Eesti Vaba Tarkvara Liidu põhikirja kavand

EESTI VABA TARKVARA LIIDU PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Vaba Tarkvara Liit (edaspidi "Liit") on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute iseseisev kasumit mitte taotlev avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing.

1.2. Liidu tegevus rajaneb tema liikmete algatusel ja ühisel tegutsemisel, Liidu juhtkonna valitavusel ja valitud juhtide regulaarsel aruandlusel Liidu liikmete ees.

1.3. Liit teeb koostööd riigi-, teadus- ja kultuuriasutustega, ühiskondlike organisatsioonide ja liikumistega, teiste ühenduste ja liitudega, samuti muude Liidu tegevusest huvitatud asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning üksikisikutega Eesti Vabariigis ja välismaal.

1.4 Vaba tarkvara mõistetakse käesoleva dokumendi raames vastavalt Vaba Tarkvara Sihtasutuse (Free Software Foundation; FSF) definitsioonile kui tarkvara, mis tagab kasutaja neli põhivabadust - kasutada, muuta, paljundada ja edasi arendada (täpne kirjeldus on saadaval aadressil http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html) .

1.5 Liidul on oma sümboolika (embleem, logo, jne).

1.6 Liidu juhatuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.7 Liidu ametlikuks nimetuseks on Eesti Vaba Tarkvara Liit, lühend EVATL.

1.8 Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.9 Liit on asutatud tähtajatult.

II LIIDU EESMÄRK JA TEGEVUSE PÕHISUUNAD

2.1. Liidu kui vaba tarkvara arendajate ja kasutajate ühenduse eesmärk on käesoleva põhikirja kohaselt oma liikmete ühiste huvide kaitsmine infotehnoloogia kutselistes, tehnilistes, kaubanduslikes, eetilistes ja ärilistes küsimustes, samuti nii liikmeskonna kui ka kogu infotehnoloogia kõrge professionaalse taseme saavutamine ning selle pidev edasiarendamine. Liit jälgib heade äritavade järgimist ja propageerib eetilist arvutikasutust.

2.2. Liidu tegevuse põhisuunad on:

1) Vaba tarkvara arendamine, levitamine ja propageerimine;

2) vaba tarkvara arendamise, rakendamise ja kasutamise kogemuste levitamine;

3) liidu liikmete vajadustele vastavate tarkvaraplatvormide väljatöötamine ja standardimine;

4) osalemine üld-, kutse- ja kõrghariduse õppekavade väljatöötamisel;

5) üld-, kutse- ja kõrgkoolide ainete, praktikate ja lõputööde raames vaba tarkvara arendamise koordineerimine, seda hõlbustava teabe kogumine, süstematiseerimine ja levitamine;

6) täiendkoolituste korraldamine, infotehnoloogia arenemisele kaasaaitamine;

7) vabale tarkvarale arendust ja tuge pakkuvate juriidiliste ning füüsiliste isikute andmebaasi loomine ja haldamine.

8) osalemine Liitu ja tema liikmeid puudutavate seadusaktide väljatöötamisel (sh. oma seisukoha avalikustamine nimetatud küsimustes);

9) Liidu liikmete ettepanekul nende esindamine suhetes vaba tarkvara ja muude organisatsioonide ja ühendustega Eesti Vabariigis ning välismaal;

10) Liidu liikmete ettepanekul nende huvide esindamine ja kaitsmine riigivõimu- ja valitsemisorganites, suhetes teiste juriidiliste ja üksikisikutega, Liidu ja tema liikmete volitusel esindamine kohtus ja vahekohtus;

11) füüsiliste ja juriidiliste isikute avalik tunnustamine nende silmapaistva panuse eest vabatarkvara arengus ja levitamisel ning neile stipendiumite maksmine;

12) turu- ja kliendiuuringud ning sellekohaste soovituste väljatöötamine;

13) vaba tarkvara puudutava informatsiooni levitamine, sh. reklaami- ja muude trükiste väljaandmine ja levitamine;

14) oma liikmetele õigusabi ja konsultatsioonide korraldamine;

15) igasugune muu tegevus, mis on vajalik Liidu eesmärkide saavutamiseks.

2.3. Liidul on õigus tutvustada oma tegevust meedias, anda välja reklaamibuklette ja muud kirjandust.

2.4. Liidul on õigus moodustada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks osakondi, filiaale, esindusi ja fonde, korraldada konkursse, näitusi, väljapanekuid ja infopäevi.

2.5. Liidul on õigus sõlmida Eesti Vabariigi ja teiste riikide juriidiliste ja üksikisikutega põhitegevusega seonduvaid lepinguid ja teostada selleks vajalikke tehinguid.

2.6. Liidul on õigus oma põhikirjalise tegevuse toetamiseks vastu võtta toetusi, abi, kingitusi, annetusi, omada kinnisvara ja väärtpabereid.

2.7. Liidul on õigus avada ja sulgeda arveldus-, jooksvaid ja eriarveid Eesti Vabariigi ja välisriikide pankades ning sooritada finantsoperatsioone, samuti võtta laenu, sealhulgas välisvaluutas, vastavuses Eesti Panga poolt kehtestatud korrale.

2.8. Liidul on õigus astuda teiste liitude liikmeks.

III LIIDU LIIKMESKOND. LIIKMEKS VASTUVÕTMINE, VÄLJAASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE

3.1. Liidu liikmeks võivad olla kõik isikud, Eesti Vabariigis registreeritud ja vaba tarkvara alal tegutsevad hea mainega ettevõtjad, riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ühendused ning juhatuse otsusel ka muud isikud, kes soovivad arendada Liidu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust ja tunnustavad Liidu põhikirja.

3.2. Liidu liikmeks vastuvõtmiseks tuleb taotlejal esitada juhatusele kirjalik avaldus juhatuse poolt kinnitatud blanketil, millel tuleb täpselt kirja panna kõik nõutavad andmed. Juhatusel on õigus vajaduse korral hankida lisateavet liikmeks taotleja kohta.

3.3. Liikmeks võetakse juhatuse otsusega ja liikmeksolek jõustub lõplikult pärast sisseastumis- ja jooksva poolaasta liikmemaksu tasumist.

3.4. Sisseastumis- ja liikmemaksu suurus määratakse üldkoosoleku poolt kinnitatud reglemendiga.

3.5. Liidust väljaastumiseks esitab Liidu liige juhatusele kirjaliku avalduse. Liidust saab välja astuda ainult majandusaasta lõpul. Pärast selle tähtaja möödumist kustutab juhatus väljaastunu Liidu liikmete nimekirjast.

3.6. Liidu liikme võib juhatuse otsusega Liidust välja arvata, kui ta

1) ei ole tähtaegselt tasunud Liidu liikmemaksu,

2) ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi Liidu üldkoosolekul ega Liidu sisulises tegevuses;

3) on olulisel määral kahjustanud Liidu mainet vōi tegevust;4) on korduvalt eiranud Liidu liikme eetikareegleid.

3.7. Liidu liikme väljaarvamise otsustab Liidu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist Liidust väljaarvatavale liikmele, kellel on ōigus osaleda sōnaōigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses.

3.8. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle pōhjustest viivitamatult teatada.

3.9. Liidu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on ōigus nōuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval Liidu üldkoosolekul.

3.10. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, siis tasutud sisseastumis- ja liikmemaks tagastamisele ei kuulu.

3.11. Liidust välja arvatud liikmel ei ole õigust Liidu varale.

3.12. Liikmelisust ei saa üle anda. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilise isiku lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb.

IV LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Liidu liikmel on õigus

1) osaleda hääleõigusega Liidu üldkoosolekul;

2) esitada Liidu liikmete hulgast esindajaid Liidu juhtorganitesse, olla ise valitud ja võtta osa Liidu teiste organite moodustamisest ning nende tööst;

3) osaleda Liidu poolt korraldatavatel üritustel ja kasutada soodustingimustel tema teenuseid;

4) esitada Liidu organitele ettepanekuid ja arupärimisi;

5) kasutada Liidu sümboolikat vastavalt juhatuse poolt kehtestatud korrale;

6) osaleda põhikirjas ettenähtud korras Liidu töös ja selle juhtimises ning vabalt tutvuda Liidu dokumentatsiooniga.

4.2. Liidu liige on kohustatud

1) järgima Liidu põhikirja ja Liidu juhtorganite otsuseid;

2) tasuma määratud tähtajaks liikmemaksu;

3) teatama Liidu juhatusele Liidu liikmete arvestuse pidamiseks ja Liidu tööks vajalikud andmed ning teatama uued andmed hiljemalt kahe nädala jooksul pärast nende muutumist.

V ÜLDKOOSOLEK

5.1. Liidu kõrgeimaks organiks on tema liikmete esindajate üldkoosolek.

5.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub

1) põhikirja kinnitamine ja muutmine;

2) eesmärgi muutmine;

3) Liidu juhatuse liikmete määramine ning juhatuse valimine;

4) Liidu juhatuse aruannete ärakuulamine Liidu tegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise kohta;

5) Liidu revisjonikomisjoni valimine ning selle aruannete kinnitamine;

6) Liidu aastaeelarve, selle täitmise aruande ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamine, Liidu sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse kehtestamine;

7) Liidu tegevuse reorganiseerimine, ühinemine, jagunemine ja lõpetamine;

8) juhatuse vōi muu organi liikmega tehingu tegemine vōi tema vastu nōude esitamise otsustamine ja selles tehingus vōi nōudes Liidu esindaja määramine;

9) juhatuse töötasude määramine;

10) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või antud põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

5.3. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas põhikirjas ettenähtud küsimuste arutamiseks, samuti siis, kui Liidu huvid seda nõuavad.

5.4. Liidu üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult vähemalt üks kümnendik Liidu liikmetest, näidates ära põhjuse.

5.5. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut punktis 5.4. toodud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

5.6. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb informeerida Liidu liikmeid vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist kirjaliku teatega, näidates selles ära üldkoosolelu toimumise aja, koha ja päevakorra.

5.7. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid ka küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.

5.8. Üldkoosolek on otsustusvōimeline, kui sellel on esindatud üle poole Liidu liikmetest.

5.9. Kui üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu vōtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu vōtma otsuseid, sōltumata üldkoosolekul osalenud liikmete esindajate arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt kaks liiget.

5.10. Üldkoosoleku otsus on vastu vōetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest. Igal Liidu liikmel on üks hääl.

5.11. Liidu pōhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosoleku üle kahe kolmandiku häälteenamus. Põhikirja muudatusettepanekud tuleb Liidu liikmetele välja saata kirjalikult koos üldkoosoleku kutsega.

5.12. Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik kōigi Liidu liikmete nōusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nōusolek peab olema esitatud kirjalikult.

5.13. Liidu liige, kes on juhatuse liige, ei vōi hääletada Liidu majandusaasta aruande otsustamisel. Liidu liige, kes on juhatuse liige vōi muu organi liige, ei vōi hääletada Liidu poolt tema vastu nōude esitamise otsustamisel.

5.14. Üldkoosoleku otsus jõustub tema vastuvõtmise momendist.

5.15. Üldkoosoleku otsused on juhatusele täitmiseks kohustuslikud.

VI JUHATUS

6.1. Juhatus juhib Liidu tööd üldkoosolekute vahelisel ajal.

6.2. Juhatuses on vähemalt viis liiget.

6.3. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek kolmeks aastaks.

6.4. Juhatuse liikmete jooksvad tööülesanded määrab juhatuse esimees.

6.5. Juhatuse liikme võib üldkoosolek tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või tema võimetuse või soovimatuse korral Liitu juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

6.6. Juhatuse liikmed vastutavad põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule tekitatud kahju eest solidaarselt.

6.7. Liidu juhatus:

1) valib enda hulgast Liidu juhatuse esimehe, vajadusel ka aseesimehe;

2) võtab vastu uusi Liidu liikmeid ja arvab välja Liidu liikmest;

3) moodustab Liidu direktsiooni ja määrab kindlaks selle pädevuse;

4) kuulab ära Liidu tegevdirektori tegevusaruanded;

5) kontrollib Liidu rahaliste vahendite ja materiaalsete väärtuste kasutamist direktsiooni poolt;

6) kinnitab kõik Liidu sisemist tegevust sätestavad eeskirjad ja juhendid (ametijuhendid, reglemendid jne.);

7) otsustab Liidu osakondade, filiaalide, esinduste ja fondide loomise;

8) teeb tehinguid Liidule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjadega.

6.8. Liidu juhatus korraldab Liidu tegevust tema poolt tööle võetud tegevdirektori kaudu.

6.9. Liidu tegevdirektor

1) koostab Liidu aastaeelarve ja esitab selle kinnitamiseks Liidu juhatusele ja üldkoosolekule;

2) korraldab Liidu rahaliste vahendite ja materiaalsete väärtuste kasutamist direktsiooni poolt;

3) annab oma tegevusest aru Liidu juhatusele ja üldkoosolekule;

4) teeb juhatusele ettepaneku Liidu filiaalide, esinduste ja fondide loomiseks;

5) võtab tööle ja vabastab töölt Liidu palgalised töötajad;

6) sõlmib lepinguid Liidu ja juriidiliste ning füüsisliste isikute vahel.

6.10. Liidu tegevdirektor on aruandekohustuslik Liidu juhatuse ja revisjonikomisjoni ees.

6.11. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees, vajadusel juhatuse aseesimees mitte harvem kui kord kvartalis.

6.12. Juhatuse otsused on õiguspärased, kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest, koosolekust võib osa võtta virtuaalselt, kui otsus kõigi osalejate poolt digitaalallkirjadega kinnitatakse.

6.13. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks juhatuse esimehe hääl. Juhatuse koosolekul on igal juhatuse liikmel üks hääl.

6.14. Juhatus vōib vastu vōtta otsuse vastava reglemendi alusel ka koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult või digitaalallkirjaga kōik juhatuse liikmed.

6.15. Juhatuse otsused jõustuvad nende vastuvõtmisel.

6.16. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt.

6.17. Juhatus on aruandekohuslik üldkoosoleku ees.

6.18. Esimese allkirja õigus Liidu nimel on Liidu tegevdirektoril ja Liidu juhatuse esimehel.

6.19. Suhetes füüsiliste ja teiste juriidiliste isikutega esindavad Liitu tegevdirektor või juhatuse esimees üksinda või vähemalt kaks juhatuse liiget koos. 6.20. Liidu tegevdirektorit asendab tema puudumisel juhatuse esimees või üks juhatuse liikmetest esimehe kirjalikul määramisel.

VII LIIDU VARA JA MAJANDUSTEGEVUS

7.1. Liidu varaks on temale kuuluvad materiaalsed väärtused ja rahalised vahendid, mis moodustuvad

1) sisseastumis- ja liikmemaksudest,

2) juriidiliste ja üksikisikute vabatahtlikest annetustest,

3) põhikirjajärgsest majandustegevusest;

4) muudest laekumistest.

7.2. Liidu vara ei kuulu jaotamisele Liidu liikmete vahel.

7.3. Liit ei vastuta oma liikmete ja Liidu liikmed ei vastuta Liidu võlgade eest.

7.4. Liidul on õigus moodustada sihtotstarbelisi fonde.

7.5. Liidu majandustegevust ja raamatupidamist korraldatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.

VIII MAJANDUSTEGEVUSE KONTROLL

8.1. Liidu tegevuse kontrollimiseks määrab üldkoosolek revisjoni või audiitorkontrolli.

8.2. Majandustegevuse kontrolli viiakse Liidus läbi mitte harvem kui üks kord aastas. Juhatuse või muu organi liikmed peavad võimaldama revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks tutvumist vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

8.3. Revisjonikomisjon või audiitor koostab revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.

IX MAJANDUSAASTA ARUANNE

9.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

9.2. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule viie kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Aruandele lisatakse revisjonikomisjoni aruanne.

9.3. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek.

9.4. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

X ÜHINEMINE. JAGUNEMINE. LÕPETAMINE

10.1. Liidu ühinemise, jagunemise vōi lōpetamise otsustab Liidu üldkoosolek, kui selle poolt on hääletanud üle kahe kolmandiku üldkoosolekul esindatud Liidu liikmetest;

10.2. Liidu tegevuse lõpetamisel moodustab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni, mis lahendab arvel oleva vara jagamise Liidu liikmete vahel või üleandmise teistele juriidilistele isikutele või fondidele.