ISCSI target ja initiator: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| (38 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
== Autor == | == Autor == | ||
Kaspar Prei AK-31 | Kaspar Prei AK-31 | ||
| Line 7: | Line 5: | ||
== Sissejuhatus == | == Sissejuhatus == | ||
Fedora 11 | |||
iSCSI on IP põhine storage teenus. Sellel teenusel on mitmeid eeliseid võrreldes fiibri kaudu töötaval storagel. Kõige suurem eelis on see, et iSCSI on väga odav - ei ole vaja osta kalleid seadmeid nagu fiibriga töötamisel vajalik. Samuti on iSCSI teenusel kiire taasteaeg - kui juhtub mõni fiibriseade katki minema pole tihtipeale kiiret asendust leida. iSCSI teenuse saab aga kiirelt mõnda suvalisse serverisse ära installida. Või siis kui juhtub näiteks switch katki minema on tavaline switch ikka võtta ja saab kiiresti teenuse püsti. | |||
Alljärgnevalt seadistame Fedora 11 peale iSCSI targeti (serveri teenus) ning vaatame kuidas töötab iSCSI initiator (klient) Windows 7 puhul ehk kuidas need failid kätte saame. | |||
iSCSI teenuse puuduseks võrreldes valgukaabli ühendusega on latentsus. Selle vastu võitlemiseks on välja töödeldud TOE protokoll (TCP/IP offload engine), mis on eraldi väike protsessor võrgukaardi peal ning tema juhib ja töötleb iSCSI liiklust. | |||
== Nõuded == | == Nõuded == | ||
iSCSI teenus ei nõua võimekat | iSCSI initiator ehk server teenus ei nõua võimekat riistvara, küll on soovituslik kasutada vähemalt kahte kõvaketast - üks Linuxi operatsioonisüsteemi ning seadistuste, teine ketas oleks iSCSI jaoks. Kuid saab ka ühe kettaga, kus on siis kaks partsiooni. | ||
Samuti ei ole ressurssinõudlik iSCSI target ehk klient - targetit saab kasutada isegi Windows 95 peal, lisaks kõiksuguste muude OP süsteemide puhul lisaks Windowsile. | |||
== Installeerimine == | == Installeerimine == | ||
| Line 17: | Line 22: | ||
OP süsteemi installeerides tekitame kaks partitsiooni – üks iSCSI, teine OP. süsteemi jaoks Kui OP süsteem on vaikimisi | 1.OP süsteemi installeerides tekitame kaks partitsiooni – üks iSCSI, teine OP. süsteemi jaoks Kui OP süsteem on vaikimisi sätetega installitud tõmbame alla iscsi paketid. | ||
yum install scsi-target-utils | |||
Kasutame iSCSI | 2.Kasutame iSCSI initsiaatorina TGT teenust. Et TGT teenus peale serveri taaskäivitamist automaatselt käima läheks anname käsu | ||
chkconfig tgtd on | |||
Käivitame teenuse | 3.Käivitame teenuse | ||
<pre>service tgtd start</pre> | |||
Vaata tgt konfi – esialgu peab tühi olema | 4.Vaata tgt konfi – esialgu peab tühi olema | ||
<pre>tgtadm --lld iscsi --op show --mode target </pre> | |||
Määrame IQN nime | 5.Määrame IQN nime | ||
tgtadm --lld iscsi --op new --mode target --tid 1 -T iqn.2009-12.com.example:storage.disk2.amiens.sys1.xyz | |||
Määrame iscsi jaoks mõeldud partitsiooni. Alljärgnevas on | 6.Määrame iscsi jaoks mõeldud partitsiooni. Alljärgnevas on loogilise üksuse nimeks pandud '''vg_iscsitarget''' ning partitsiooni nimeks '''targetLogVol02''' | ||
tgtadm --lld iscsi --op new --mode logicalunit --tid 1 --lun 1 -b '''/dev/vg_iscsitarget/targetLogVol02''' | |||
Kontrollime, kas iscsi ketas tuli külge: | 7.Kontrollime, kas iscsi ketas tuli külge: | ||
tgtadm --lld iscsi --op show --mode target | |||
Et | 8.Et serveri käivitades iscsi ketas töötaks on vaja lisada faili: '''rc.local''' kolm käsku. | ||
nano /etc/rc.local | |||
tgtadm --lld iscsi --op new --mode target --tid 1 -T iqn.2009-12.com.example:storage.disk2.amiens.sys1.xyz | |||
tgtadm --lld iscsi --op new --mode logicalunit --tid 1 --lun 1 -b '''/dev/vg_iscsitarget/targetLogVol02''' | |||
tgtadm --lld iscsi --op bind --mode target --tid 1 -I ALL | |||
Viimasel real ALL tähendab seda, et iSCSI targetiga saavad ühendada kõik IP. Kui soovid ligipääsu piirata mõne kindla subnetiga kirjuta ALL asemele | 9.Viimasel real ALL tähendab seda, et iSCSI targetiga saavad ühendada kõik IP. Kui soovid ligipääsu piirata mõne kindla subnetiga kirjuta ALL asemele soovitud subnet, näiteks 192.168.0.0/24 | ||
reboot | |||
Kontrollime, kas iscsi ketas on küljes: | 10.Kontrollime, kas iscsi ketas on küljes: | ||
tgtadm --lld iscsi --op show --mode target | |||
11.Kui serveril on tulemüür peal, siis tuleb avada TCP 3260 port | |||
'''Initiaatori install(klient)''' | |||
''' | 1. Liigu allolevasse asukohta | ||
'''Administrative tools/iscsi initiator/discovery/discovery portal''' | |||
2.Sisetada IP aadress ning OK. | |||
'' | ''''Configuration/change'''' ning kirjutada loodud IQN ehk '''iqn.2009-12.com.example:storage.disk2.amiens.sys1.xyz''' | ||
''''Targets/refresh'''' ning tekib mitte aktiivne iscsi target. Vajutada ''''connect. OK'''' | |||
'' | 3.Seejärel minna ''''Disk Management'''' alla ning importida ja formattida uus ketas. Importimise aken tuleb automaatselt ette kui iSCSI target on ühendatud. | ||
'' | 4.Lõpuks on '''My Computer''' all näha uus loodud partitsioon. | ||
== Teenuse varundamine == | |||
TGT teenuse taastamine koosneb, kas rc.local faili kopeerimisest mõnda teise asukohta või rc.local sisu kopeerimisest tekstifaili. | |||
== Teenuse taastamine == | == Teenuse taastamine == | ||
TGT teenuse konfiguratsioon on rc.local´isse kirjutatud read. Vaja on lihtsalt rc.local failist backup teha. Kui teenus taastatakse mõnda teise serverisse on vaja jälgida targeti installeerimise punkti 6, kus LUN ja loogiline ketas peavad olema õiged | |||
== Versioonide ajalugu == | |||
{| class="wikitable" border="1" | |||
|- | |||
! Versioon | |||
! Kuupäev | |||
! Muudatused | |||
|- | |||
| 1.0 | |||
| 9:36, 7 Jaanuar 2010 (EET) | |||
| Algne versioon | |||
|- | |||
| 1.1 | |||
| 13:30, 18 Jaanuar 2010 (EET) | |||
| Installeerimine ja taastamine kirjeldatud | |||
|- | |||
| 1.2 | |||
| 13:07, 28 January 2010 (EET) | |||
| Sissejuhatuse täiendamine | |||
|- | |||
| 1.3 | |||
| 18:59, 29 January 2010 (EET) | |||
| Varundamise ja taastamise täpsustamine. Kogu teksti loetavamaks muutmine | |||
|} | |||
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]] | [[Category:IT infrastruktuuri teenused]] | ||
Latest revision as of 11:10, 30 January 2010
Autor
Kaspar Prei AK-31
Sissejuhatus
iSCSI on IP põhine storage teenus. Sellel teenusel on mitmeid eeliseid võrreldes fiibri kaudu töötaval storagel. Kõige suurem eelis on see, et iSCSI on väga odav - ei ole vaja osta kalleid seadmeid nagu fiibriga töötamisel vajalik. Samuti on iSCSI teenusel kiire taasteaeg - kui juhtub mõni fiibriseade katki minema pole tihtipeale kiiret asendust leida. iSCSI teenuse saab aga kiirelt mõnda suvalisse serverisse ära installida. Või siis kui juhtub näiteks switch katki minema on tavaline switch ikka võtta ja saab kiiresti teenuse püsti. Alljärgnevalt seadistame Fedora 11 peale iSCSI targeti (serveri teenus) ning vaatame kuidas töötab iSCSI initiator (klient) Windows 7 puhul ehk kuidas need failid kätte saame.
iSCSI teenuse puuduseks võrreldes valgukaabli ühendusega on latentsus. Selle vastu võitlemiseks on välja töödeldud TOE protokoll (TCP/IP offload engine), mis on eraldi väike protsessor võrgukaardi peal ning tema juhib ja töötleb iSCSI liiklust.
Nõuded
iSCSI initiator ehk server teenus ei nõua võimekat riistvara, küll on soovituslik kasutada vähemalt kahte kõvaketast - üks Linuxi operatsioonisüsteemi ning seadistuste, teine ketas oleks iSCSI jaoks. Kuid saab ka ühe kettaga, kus on siis kaks partsiooni. Samuti ei ole ressurssinõudlik iSCSI target ehk klient - targetit saab kasutada isegi Windows 95 peal, lisaks kõiksuguste muude OP süsteemide puhul lisaks Windowsile.
Installeerimine
Targeti install (server)
1.OP süsteemi installeerides tekitame kaks partitsiooni – üks iSCSI, teine OP. süsteemi jaoks Kui OP süsteem on vaikimisi sätetega installitud tõmbame alla iscsi paketid.
yum install scsi-target-utils
2.Kasutame iSCSI initsiaatorina TGT teenust. Et TGT teenus peale serveri taaskäivitamist automaatselt käima läheks anname käsu
chkconfig tgtd on
3.Käivitame teenuse
service tgtd start
4.Vaata tgt konfi – esialgu peab tühi olema
tgtadm --lld iscsi --op show --mode target
5.Määrame IQN nime
tgtadm --lld iscsi --op new --mode target --tid 1 -T iqn.2009-12.com.example:storage.disk2.amiens.sys1.xyz
6.Määrame iscsi jaoks mõeldud partitsiooni. Alljärgnevas on loogilise üksuse nimeks pandud vg_iscsitarget ning partitsiooni nimeks targetLogVol02
tgtadm --lld iscsi --op new --mode logicalunit --tid 1 --lun 1 -b /dev/vg_iscsitarget/targetLogVol02
7.Kontrollime, kas iscsi ketas tuli külge:
tgtadm --lld iscsi --op show --mode target
8.Et serveri käivitades iscsi ketas töötaks on vaja lisada faili: rc.local kolm käsku.
nano /etc/rc.local
tgtadm --lld iscsi --op new --mode target --tid 1 -T iqn.2009-12.com.example:storage.disk2.amiens.sys1.xyz tgtadm --lld iscsi --op new --mode logicalunit --tid 1 --lun 1 -b /dev/vg_iscsitarget/targetLogVol02 tgtadm --lld iscsi --op bind --mode target --tid 1 -I ALL
9.Viimasel real ALL tähendab seda, et iSCSI targetiga saavad ühendada kõik IP. Kui soovid ligipääsu piirata mõne kindla subnetiga kirjuta ALL asemele soovitud subnet, näiteks 192.168.0.0/24
reboot
10.Kontrollime, kas iscsi ketas on küljes:
tgtadm --lld iscsi --op show --mode target
11.Kui serveril on tulemüür peal, siis tuleb avada TCP 3260 port
Initiaatori install(klient)
1. Liigu allolevasse asukohta Administrative tools/iscsi initiator/discovery/discovery portal
2.Sisetada IP aadress ning OK.
'Configuration/change' ning kirjutada loodud IQN ehk iqn.2009-12.com.example:storage.disk2.amiens.sys1.xyz
'Targets/refresh' ning tekib mitte aktiivne iscsi target. Vajutada 'connect. OK'
3.Seejärel minna 'Disk Management' alla ning importida ja formattida uus ketas. Importimise aken tuleb automaatselt ette kui iSCSI target on ühendatud.
4.Lõpuks on My Computer all näha uus loodud partitsioon.
Teenuse varundamine
TGT teenuse taastamine koosneb, kas rc.local faili kopeerimisest mõnda teise asukohta või rc.local sisu kopeerimisest tekstifaili.
Teenuse taastamine
TGT teenuse konfiguratsioon on rc.local´isse kirjutatud read. Vaja on lihtsalt rc.local failist backup teha. Kui teenus taastatakse mõnda teise serverisse on vaja jälgida targeti installeerimise punkti 6, kus LUN ja loogiline ketas peavad olema õiged
Versioonide ajalugu
| Versioon | Kuupäev | Muudatused |
|---|---|---|
| 1.0 | 9:36, 7 Jaanuar 2010 (EET) | Algne versioon |
| 1.1 | 13:30, 18 Jaanuar 2010 (EET) | Installeerimine ja taastamine kirjeldatud |
| 1.2 | 13:07, 28 January 2010 (EET) | Sissejuhatuse täiendamine |
| 1.3 | 18:59, 29 January 2010 (EET) | Varundamise ja taastamise täpsustamine. Kogu teksti loetavamaks muutmine |
