Ümarlaua arutelu 24.11.2010: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
(3 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 7: | Line 7: | ||
Ettekandes on toodud ülevaate kutsete süsteemist ja kutsestandarditest ning nende seostamisest õppekavadega. Kutsesüsteemi põhiosadeks on kutsestandardite koostamine, kutse andmise korraldamine ja kutseregistri haldamine. Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku roll kutsesüsteemis ja kutsestandardite kasutusalad ning koostamise alused. | Ettekandes on toodud ülevaate kutsete süsteemist ja kutsestandarditest ning nende seostamisest õppekavadega. Kutsesüsteemi põhiosadeks on kutsestandardite koostamine, kutse andmise korraldamine ja kutseregistri haldamine. Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku roll kutsesüsteemis ja kutsestandardite kasutusalad ning koostamise alused. | ||
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Kompetentsuse%20ring%20ja%20kutses%fcsteem%20nov.2010.pptx Ettekande leiate siit] | |||
Kutsestandardi näidis | [http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Planeerijate%20KS%20uues%20vormis_oktoober%202010.doc Kutsestandardi näidis] | ||
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi== | ==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi== | ||
Merle Varendi (IT Kolledž) | Merle Varendi (IT Kolledž) | ||
Ettekandes on ülevaade õppekava definitsioonist, sisendipõhise ja väljundipõhise õppekava erisustest ja tööandja võimalustest mõjutada õppekavade arenduse protsessi. | Ettekandes on ülevaade õppekava definitsioonist, sisendipõhise ja väljundipõhise õppekava erisustest ja tööandja võimalustest mõjutada õppekavade arenduse protsessi. | ||
Ettekande slaidid | [http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Oppekava_ymarlaud.pptx Ettekande slaidid] | ||
==IT Kolledži projektid ja plaanid== | ==IT Kolledži projektid ja plaanid== | ||
Line 20: | Line 20: | ||
Ülevaade IT Kolledžis käimasolevatest projektidest: praktiline küberkaitse, mobiilseadmete tarkvaraarendus, tuumikõppekavade uuendamine ja muudest arendusprojektidest, millega IT Kolledž on seotud. | Ülevaade IT Kolledžis käimasolevatest projektidest: praktiline küberkaitse, mobiilseadmete tarkvaraarendus, tuumikõppekavade uuendamine ja muudest arendusprojektidest, millega IT Kolledž on seotud. | ||
Ettekande slaidid | [http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/ITK%20projektid%20ja%20plaanid.ppt Ettekande slaidid] | ||
==Praktika täna ja homme== | ==Praktika täna ja homme== | ||
Marika Tamm (IT Kolledž) | Marika Tamm (IT Kolledž) | ||
Praktika korraldusest IT Kolledžis ja selle positiivsed ning negatiivsed aspektid | |||
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Ymarlaud.pptx Ettekande slaidid] | |||
==Ettevõtete nägemus IT haridusest== | |||
Rain Laane, Kalev Reiljan | |||
Millised on ettevõtjate ootused koolipingist tulevale spetsialistile. | |||
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/ITK%20-%20Rain%20Laane%20mida%20me%20ootame.ppt Ettekande slaidid] | |||
=Diskussioon= | =Diskussioon= | ||
Line 102: | Line 106: | ||
* Peab õpetama klienditeenindust | * Peab õpetama klienditeenindust | ||
=Täiendav info Kutsekojalt= | =Täiendav info Kutsekojalt= |
Latest revision as of 17:44, 30 November 2010
Ettekanded
Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine
Maaja-Katrin Kerem (Kutsekoda)
Ettekandes on toodud ülevaate kutsete süsteemist ja kutsestandarditest ning nende seostamisest õppekavadega. Kutsesüsteemi põhiosadeks on kutsestandardite koostamine, kutse andmise korraldamine ja kutseregistri haldamine. Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku roll kutsesüsteemis ja kutsestandardite kasutusalad ning koostamise alused. Ettekande leiate siit Kutsestandardi näidis
Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi
Merle Varendi (IT Kolledž)
Ettekandes on ülevaade õppekava definitsioonist, sisendipõhise ja väljundipõhise õppekava erisustest ja tööandja võimalustest mõjutada õppekavade arenduse protsessi. Ettekande slaidid
IT Kolledži projektid ja plaanid
Marily Hendrikson (IT Kolledž)
Ülevaade IT Kolledžis käimasolevatest projektidest: praktiline küberkaitse, mobiilseadmete tarkvaraarendus, tuumikõppekavade uuendamine ja muudest arendusprojektidest, millega IT Kolledž on seotud. Ettekande slaidid
Praktika täna ja homme
Marika Tamm (IT Kolledž)
Praktika korraldusest IT Kolledžis ja selle positiivsed ning negatiivsed aspektid Ettekande slaidid
Ettevõtete nägemus IT haridusest
Rain Laane, Kalev Reiljan
Millised on ettevõtjate ootused koolipingist tulevale spetsialistile. Ettekande slaidid
Diskussioon
Praktikamudel
- Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;
- Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine
- IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)
- Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas.
- Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem.
- Veebileht ei arvesta mobiilibrauserit. Tuleks teha analüüsi, kuidas veebileht töötab erinevates brauserites. Organisatsioon saaks lisaväärtust, kui tudengid testiksid veebilehekülgede toimimist mobiilibrauserites.
- Sisse võiks tuua open sourse tööriistu, kus tudengid saavad kogemuse ka nendega töötamisel. Testida open source tööriistu, maailmas kasutatakse neid palju. Tudeng osaleks vabatarkara arendamise kogukondades, annaks uue kogemuse.
- pilve tehnoloogiad, virutaaliseerimist annab läbi mängida, infra-, aplikatsiooni-, teenusepilved. Ettevõte annab m,itte rauda, vaid pilveressurssi.
- pilve lab kuidas seal tegelikult toimetada, inimesed saaksid teadmised/kogemused
- IT Kolledž ise aktiivne - korra kvartalis küsida kas on mingeid projekte, mida pakkuda, vaja raputada ettevõtteid, et nad midagi pakuksid.
Võimalikud kõrvalerialad
Süsteemi arhitekt
- arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist
Kasutatavuse testimine
- Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab
- täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability't IPTV platvorm ja lahendus Elionis,
- usability - rakenduste riistvara ja tootedisain - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast
Tehniline testimine
- Eesti on väga tugev probleem, et ei koolitata tarkvara testijaid, puuduvad igasugused protsessid, kuidas anda tulemit, kuidas toota kvaliteetsemat teenust.
- Suured investeeringud lähevad testimisele, palgavahed on suured testija ja arendaja vahel, arendaja kasuks. Testijad on alamakstud, peaksid olema väga tehnilised inimesed.
- Analüütiku roll on vastavalt kliendisoovile luua süsteemimudel, testija roll on tagada, et see süsteem töötaks tõrgeteta ja peab täitma funktsionaalsust. Analüüsi, kui ka arendaja kõrvalerialaks võiks olla testimine, eeldab tugevamat programmeerimisoskust.
IT insener tootmises
- tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)
Pilveadministraator
- "pilved" võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa.
Mobiilsed rakendused
- mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.
Tootestaja, pakendaja
- tootestamine - müüdav seadistatav, hooldatav - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast
- mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.
Kliendipoolne projektijuht, kliendi huvide esindaja
- testimine - kliendi poolelt, Kliendipoolne järelvalve. EMT's näiteks on testijad kõige nutikamad klienditeenindajad, saavad aru, mida klient mõtleb.
riistvaralähedane tarkvaraarendus
- mitte toota rakendusi ja vaid ka middleware - opsys ja riistvara sidumine. Operaatori teenuste ja rakenduste vahelist kihti
- draiveri kirjutamise kompetents
- embbeded, näiteks pangaautomaadid, infotahvlid jne
Seostamata mõtted
- täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)
- agiilne arendus, tootearendus, SCRUM
- metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.
- Mida päeval luuakse, seda öösel testitakse – ideaalne visioon.
- Peab õpetama klienditeenindust
Täiendav info Kutsekojalt
Austatud koostööparter
Anname teile teada, et IKT valdkonna kutsestandardite kirjutamine on hoo sisse saanud.
Ülevaate hetkeseisust koos juurdekuuluvate dokumentidega leiad siit:
http://www.kutsekoda.ee/et/kutsenoukogud/infotehn_ja_telekomm_kn/ikt_kutsestandardite_tooruhm