User:Rsadajev: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
(7 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
== '''Häkkerid ja ebastabiilsus maailmas''' | == '''Häkkerid ja ebastabiilsus maailmas''' | ||
== | == | ||
Viiendal oktoobril üks tutnud arvutimaailmas häkkerite grupp „Anonymous“ teavitas, et kümnendal oktoobril plaanib langetada New Yorgi aktsiaturgu. Alustada rünnakut plaanitakse New Yorgi börsist, nagu edastab Fox News. „Oodake päeva, mida keegi, mitte kunagi ei unusta.“-hoiatab grupp. Nagu väidab FBI, „Anonymous“ otsustas võtta osa protestiavalduses nimega „Okkupeeeri Wall-street“, mille osalejad juba mitme päeva jooksul korraldavad protesti peamisel finants tänaval USA-s. Antud grupp sai kuulsaks, tänu mitmele õnnestunud rünnakutele USA politsei ja NATO serveritele. | Viiendal oktoobril üks tutnud arvutimaailmas häkkerite grupp „Anonymous“ teavitas, et kümnendal oktoobril plaanib langetada New Yorgi aktsiaturgu. Alustada rünnakut plaanitakse New Yorgi börsist, nagu edastab Fox News. „Oodake päeva, mida keegi, mitte kunagi ei unusta.“-hoiatab grupp. Nagu väidab FBI, „Anonymous“ otsustas võtta osa protestiavalduses nimega „Okkupeeeri Wall-street“, mille osalejad juba mitme päeva jooksul korraldavad protesti peamisel finants tänaval USA-s. Antud grupp sai kuulsaks, tänu mitmele õnnestunud rünnakutele USA politsei ja NATO serveritele. | ||
Nüüd, kui hakata mõtlema sellele, kui suurt kahju toovad sellesed rünnakud ühiskonnale, siis esimesena tuleb pähe küsimus: mille nimel nad kõike seda teevad? Kui lihtsalt idee pärast, siis see on võrreldav anarhismiga, ja seda tuleb rangelt karistada. Ja kui mingi muu põhjuse pärast,siis võin tuua ühe Venemaa riikliku Ülikooli uuringu tulemused. | Nüüd, kui hakata mõtlema sellele, kui suurt kahju toovad sellesed rünnakud ühiskonnale, siis esimesena tuleb pähe küsimus: mille nimel nad kõike seda teevad? Kui lihtsalt idee pärast, siis see on võrreldav anarhismiga, ja seda tuleb rangelt karistada. Ja kui mingi muu põhjuse pärast,siis võin tuua ühe Venemaa riikliku Ülikooli uuringu tulemused. | ||
See uuring näitab, et isikuid, kes sooritavad kuritegusid IT maailmas, nende tegevuse järgi võib jagada erinevatesse gruppidesse. Võib öelda,et nii need kui teised otsivad erinevad nõrgad kohad infosüsteemides, ja ründavad neid. Aga esimeste (tõeliste häkkerite) eesmärk seisneb selles, et uurides infosüsteemi, avastada nõrgad kohad tema julgeolekus ja informeerida sellest süsteemi kasutajaid ja arendajaid, selleks et tulevikus, saaks üles leitud nõrgad kohad teha korda. Teised (crackers-palun vabandust ,aga ei tea kuidas neid eesti keeles nimetada) tegutsevad eesmärgiga saada ebaseadusliku juurdepääsu võõrale infole. Crackerid omakorda jagunevad 3 gruppi: | See uuring näitab, et isikuid, kes sooritavad kuritegusid IT maailmas, nende tegevuse järgi võib jagada erinevatesse gruppidesse. Võib öelda,et nii need kui teised otsivad erinevad nõrgad kohad infosüsteemides, ja ründavad neid. Aga esimeste (tõeliste häkkerite) eesmärk seisneb selles, et uurides infosüsteemi, avastada nõrgad kohad tema julgeolekus ja informeerida sellest süsteemi kasutajaid ja arendajaid, selleks et tulevikus, saaks üles leitud nõrgad kohad teha korda. Teised (crackers-palun vabandust ,aga ei tea kuidas neid eesti keeles nimetada) tegutsevad eesmärgiga saada ebaseadusliku juurdepääsu võõrale infole. Crackerid omakorda jagunevad 3 gruppi: | ||
1.Vandaalid - vist kõige kuulsam kurjategijate grupp, tänu suurele kahjukandvate programmide levitamisele, mille autoritena, nad tihti esinevad. Nende peamine eesmärk on lahti murda arvutisüsteem, selleks et seda hävailide hävitada (failide hävitamine, kõvaketta formateerimine jm.). | 1.Vandaalid - vist kõige kuulsam kurjategijate grupp, tänu suurele kahjukandvate programmide levitamisele, mille autoritena, nad tihti esinevad. Nende peamine eesmärk on lahti murda arvutisüsteem, selleks et seda hävailide hävitada (failide hävitamine, kõvaketta formateerimine jm.). | ||
2.Naljahambad. Peamine eesmärk Arvutisüsteemi lahtimurdmine, erinevate heli-, müra- ja visuaalsete effektide sissetoomine (muusika, pildi värisemine ja ümber keeramine, erinevate piltide ja kirjade ilmumine jm.). | 2.Naljahambad. Peamine eesmärk Arvutisüsteemi lahtimurdmine, erinevate heli-, müra- ja visuaalsete effektide sissetoomine (muusika, pildi värisemine ja ümber keeramine, erinevate piltide ja kirjade ilmumine jm.). | ||
3.Sissemurdjad. Professionaalsed crackerid kes teostab sissemurdmise eesmärgiga varastada raha või kalli tarkvara, ja samuti tööstus- ja kommertsspionaaži eesmärgiga. | 3.Sissemurdjad. Professionaalsed crackerid kes teostab sissemurdmise eesmärgiga varastada raha või kalli tarkvara, ja samuti tööstus- ja kommertsspionaaži eesmärgiga. | ||
Nagu näitab läbi viidud uuringenamus crackereid on vanuses on noormehed vanuses 16 kuni 30 aastat. Teaduskirjanduses märgatakse, et just selles vanuses info tajumise võime eriti kõrge, mis on ülitähtis küber kuritegude sooritamisel. Ja nendel noortel, kes enamus vaba aega veedab Interneti maailmas ajaga (toimub tõsine psühholoogiline transformeerimine, mis on seotud väärtuste vahetamisega. Kui väärtuste vahetus on toimunud, seejärel inimene tihti ei pruugi enam adekvaatselt, hinnata oma tegevust tavainimese vaatenurga pealt, ja juhul kui tal on võimeid ja võimalusi, tema tegude järeldusi raske ette kujutada. | Nagu näitab läbi viidud uuringenamus crackereid on vanuses on noormehed vanuses 16 kuni 30 aastat. Teaduskirjanduses märgatakse, et just selles vanuses info tajumise võime eriti kõrge, mis on ülitähtis küber kuritegude sooritamisel. Ja nendel noortel, kes enamus vaba aega veedab Interneti maailmas ajaga (toimub tõsine psühholoogiline transformeerimine, mis on seotud väärtuste vahetamisega. Kui väärtuste vahetus on toimunud, seejärel inimene tihti ei pruugi enam adekvaatselt, hinnata oma tegevust tavainimese vaatenurga pealt, ja juhul kui tal on võimeid ja võimalusi, tema tegude järeldusi raske ette kujutada. | ||
IT inmestele see võib tähendanda seda, et aina rohkem ja rohkem hakatakse tähelepanu pöörama infosüsteemide julgeolekule, mis omakorda tähendab seda,et julgeoleku spestsialiste läheb vaja, järjest rohkem ja rohkem. Ja õppeasutustes võimalik, et tuleb veel aineid juurde, seoses sellega | |||
Ja lõppkokuvõttes ma arvan, et nad võiksid mõelda, ja aru saada, kui suur võim ja jõud nende käes on, ja kuna meie maailmas nende jõuga on niivõrd kerge maalima tähtsamad infosüsteemid pea peale keerata, siis võikski mõelda lihtsate inimeste peale, sest enamusel nendest on lähedased inimesed, kellest nad hoolivad ja kelle hea- ja rahulolu väga palju oleneb sellest, kuivõrd korras riikide infosüsteemid on. Näiteks kui tuleb meelde nende uudistes mainitud plaan maha matta Facebook, siis on raske ette kujutada kuivõrd paljud inimesi maalimas hädas häkkerite pärast. Asi on selles, et tänu Facebookile paljud inimesed avastasid enda ees terve hunnik uusi võimalusi ja väljautseid. Võin ka öelda, et paljud teised blogid ja uudiste portaalid, ja nende kasutajad on palju kannatada saanud häkkerite rünnakute pärast. | |||
Eelmisel aastal, Moskvas on toimunud rahvusvaheline foorum , mille juhtmotiiviks oli see, et küberterrorim tuleb võrdsustada massihävitusrelvadega. Mõelgem siis rohkem oma tegudele, ja nende järjestusele. | Eelmisel aastal, Moskvas on toimunud rahvusvaheline foorum , mille juhtmotiiviks oli see, et küberterrorim tuleb võrdsustada massihävitusrelvadega. Mõelgem siis rohkem oma tegudele, ja nende järjestusele. | ||
Küsimus B | |||
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? | |||
1.Kaua on võimalik arvestust teha? Vastus:Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. | |||
2.Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Vastus:Kokku tuleb see aga leppida konkreetset ainet õpetava õppejõuga, kes määrab täpsed tähtajad. | |||
3.Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Vastus:Registreerima peab järelarvestusele õppeosakonnas. | |||
4.Mis on tähtajad? Vastus:Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. | |||
5.Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Vastus:Korduseksamid ja -arvestused on tasuta riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. | |||
6.Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? Vastus:Kordussoorituse tasu riigieelarvevälisel kohal on 13 €. | |||
Küsimus 1. Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava? | |||
Vastus: Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.IT Kolledžis eristatakse IT Kolledži sisest ning IT Kolledži välist akadeemilist liikumist. Akadeemiline liikumine on reguleeritud dokumendiga „IT Kolledži vastuvõtueeskiri“. | |||
[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]] |
Latest revision as of 21:45, 9 October 2011
== Häkkerid ja ebastabiilsus maailmas
==
Viiendal oktoobril üks tutnud arvutimaailmas häkkerite grupp „Anonymous“ teavitas, et kümnendal oktoobril plaanib langetada New Yorgi aktsiaturgu. Alustada rünnakut plaanitakse New Yorgi börsist, nagu edastab Fox News. „Oodake päeva, mida keegi, mitte kunagi ei unusta.“-hoiatab grupp. Nagu väidab FBI, „Anonymous“ otsustas võtta osa protestiavalduses nimega „Okkupeeeri Wall-street“, mille osalejad juba mitme päeva jooksul korraldavad protesti peamisel finants tänaval USA-s. Antud grupp sai kuulsaks, tänu mitmele õnnestunud rünnakutele USA politsei ja NATO serveritele. Nüüd, kui hakata mõtlema sellele, kui suurt kahju toovad sellesed rünnakud ühiskonnale, siis esimesena tuleb pähe küsimus: mille nimel nad kõike seda teevad? Kui lihtsalt idee pärast, siis see on võrreldav anarhismiga, ja seda tuleb rangelt karistada. Ja kui mingi muu põhjuse pärast,siis võin tuua ühe Venemaa riikliku Ülikooli uuringu tulemused.
See uuring näitab, et isikuid, kes sooritavad kuritegusid IT maailmas, nende tegevuse järgi võib jagada erinevatesse gruppidesse. Võib öelda,et nii need kui teised otsivad erinevad nõrgad kohad infosüsteemides, ja ründavad neid. Aga esimeste (tõeliste häkkerite) eesmärk seisneb selles, et uurides infosüsteemi, avastada nõrgad kohad tema julgeolekus ja informeerida sellest süsteemi kasutajaid ja arendajaid, selleks et tulevikus, saaks üles leitud nõrgad kohad teha korda. Teised (crackers-palun vabandust ,aga ei tea kuidas neid eesti keeles nimetada) tegutsevad eesmärgiga saada ebaseadusliku juurdepääsu võõrale infole. Crackerid omakorda jagunevad 3 gruppi:
1.Vandaalid - vist kõige kuulsam kurjategijate grupp, tänu suurele kahjukandvate programmide levitamisele, mille autoritena, nad tihti esinevad. Nende peamine eesmärk on lahti murda arvutisüsteem, selleks et seda hävailide hävitada (failide hävitamine, kõvaketta formateerimine jm.).
2.Naljahambad. Peamine eesmärk Arvutisüsteemi lahtimurdmine, erinevate heli-, müra- ja visuaalsete effektide sissetoomine (muusika, pildi värisemine ja ümber keeramine, erinevate piltide ja kirjade ilmumine jm.).
3.Sissemurdjad. Professionaalsed crackerid kes teostab sissemurdmise eesmärgiga varastada raha või kalli tarkvara, ja samuti tööstus- ja kommertsspionaaži eesmärgiga.
Nagu näitab läbi viidud uuringenamus crackereid on vanuses on noormehed vanuses 16 kuni 30 aastat. Teaduskirjanduses märgatakse, et just selles vanuses info tajumise võime eriti kõrge, mis on ülitähtis küber kuritegude sooritamisel. Ja nendel noortel, kes enamus vaba aega veedab Interneti maailmas ajaga (toimub tõsine psühholoogiline transformeerimine, mis on seotud väärtuste vahetamisega. Kui väärtuste vahetus on toimunud, seejärel inimene tihti ei pruugi enam adekvaatselt, hinnata oma tegevust tavainimese vaatenurga pealt, ja juhul kui tal on võimeid ja võimalusi, tema tegude järeldusi raske ette kujutada.
IT inmestele see võib tähendanda seda, et aina rohkem ja rohkem hakatakse tähelepanu pöörama infosüsteemide julgeolekule, mis omakorda tähendab seda,et julgeoleku spestsialiste läheb vaja, järjest rohkem ja rohkem. Ja õppeasutustes võimalik, et tuleb veel aineid juurde, seoses sellega Ja lõppkokuvõttes ma arvan, et nad võiksid mõelda, ja aru saada, kui suur võim ja jõud nende käes on, ja kuna meie maailmas nende jõuga on niivõrd kerge maalima tähtsamad infosüsteemid pea peale keerata, siis võikski mõelda lihtsate inimeste peale, sest enamusel nendest on lähedased inimesed, kellest nad hoolivad ja kelle hea- ja rahulolu väga palju oleneb sellest, kuivõrd korras riikide infosüsteemid on. Näiteks kui tuleb meelde nende uudistes mainitud plaan maha matta Facebook, siis on raske ette kujutada kuivõrd paljud inimesi maalimas hädas häkkerite pärast. Asi on selles, et tänu Facebookile paljud inimesed avastasid enda ees terve hunnik uusi võimalusi ja väljautseid. Võin ka öelda, et paljud teised blogid ja uudiste portaalid, ja nende kasutajad on palju kannatada saanud häkkerite rünnakute pärast.
Eelmisel aastal, Moskvas on toimunud rahvusvaheline foorum , mille juhtmotiiviks oli see, et küberterrorim tuleb võrdsustada massihävitusrelvadega. Mõelgem siis rohkem oma tegudele, ja nende järjestusele.
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi?
1.Kaua on võimalik arvestust teha? Vastus:Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
2.Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Vastus:Kokku tuleb see aga leppida konkreetset ainet õpetava õppejõuga, kes määrab täpsed tähtajad.
3.Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Vastus:Registreerima peab järelarvestusele õppeosakonnas.
4.Mis on tähtajad? Vastus:Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
5.Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Vastus:Korduseksamid ja -arvestused on tasuta riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel.
6.Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? Vastus:Kordussoorituse tasu riigieelarvevälisel kohal on 13 €.
Küsimus 1. Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?
Vastus: Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.IT Kolledžis eristatakse IT Kolledži sisest ning IT Kolledži välist akadeemilist liikumist. Akadeemiline liikumine on reguleeritud dokumendiga „IT Kolledži vastuvõtueeskiri“.