i kõrgtasemeliste rakenduste arenduseks ei sobi. Selle jaoks on eraldi professionaalne versioon (PyCharm Professional Edition), mis sobib kommertsiaalseks arendustegevuseks ja sisaldab tipptasemel arendustööriistu. See hõlmab endast 30-päevast prooviperioodi, mille lõppedes tuleb täisversioon osta või rakenduse kasutamine lõpetada. Täisrakenduse ostmine ei ole ühekordne makse, vaid litsentsi tuleb iga aasta tasuliselt uuendada. See sisaldab endas mitmeid probleeme: hind on üpris kõrge, litsentsi korrapärane valideerimine on tülikas, (vajadus olla firmaga dialoogis). Positiivsest küljest teeb see lahendus suurematel asutustel (suuremad firmad, teadus- ja õppeasutused) organiseerimise lihtsamaks, kuid isiklikuks kasutamiseks on selline mudel liiga kallis ja tülikas.

Sarnast ärimudelit kasutavad paljud erialaspetsiifilise tarkvara tootjad, näiteks:

1. Adobe – Acrobat, Photoshop, Illustrator, Premiere, Audition, Lightroom …

2. Autodesk – AutoCAD, Maya, 3D Max …

3. Microsoft Office pakett

4. Sketch, Invision, Zeplin, Zendesk, Help Scout, Salesforce, MS Dynamics, Pipedrive, Mailchimp, ActiveCampaign, Hubspot, Confluence, JIRA, Quickbooks, Xero, Freshbooks, Basecamp, Asena, Toggle, Harvest …

Best free alternatives to expensive software (2018)

Kõrged teenustasud tulenevad tihti spetsiifilisusest, keerukusest, väiksest konkurentsist ja kasumitaotlusest, kuid turutasakaal on kõigutatud. Ühelt poolt see on loonud enamasti palju sarnaseid konkureerivaid ja odavamaid (või tasuta) teenusepakkujaid, kuid alternatiivsete valikute teenusekvaliteet võib olla kehvem. Hea asendus operatsioonisüsteemide seas on Linux’i distrod, kuid võivad kaasneda ühilduvusprobleemid - vahetevahel eritarkvara toetab nii Windows’it kui ka Apple’t, aga Linux’i versioon tuleb välja hiljem või puudub üldse. G Suite asendab MS Office’t, kuid ei ole kohati nii võimekas. Sarnaseid näiteid on palju. Lisaks on õppe-bias – kui inimene on õppinud kasutama ühte süsteemi, siis üleminekuotsus alternatiivsele ei tule kergekäeliselt, seda enam, et tavaliselt kasutatakse õppeasutustes just standardseid ja kalleid rakendusi.

Teine suur kulukas tarkvaraklass on mängud. Valim parimaid videomänge aastatest 2005-2015 The Guardian’i järgi kahanevas järjekorras koos avaldamisaastatega: Minecraft (2009), DarkSouls (2011), The Witcher 3: Wild Hunt (2015), Grand Theft Auto V (2013), Portal 2 (2011), BioShock (2007), Bloodborne (2015), The Elder Scrolls V: Skyrim (2011), Grand Theft Auto IV (2008), Mass Effect 2 (2010), Guitar Hero (2005), Wii Sports (2006), Assassin’s Creed 2 (2009), Papers, Please (2013), Limbo (2010). Toodud nimekirjas pole ühtegi tasuta mängu (Wii Sports tuleb küll tasuta kaasa, kuid selleks tuleb osta Wii).

Seega on tekkinud motivatsioon autoriõiguste eiramiseks. Kõige algelisem viis tarkvara autoriõiguste rikkumiseks on funktsionaalne jäljendamine ehk koodi kirjutamine, mis käitub sarnaselt originaaliga, kuid sisu on justkui must kast ning see kuidas ülesandeid lahendatakse ei oma tähtsust. Selline lähenemisviis ei ole aga suurte rakenduste puhul tavaliselt realistlik, kuna töö maht muutub kiiresti hoomamatuks, või hoopiski ei lähe piraatluse alla, kui tulem ei ole vastuolus (autoriõiguste) seadustega. Niiviisi alternatiivprogramme luuaksegi.

Teine võimalus on originaalprogrammi kasutamine ilma litsentsita ning see ei ole enam kuidagi seadustega kooskõlas. Kui originaal ei nõua täiendavat litsentsi kinnitamist või sisselogimist, siis piisab piraatkoopiast, et rakendusele ligi pääseda. Enamasti nii lihtne ei ole ja litsents tuleb kas esimesel kasutuskorral või igal käivitamisel valideerida (veebipõhised teenused nõuavad niikuinii). Sellisest valideerimisest saab tavaliselt kõrvale hiilida ja igale rakendusele lähenetakse eraldi (kuigi lihtsamal juhul võib piisata rakenduste patch’imisest). Selliselt muudetud lähtekoodiga rakenduste kohta öeldakse cracked. Offline rakenduste kasutamiseks (sh mängude mängimiseks) sellest piisab. Seega on olemas viis paljude kui mitte enamus rakenduste tasuta tööle saamiseks.

Joonis 2 Kuvatõmmis The Pirate Bay saidilt, kui otsida mängu GTA San Andreas

On üsna ilmne, et enamus inimesi ei hakka ise otsima mooduseid, kuidas taolistest turvamüüridest mööda pääseda, vaid see jääb pigem süvendatud IT teadmistega kräkkerite pärusmaaks. Kui aga muudetud rakendus on internetti üles pandud, siis piisab suvalisel inimesel vaid selle alla laadimisest. Seega on tehtud tasuline sisu massidele tasuta kättesaadavaks.

Kuidas piraatlus toimib?

P2P failijagamine

Tegemist on piraatkoopiate jagamisel populaarseima protokolliga, mis põhineb andmete saatmisel arvutite vahel ilma serveri vahenduseta. Hübriid P2P kasutab serverit klientide haldamiseks ja infovoo suunamiseks. Andmevahetuse jälitamise teeb raskeks kasutajate paljusus. Faili alla laadides toimub samaaegselt allalaaditud andmete saatmine teistele kasutajatele. Tegemist on väga kuluefektiivse meetodiga, kuna minimeerib serverikulusid.

Cyberlockerid

Allalaadimiseta video voogedastust pakkuvad lehed kasutavad andmete edastamiseks enamasti cyberlockereid. Cyberlockerid on piraatimiseks isegi paremad kui P2P failijagamine, kuna kasutavad üksikedastust, mida on väga raske jälgida. Voogedastus on kasutaja jaoks mugavam, kuna puudub allalaadimisele pühendatud ajakulu. Erinevalt peer-to-peer jagamisest on andmeedastus ühesuunaline ja allalaadijat ei loeta seaduse silmas üleslaadijaks.

Veebilehtede sissetulek

Kuna autoriõiguseta loomingut levitatakse traditsiooniliselt tasuta, on internetipiraatluse peamiseks sissetulekuks reklaamid. Reklaamide näitamine toimub sarnaselt seaduslike veebilehekülgedega, kuid kuna teenusepakkujaks on seaduserikkujad, ei ole ebatavaline ka niinimetatud “Pixel Stuffing” ehk kliendi reklaami näitamine ühe piksli suuruselt. Ebaseaduslikuks teenimiseks kasutatakse veel lehe kasutajate andmete müümist ja pahavara levitamist.

Kasutajate võimalused identiteedi varjamiseks

Inimestele, kes tahavad korrakaitsjate vaateväljast kõrvale jääda, on rahvusvahelised virtuaalsed privaatvõrgud „mitu kärbest ühe hoobiga“ lahendus. See loob turvalise ja üldiselt krüpteeritud ühenduse tema arvutist interneti teenusepakkujani, sealjuures poliitilise kaardi piiridest pea takistamatult. VPN-i eesmärk on kaitsta viisakaid kasutajaid kräkkerite eest, kuid samas annab võimsa tööriista oma seadusevastast tegevust varjata. VPN suur kasutajaskond teeb raskeks üksikute rikkujate tuvastamise. On võimalik kinnitada, et kasutatakse VPN-i ja näha, kui suurt andmemahtu vahetatakse, kuid krüpteeritud infot lahti pole võimalik muukida. Isegi, kui leida sellest piraatluse ahelast mõni turvaauk, siis uuringu maksumus poleks nuhkijale otstarbekas, et takistada tasuliste filmide/ mängude allalaadimist.

Leidub küll tasuta VPN teenuseid, kuid enamasti usaldusväärset ja keskpärast allalaadimiskiirust ilma mõnedollarilise kuutasuta ei saa. Teine alternatiiv oleks kasutada mingit BitTorrenti klienti koos proksiteenustega (proxy services) nt TorrentPrivacy, mis kõik teevad kasutaja järel nuhkimise piisavalt keeruliseks, et selle jälitamine ei ole rahaliselt jätkusuutlik. Ka sellised teenused on tavaliselt väikese kuutasuga. Lisaks on võimalik BitTorrenti ühendust ka krüpteerida.

Kraad edasi oleks maksta seedbox’i eest, mis on põhimõtteliselt järjekordne BitTorrenti teenus ning sisuliselt tõmbab taotletud failid pilveserverisse ja seejärel saab kasutaja need turvalise ühendusega oma arvutisse allalaadida. Selline viis annab veel ühe vahekihi ja seega teeb jälitustegevuse keerulisemaks. Viimati nimetatud viisidel aga on kõigil ühine puudus, et enamasti on teenused mingil määral tasulised ja tekib küsimus, mis hetkeni on seaduserikkumine väärt kui saaks lihtsalt õiguskohaselt maksta legitiimsete andmete eest.

Lühidalt tekkimisest

Põhjendatult võib pidada peer-to-peer (P2P) failijagamismeetodit internetipiraatluse isaks. Kuigi P2P pole iseseisvalt midagi ebaseaduslikku või amoraalset, ja näiteks Windows 10 levitati sama kanalit pidi, siis lühidalt – selle kasutamine tihti on. Ilmselt olulisim autoriõiguste rikkumise liik veebis on torrentite abil meedia (eelkõige filmid, muusika, mängud) illegaalne allalaadimine ja levitamine, ning see süsteem põhineb just P2P failijagamisele.

Suur hüpe internetipiraatluse kultuuris toimus 1999. aastal Napster’i avaldamisega, mis erines teistest failiedastuskanalitest muuhulgas kasutajasõbralikkuse poolest. Napilt aasta jooksul jõudis platvorm kasvatada kasutajaskonna 80 miljonini, saada Metallica’lt autoriõiguste kohtuasja kaela ja oma tegevuse peatada. Selle pärandiks võib lugeda digitaalse muusika muutmise tavatarbeasjaks.

Napster’i järel kerkisid esile järjest rohkem erinevaid rakendusi, saite ning platvorme, eredamad tähed siin olid Gnutella (töötab siiani), Kazaa, LimeWire. Suure killustatuse ja vormipaljususe tõttu ei suutnud avalik sektor kogu kultuuri hävitada. Häkkerite eeliseks siinkohal oli muuseas mängimine koduväljakul (IT) ning detsentraliseeritus. Seega saame üldistades rääkida järgmisest dekaadist kui internetipiraatluse kõrgajast. Aastal 2011 firma Envisional poolt läbi viidud uuringu tulemuste järgi oli 23.76 % ülemaailmsest internetiliiklusest seotud autoriõiguste rikkumisega, millest üle poole moodustas peer-to-peer failijagamine.

Eetika

Internetipiraatluse eetilisuse kohta ei ole ühehäälset arvamust. Spetsialistid langevad asjas kahte leeri:

Mala prohibita

Eksisteerib arvamus, et autoriõiguste rikkumine on mala prohibita ehk tegevus, mis on keelatud avaliku korra tagamiseks, kuid pole iseenesest eetiliselt vale. Piraatkoopia allalaadimisel ei võeta autorilt füüsiliselt midagi ära, saamata tulu vastuargumendiks saab aga küsida, kas inimene oleks selle vastasel juhul ostnud. Vastukaaluks tuuakse vaba info levitamist kui heategu: jagatakse infot inimestele, kes selle eest vastasel juhul maksta ei suudaks.

Malum in se

Malum in se kirjeldab tegevust, mis on definitsiooni järgi eetiliselt halb, kuna põhjustab teistele kahju. Piraatluse poolt põhjustatud kahju autorile ja riigi poolt saamata jäänud maksutulu on selle vaatenurga peamiseks argumendiks. Teiseks võtab piraatlus ära autori õiguse ise otsustada oma loomingu levitamise üle. Autor ei saa valida vaatajaskonda, loomingu konteksti, kasusaajaid, reklaame et cetera.

Mõju majandusele

Piraatluse sõltuvus keskmisest sissetulekust

Uuringus „Global Online Piracy Study“ järeldati, et piraatluse osakaal on eriti oluline väiksema elaniku keskmise sissetulekuga (gross national income per capita / GNI per capita) riikides, täpsemalt kujunes piir 30000 € ehk ligi 36000 $ juurde. Võrdluseks vt tabel valimist Euroopa riikidest ja nende GNI per capita. Eeldades, et mida väiksem on inimese sissetulek, seda suurem on soov saada piraatkoopiaid, siis tõenäoliselt leidub sissetuleku piir, millest edasi piraatlus ei ole ajendatud rahalistest takistustest. Seega ülalkirjeldatud tendents on igati loogiline.

Valim Euroopa riikidest ja nende keskmises sissetulekust elaniku kohta 2019. aastal

Riik	GNI per capita ($)	Riik	GNI per capita ($)
Austria	59060	Läti	31770
Eesti	38010	Luksemburg	77570
Hispaania	42300	Poola	32710
Holland	59890	Prantsusmaa	50390
Leedu	37010	Rootsi	54300

Sisu füüsiliste ja digitaalsete müüginumbrite neto kasvab

Füüsilise kandja müüginumbrid on aja lõikes igas vormis vähenemas, eriti audiovisuaalne sisu. Digitaalse kandja müüginumbrid on aja lõikes igas vormis suurenemas. Mõlemad on seletatavad üleüldise digitaliseerimisega ja see pole niivõrd sõltuv otseselt piraatlusest. Raamatute füüsilise kandja müüginumbrid on üsna jätkusuutlikud sellise arengu vastu. Raamatud on saavutanud sellise erilise staatuse, kuna tõenäoliselt e-raamatu või ekraanilt lugemine on silmadele koormavam kui päriseksemplari puhul. Vaatamata füüsilise kandja müüginumbrite langusele on neto müüginumbrid viimastel aastatel kasvanud ja see on otseselt piraatlusega seotud, mis on omakorda ilmselt tingitud üleüldisest majanduskasvust. Kui keskmisel inimesel on rohkem rahalisi ressursse, siis ta enamasti ei vaevu piraatkoopiate saamiseks, kuna panustatud aeg ja kaasnevad riskid pole väärt. Vähemate ressursside korral võib piraatkoopia tegemine olla ainus realiseeritav võimalus. Eelnev ei tõesta, et piraatlus ise oleks vähenenud, aga näitab, et selle maht ei kasva piirideta.

Statistika

Piraatluse tõttu saamata jäänud tulude arvutamine ja hindamine on väga keeruline, saab mitmeti läheneda ja on reaalsuses vaid prognoosid. Kuigi konkreetsed numbrid võivad allikate vahel oluliselt varieeruda, siis üldine konsensus on, et need saamata jäänud tulud on väga kõrged ja majanduslik kaotus on väga suur.

C-net andmetel jäi USA filmitööstusel globaalse piraatluse tõttu saamata vähemalt 29,2 miljardit dollarit aastas ja vahemikus kuni 71 miljardit dollarit. Võrdluseks Eesti riigieelarve on umbes 11 miljardit dollarit. Hinnanguline kaotatud töökohtade arv oli 230000 kuni 560000.

Piracy statistics for 2020 andmetel oli 2018. aastal külastustega piraadisaitidele esirinnas arvuga 17 miljardit USA. Saksamaal ja UK-s oli mõlemal umbes 5 miljardit külastust. Globaalselt oli üle 190 miljardi külastuse. 2019. aastal läbiviidud uuringu järgi olid 90% videomängijatest kunagi mängust piraatkoopia teinud.

Top 10 piraaditud filmid 2020 48-ndal nädalal

1	Greenland
2	Jiu Jitsu
3	The New Mutants
4	Borat Subsequent Moviefilm
5	Fatman
6	The Witches
7	Mulan
8	Run
9	Unhinged
10	The Lego Star Wars Holiday Special

Internetipiraatluse vastane seadusandlus

Seadusandlus Eestis

Eestis on seaduse järgi karistatav piraatkoopia valmistamine, milleks loetakse autoriõiguste loata teose nii üles- kui ka allalaadimist. Teose allalaadimine loetakse väärteoks, kuid üleslaadimise puhul on tavaliselt tegemist kuriteoga, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega. Torrentite allalaadimine klassifitseerub korraga nii üles- kui ka allalaadimiseks. Eestis on langetatud kohtuotsuseid, kus ebaseadusliku failide üleslaadimise eest on inimene võetud kriminaalvastutusele.

Berni konventsioon

1986. aastal esimest korda allkirjastatud Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon kehtib pea kõigis maailma riikides. Konventsiooniga sätestatud autoriõiguste kaitse kehtib autori eluajal ja 50 aastat pärast tema surma. Kaitse kehtib kõigile kultuuriteostele ja teadustöödele automaatselt. Seadused autori päritoluriigis või riigis, kus teos on avaldatud, kehtivad kõigis lepinguriikides. Kui teosel puudub päritoluriigis autoriõigus ei muutu see kehtetuks riikides, kus selle autoriõigus kehtib, välja arvatud ajalise lõppemise korral.

Seaduste karmistamise mõju

Karistused individuaalsetele failijagajatele

Mitmed riigid on läbi viinud uuringuid, mis näitavad seaduste karmistamise mõju piraatluse vähenemisele. Juunis 2003, algatas RIAA (Recording Industry Association of America) hulgaliselt kohtuprotsesse individuaalsete failijagajate vastu. Uuring, mis hõlmas üle 2000 isiku veebipõhist failijagamist, tuvastas, et enamus suuremahulistest failijagajatest vähendas jagatud failide arvu 90% võrra ja väiksemad tegijad kahe kolmandiku võrra. Samuti registreeriti aktiivsuse tõus pärast vastupidise toimega kohtulahendit.

Don't steal this

2011. aastal avaldatud uuring näitab Rootsis vastuvõetud intellektuaalomandi kaitsmise direktiivi järgselt kuue kuu jooksul piraatluse vähenemist 18%. Helikandjate ostunumbrid suurenesid 27% võrra ja digitaalse muusika ostmine 48%. Direktiivi positiivne mõju leiti aga kaduvat kuue kuu pärast, mistõttu võib järeldada, et mõju avaldas otsuse meediakajastus.

Riikides nagu Prantsusmaa, Uus-Meremaa, Lõuna-Korea ja Ühendkuningriik kasutatakse leebet järkjärgulist karistussüsteemi, mille eesmärgiks on esimest korda rikkujat hoiatada ning alles mitmekordse rikkumise eest hakatakse nõudma trahve ja piirama ligipääsu. Uuringute järgi on selline lähenemine pea täiesti ebaefektiivne. Kuniks autoriõiguste rikkuja pole veel hoiatust saanud tunneb isik, et võib ilma tagajärgedeta tegutseda ning ka hoiatus ei hirmuta teda piisavalt, vaid motiveerib kasutama vahendeid, mis muudavad isiku tuvastamise raskemaks.

Meetmed platvormide vastu

Piraatkoopiaid vahendavaid internetiplatvorme on aegade jooksul palju kinni pandud, kuid tavaliselt ei oma see tegevus oodatud efekti. Ühe suure platvormi sulgemisel tekib tavaliselt juurde mitu raskemini peatatavat platvormi.

Aastal 2011 suleti üks euroopa suurimaid illegaalseid filmiplatvorme kino.to. Sulgemisele järgneva kuu jooksul langes internetipiraatlus 30% võrra, kuid litsenseeritud platvormide kasutamine suurenes ainult 2,5% võrra. Mõni aeg hiljem oli aga aktiivsus taastunud eelnevale tasemele ning internetimaastikule oli tekkinud 22 uut ebaseaduslikku platvormi.

Teise väga populaarse lehekülje Megauploadi sulgemise järel oli küll märgatav suurenemine legaalses filmimüügis, kuid seda ei saa võtta platvormi kinnipaneku otsese tagajärjena, kuna Megauploadi tulekul ei olnud turul muutusi märgata. Platvormi sulgemine tõstis küll kassahittide müüginumbreid, kuid vähem populaarsete filmide puhul oli näha hoopis negatiivset efekti. Müüginumbrite kahanemine näitab, et väiketootjate filmid levivad rohkem sotsiaalse võrgustiku kaudu ning võivad piraatlusest hoopis kasu lõigata.

Loomulik populaarsuse langus

Aastal 2016 avaldas Ühendkuningriigi organisatsioon IPO (Intellectual Property Office) raporti, mis teatas mõneprotsendilist langust internetipiraatluses. Ainult legaalsete vahendite kasutajate hulk oli kasvanud 39% pealt 44% peale ja peer to peer failide jagamine oli vähenenud 12% pealt 10% peale. Kõigi illegaalselt meediat tarbivate inimeste hulk aga 18% pealt 15% peale. Tegemist oli läbi aegade suurima registreeritud langusega.

Teise briti organisatsiooni YouGov andmetel vähenes muusikapiraatlus aastatel 2013 - 2018 8% võrra. 63% inimestest, kes olid piraatlusega lõpparve teinud ütlesid, et kasutavad nüüd legaalseid platvorme ja 44% illegaalsetest allalaadijatest väitis, et kasutab seda võimalust vaid siis, kui muusikapala pole seaduslikul viisil kättesaadav.

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti raport sõnastab, et Euroopa Liidus on aastate 2017 ja 2018 vahel toimunud 15% langus internetipiraatluses. Globaalselt hakkas autoriõiguse rikkumine kahanema alles aastal 2018, kui lehekülgede külastamiste arv langes 300 miljardi pealt 189 miljardi peale.

Piraatlusega tegelemise langust seostatakse tihti voogedastusplatvormide populaarsuse kasvuga. Inimesed on harjumas ideega, et internetis peab ka asjade eest maksma ning ei pea enam Netflixi 8-eurost kuumaksu ebaõiglaseks. Tasulised reklaamideta platvormid on inimeste jaoks mugavamad, kuna pakuvad kindlat kvaliteeti, ei tekita browserisse kahtlaseid reklaame ja ei sisalda endas riski nakatada arvutit viirusega või sattuda seadusega pahuksisse.

Kas uus laine?

Autoriõiguste rikkumisel ennustatakse aga uut populaarsuse tõusu. Voogedastusplatvorme on viimasel ajal palju juurde tekkinud ning firmad on hakanud konkureerima: üks platvorm ostab ära näiteks telesarja õigused ja keelab teistel sama seriaali pakkuda. Näiteks Netflixis pakutavate filmide arv on aastatel 2010-2018 kahanenud 40%. Tekib olukord, kus inimene võib olla oma lemmikseriaalide nägemiseks sunnitud ostma kahe või kolme voogedastusplatvormi kuutellimuse. Kolme erineva kuumakse tasumine on rahakotile koormavam ning omab ka suuremat trotsi tekitavat psühholoogilist efekti.

Seoses globaalse pandeemiaga saigi alguse internetipiraatluse esimene uus tõus. 2020 märtsi viimasel nädalal, kui eriolukorrad algasid, tõusis autoriõiguste rikkumiste arv hüppeliselt. Võrreldes veebruari viimase nädalaga oli filmipiraatluse tõus USAs 41%, UKs 43%, Hispaanias 50%, Indias 62% ja Itaalias lausa 66%. Kasvutrendi võib põhjendada nii suurenenud vaba aja hulga kui ka majandusliku ebakindlusega. On teadmata, kas populaarsus jätkub ka pandeemia lõppemisel, kuid ennustuste järgi võib niimoodi juhtuda.

Kokkuvõte

Mõju majandusele ja eetilised kaalutlused on pannud inimesi looma seadusi ja meetmeid autoriõiguste kaitseks. Siiski on need olnud efektiivsed vaid lühiajaliselt. Inimesi motiveerib internetipiraatlusega tegelema ebaõiglaselt suur hind ning madal sissetulek, kuid leidub ka inimesi, kes teevad seda põhimõtte pärast. Tegemist on nähtusega, mille kohta on palju vastakaid arvamusi ja mille mõju on väga keeruline hinnata. Selge on vaid üks: kuigi numbrid on näidanud ajutist kahanemist, ei ole ebaseaduslik failijagamine lähiajal kadumas.