User:Hannilo: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Hannilo (talk | contribs)
Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö= Autor: Henri Annilo Esitatud: - ==Essee== '''Sissejuhatus''' Nagu valdav..."
 
Heanni (talk | contribs)
mNo edit summary
 
(12 intermediate revisions by one other user not shown)
Line 5: Line 5:
Autor: Henri Annilo
Autor: Henri Annilo


Esitatud: -
Esitatud: 19.10.16


==Essee==
==Essee==


'''Sissejuhatus'''
...


Nagu valdav enamus kaugõppe tudengeid olen minagi IT hariduse juurde sattunud alles pärast teisel erialal hariduse omandamist. Nimelt lõpetasin 2015. aastal Tartu Ülikoolis keemia eriala. Põhjuseid eriala vahetamiseks on mitu ning neid ei ole siinkohal tarbekas lahkama hakata, küll aga on tänu sellele hea võrdlusmoment koolide ning erialade vahel. Tartu Ülikoolis oli saranane sissejuhatav aine, kuid see oli tükk maad üldisem ning lühema aja sisse surutud. Käesoleva aine kasulikkus seisnebki selle laias haardes. Lisaks sellele, et tutvustatakse õppimise korralduslikku ning juriidilist poolt, saab Eesti (ning osalt ka maailma) IT maastikust pildi ette.
==Ülesanded==
 
Igas loengus avanes uus tahk väga mitmekülgsest ning mõneti keerulisest maailmast, mis on tänapäevase ühiskonna lahutamatu ning mõneti defineeriv osa. Tutvustati IT-elu koodi kirjutamisest ning haldamisest kuni selle müümiseni. Samuti tutvustati Eesti infotehnoloogia-alast arengut nende inimeste silmade läbi, kes ise viisid need arengud läbi. Kõige selle juures jäi jutt hoomatavaks ning ei muutunud liialt tehniliseks.
 
Kogu loengutsükli vältel kogunes infot, mida meelde jätta ning edasises elus arvestada.
 
'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Õppekorraldus ja sisekord''' <ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a] loeng 1</ref>
 
Sissejuhatavas loengus tutvustati ITK õppekorraldust ning hingeelu. Lühidalt öeldes kes on kes ning mis on mis. Tutvustati "punase joone" süsteemi ning kuidas näeb välja ITK arvestuste/eksamite süsteem. Samuti selgitati kuidas toimib õppimise finantspool, ehk mitu EAP-d on vaja täita, mis juhtub kui puudu jääb ning kuidas stipendiumitega ringi käia. Kokkuvõtvalt sai hea ülevaate järgmistel aastatel eesootavast.
 
'''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu''' <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f] loeng 2</ref>
 
Esimese "päris erialatutvustuse" loengu sisuks ei olnud tavalise koodikirjutamise või riistvarahalduse tutvustus, vaid hoopis natuke laiem teema. Andres Kütt tutvustas kuidas näeb välja erinevate tarkvaraprojektide sidumine ühtseks tervikuks ehk siis tarkvara arhitektuur.
 
Kütti sõnul on arhitekti tööülesandeks keerulisuse juhtimine. Tõsiasjana tõi ta välja, et kahjuks enamus asutusi hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on kätte jõudnud murdumispunkt - süsteemi keerukus on üle käte läinud. Hoiatuseks kõigile mainis ta, et sellesse punkti jõudes on lihtsam kogu süsteem maha lammutada ja otsast peale hakata kui parandama asuda. Ehk siis arhitekti on vaja algusest peale. Keegi peab valvama projektide kulgu ning kokkusobimist ning vahel olema ka see ebameeldiv inimene, kes ütleb välja, et pakutud lahendustes tekivad tekivad tõrked enne kui hakatakse aega kulutama arendustöö peale. Selle ebameeldiva tõe väljatoomisel peab aga arhitekt olema ka diplomaat. Ta peab oskama hoida suhteid arendusmeeskondadega nii, et tema hoiatusi ka kuulatakse.
 
Jäi kõlama ka arhitekti laiapõhjalise hariduse nõue. Puhta IT haridusega ei jõua arhitektina kaugele. Kuna arhitekt peab olema justkui liides arendusosakonna ning organisatsiooni kui terviku vahel, peab ta aru saama mõlema osa eripäradest. Tulemusi annab IT- ning majandusalase hariduse sümbioos.
 
'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid'''


Testlio asutajad Kristel ja Marko tutvustasid sisuliselt kahte teemat korraga. Osalt käsitleti tarkvara testimist ning põhirõhk oli oma ettevõtte ehk startupi käivitamisel. Loengust sai positiivses toonis ülevaate sellest, mis töö läheb ühe startupi käima tõmbamisse ning üles ehitamisse. Käisid läbi erinevad konverentsid ning inkubaatorid ja püsima jäi see, et pinnale jäämiseks on vaja meeletut sihikindlust.
'''Küsimus B'''


Startupide koha pealt on mul endal hea luua paralleele oma tuttavate poolt käivitatud ettevõtetega. Võib öelda, et hea idee on alles algus ning tõeline raskuspunkt on selle müümine ning idee ümber organisatsiooni tekitamine. Samas toonitati, et tänapäeval on loodud nii mitu erinevat võimalust oma idee arendamiseks ja toetajate kaasamiseks, et sihikindlusega jõuab ikka tulemuseni. Lõpuks toodi nii selles kui ka järgmistes loengutes välja, et üksinda kaugele ei jõua. Tuleb võtta vähemalt üks sõber endale appi.  
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
* Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
* Õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]</ref>
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
* Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerimine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
* RF õppekohal on kordussooritused tasuta, OF õppekohal on kordussoorituse maksumus 20€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ EIK Õppeteenused]</ref>


'''Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest'''
'''Küsimus 5'''


'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg & Karjäärikäänakud'''
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
* Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning  kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Toetuse suurus sõltub leibkonna keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning jaotub kolme astmesse.<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-eritoetus/ Vajaduspõhine eritoetus]</ref>
Mida peab toetuse saamiseks tegema?
* Taotlus tuleb esitada riigiportaalis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus eesti.ee].<ref name="toetus"/>
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
* Õppekava nõuded peavad olema täies mahus täidetud, seega ühes semestris peab sooritama 27 EAP ulatuses  aineid.<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo]</ref>


'''Ivar Laur: Andmed ei allu analüüsile'''
'''Ülesanne'''


'''Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse'''
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?


'''Hedi Mardisoo: IT ja turundus'''
X = 27; Y = 28


'''Kokkuvõte'''
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref name="finantsinfo"/>


 
Mõlemal semestril on õppekava täidetud täies mahus, seega arvet ei teki ning summa on 0€.
==Ülesanded==


==Viited==
==Viited==

Latest revision as of 16:39, 14 September 2025


Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö

Autor: Henri Annilo

Esitatud: 19.10.16

Essee

...

Ülesanded

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

  • Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [1]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

  • Õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. [2]

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

  • Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerimine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

  • RF õppekohal on kordussooritused tasuta, OF õppekohal on kordussoorituse maksumus 20€. [4][5]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

  • Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Toetuse suurus sõltub leibkonna keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning jaotub kolme astmesse.[6]

Mida peab toetuse saamiseks tegema?

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

  • Õppekava nõuded peavad olema täies mahus täidetud, seega ühes semestris peab sooritama 27 EAP ulatuses aineid.[7]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 27; Y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[7]

Mõlemal semestril on õppekava täidetud täies mahus, seega arvet ei teki ning summa on 0€.

Viited