User:Rjalonen

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Richard Jalonen
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Üldiselt

Teemad ja inimesed, kes olid kutsutud loengutesse rääkima olid huvitavad. Erinesid aga teemade esitlusviisid. Mõned esinejad suutsid oma teema teha lõbusaks isiklike kogemuste näitel ja ka teemakohaste naljadega. Ühendavaks jooneks nende kõigi vahel võiks olla kiire ülevaate andmine IT alal õppiva tudengi tulevikuvõimalustest ja suurema huvi tekitamine valitud ala vastu näidates erinevaid vaatenurki IT maailmas toimuvast. Oli selliseid ettekandeid, mis panid sügavamalt mõtlema või süstisid tudengisse positiivsust ja indu püüdlemaks oma eesmärkide poole, aga ka selliseid, mis näitasid IT maailma taolist poolt, millega ma tulevikus tegeleda ei sooviks nagu näiteks “sibindus”. Kõige rohkem erines teistest teemavalikutest viimases loengus kuuldud “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi”, mis tutvustas põhiliselt TTÜ võimalusi ja rääkis kohati väga üldiselt erinevatest tudengivõistlustest, -organisatsioonidest ja spetsialistiks olemise näitajatest. Minu jaoks raskelt jälgitavaks tegi nimetatud ettekande ka monotoonne esitlusviis.

Innovatsiooni olemus ja juhtimine, Linnar Viik

Tegu oli minu arvates kõige huvitavama loenguga kõigist olnutest. Linnar Viik rääkis väga huvitavalt, tõi tänapäevaseid näiteid otse elust nagu näiteks iTunesi, DVD-de ja Xbox Live eesti kasutajate võimalustest võrreldes teiste Euroopa riikidega. Selle probleemi lahendamiseks kavandatakse Euroopa digitaalset ühisturgu aastaks 2020, mis porpageerib vaba informatsiooni liikumist üle Euroopa ja püüdleb ka selle poole, et üle Euroopa oleks mobiilne andmeside ja kõned sama hinnaga. Need selged näited loovad kuulajale väga hea kujutluse räägitavast teemast ja tekitavad konkreetset huvi ka edasiseks kuulamiseks, kuna näited puudutavad otseselt igat tudengit. Ta rääkis väga huvitavalt enesestmõistetavatest asjadest, mis esmapilgul ei tundu üldse mõtteainet pakkuvat. Näiteks see, kuidas ta rääkis innovatsioonist (uue idee kasutusse võtmine) ja positsioneerimisest ehk toote või teenuse huvigruppide muutmisest. Edasist mõtteainet ka loengust väljudest pakkus ka arutlus mõttemaailma muutuste üle. Esialgu poleks selle peale küll tulnud, et innovatsiooniga on seotud palju rohkem kui tehnikavidinad, näiteks väärtushinnangute muutumine. Samas toodi küllalt ka tehnoloogiaalaseid innovatsioonilisi näiteid. Huvitav oli ka nende jaotus. Inkrementaalne innovatsioon on see kui mingit toodet uuendatakse – näiteks uus auto mootor, mis võtab eelmisest vähem kütust. Radikaalne innovatsioon aga on maailma muutev mingis mõttes – näiteks arvuti väljatulek. Taolised faktid ja näited panid mind teravamalt mõtlema ka pärast seda ettekannet.

Ideest teostuseni, Mart Mangus

See oli minu jaoks huvitav ja ka praktilise väärtusega loeng. Oli hariv kuulata, kuidas käib oma firma loomine ja üldse erinevatest ettevõtlusvormidest. Eks paljudel IT tudengitel, sealhulgas ka mul, keerleb peas idee kunagi oma äriga kätt proovida ja seepärast oligi see huvitav. Kõige enam üllatas mind see, kui lihtne on tegelikult firma loomine ja selle arendamine, peab lihtsalt olema ühiskondlikult vajalik ja hea idee, ID kaart ja tuleb tasuda riigilõiv. On küll palju erinevaid raamatupidamisega seotud protsentarvutusi ja muud sellist, mida väikeettevõtjana ise kunagi teadma peab, kuid neidki oli üllatavalt vähe ega olnud liiga keerulised. Minu jaoks arvatust vähem on ettevõtetel ka kohustusi (maksudeklaratsioonid, aasta aruanded ja aruanded statistikaametile). Tegime ka SWOT-analüüsi, mis aitab üles märkida firma plussid ja miinused üldiselt. Esitlus oli minu arust hästi üles ehitatud, arusaadav ja oli piisavalt suhtlust tudengitega ja ka arutlust. Eriti lõbusaks tegi olukorra võimalus pakkuda oma firmaloomise ideesid ja hiljem sai nendega ka gruppide viisi tegutseda. Loeng oli minu arust tänu esinejale lõbusas võtmes, kaasahaarav ja seega kergesti omandatav.

Robootikast IT Kolledžis, Margus Ernits

Huvitava elulise ülesandega loeng, mis tutvustas IT Kolledži robootikaklubi tegemisi. Kõige rohkem hakkas mind selle juures huvitama aga virtuaalne robotite võistlus, mille programmeerimisel võib saada Java kergema vaevaga selgeks. Rohkem oleks aga võinud olla huvitavaid elulisi näiteid, et mis valdkondades robootikaklubis omandatud teadmised tulevikus kasuks tulevad. Sain teada, et IT Kolledž on Robotexil olnud iga-aastaselt edukas võrreldes teiste suurte ülikoolidega nagu TTÜ ja TÜ. Kohati kutsus see loeng robootikaklubiga liituma, eeldades, et see oligi eesmärk, aga samas arvan, et reklaami oleks saanud veelgi huvitavamalt teha.

Serverikeskuste võrguarhitektuur, Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann

Räägiti serverikeskuste võrguarhitektuuri keerulisest olemusest. Kuna ma ei teadnud enne loengut sellest teemast põhimõtteliselt mitte midagi, siis oli suhteliselt keeruline, aga huvitav. Räägiti veidi minevikust, kui oli tuhandeid juhtmeid risti-rästi ja kui mõni neist on kas katki või tekib mõni muu probleem, siis on väga raske tekkinud viga üles leida. Juures olid head illustreerivad pildid. Tänapäeval käib aga kõik, mis vanasti käis tuhandete juhtmete abil vaid mõne juhtmega. Ka kõvaketaste paigutustest räägiti ja ka nende võimsuste ja tehnoloogiate arengust. Põhimõtteliselt soovivad tänapäeval kõik suuremad firmad kolida oma rakendustega „pilvedesse“ ja seega on võrguruumi aina rohkem vaja. Esitlus oli selle poolest väga hea, et taoline keeruline teema suudeti illustratiivsete piltide ja sorava jutu abil teha suhteliselt kergesti mõistetavaks, kuigi leidus ka kohti, millest ma aru ei saanud, aga see on enda mure.

Kas sellist IT-d me tahtsimegi?, Agu Leinfeld

Loeng, mis meenutas heas mõttes justkui tänapäeval populaarseks saanud eneseabi raamatuid. Pani korduvalt mõtlema IT olemuse, eesmärkide ja rakenduste põhimõtete üle. Üllatavalt häid arvamusavaldusi tuli ka tudengite seast. Teema oli väga huvitavalt üles ehitatud ja sellest kajastus esineja rohke kogemus IT valdkonnas. Kõige rohkem meeldis mulle aga see loeng seetõttu, et sellel oli ka mingisugune otsene mõju minu jaoks. See tulenes sellest, kui pidime panema kirja oma eesmärgid ja põhjused, miks oleme õppima asunud just IT-d. Lõpuks viisid erinevad mõttekäigud väga erinevate tulemusteni ja tekitasid eneses segadust ja samas ka täpsemat arusaama üldisemast tehnoloogia eesmärgist. Põhimõtteliselt oli arutlusel neli laiemat teemat – tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale, edasiste trendide mõju prognoosid, ebasobivate tagajärgede võimalikest põhjustest ja IT kogukonna teenistuses. Nendest olid kõige huvitavamad just kaks viimast teemat, millele pole varem ise väga mõelnud. Arutelu käigus selgusid IT negatiivsed mõjud tänapäeva inimesele ja ka see, et tuleb oma eesmärkide koostamisel mõelda ka laiemast mõjust kogukonnale.

Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas, Anto Veldre

See loeng tutvustas mulle lähemalt IT haru, millega ma pärast esineja jutu kuulamist tegeleda ei sooviks. Oma ametit võrdles ta torumehe tööga, kellel tuleb leida pikkadest torude ahelatest väike leke üles ja siis seda parandama asuda (ja neid lekkeid on jooskvalt palju). Ametinimetus oleks tema sõnul naljatledes „sibi“. See tööpost on välja arenenud helpdeski ametikohalt. Räägiti ka Eestist kui e-ühiskonnast ja meie sõltuvusest tehnoloogiast ja näiteks pangakaartidest ja sidevahenditest. Kõige huvitavam oli minu arust loengu jooksul teema netikuritegevusest, kurikaelade erinevatest skeemidest ja erinevatest viirustest (ja viirusetõrjetest).

Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi, Kalle Tammemäe

TTÜ campust ja tulevikutööd spetsialistina tutvustav loeng. Räägiti erinevatest tudengiorganisaatsioonidest, ülikoolide pingereast, spetsialistiks olemise näitajatest (H-indeks) ja tudengivõistlustest. Minu arust oli natuke raskesti jälgitav loeng, kuna tekst oli kuidagi üksluine ja monotoonselt esitatud. Võib-olla oli ka asi selles, et mul puudus sügavam huvi antud teema vastu.

Kokkuvõtteks

Suur rõhk loengute jälgitavuses on esineja olemusel ja teksti ettekandmisviisil. Mulle meeldis pigem see, kui tekst ei olnud 100% valmis mõeldud, tehti huvitavaid näiteid, oli huumorit ja arutleti ka auditooriumiga. Niiviisi jääb esitatav teema kergemini meelde ja mõte on jooksvalt loenguga kaasas. Teemad olid üldiselt väga huvitavad ja panid mõtlema IT maailma taolistele olekutele ja eesmärkidele, millele ise poleks tulnud. Seega avardasid esitlused mu silmaringi, õpetasid mõtlema veidi teise nurga pealt ja aitasid mul isekeskis arutleda oma IT-valdkonna eesmärkide üle.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav ka korduseksami, -arvestuse puhul. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud määratud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppival üliõpilasel, kes on teatanud aine esmakordse deklareerimise tühistamisest.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat.
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks(ka varasemaks) tuleb esitada avaldus.
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.