User:Mjant: Difference between revisions
(3 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 3: | Line 3: | ||
Autor: Marten Jänt | Autor: Marten Jänt | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011 | ||
== Essee == | == Essee == | ||
Esimeses loengus käis meile rääkimas IT Kolledži õppejõud Linnar Viik. Alustuseks rääkis ta Euroopa digitaalsest ühisturust kuhu püütakse jõuda aastaks 2020 ning eesmärgiks on ära kaotada erinevad kaupade piirangud Euroopa Liidus, et saaks kõiki kaupu kõigis riikides tarbida. Peale seda rääkis ta innovatsioonist, mis see on ja milleks seda vaja on. Huvitav oli teada saada sellisest asjast nagu positsioneeritud turundamine ning kuulda head näidet sellise strateegia õnnestumise kohta. Linnar Viik rõhutas ka seda, et väga tähtis on innovatsiooni puhul sobiv keskkond. Omapärane oli see, kuidas tänapäeva maailmas tegelikult ingoreeritakse patente tehnoloogia loomisel. Tehakse toode valmis ning siis minnakse kohtusse patendi omanikuga ja halvimal juhul makstakse natuke trahvi. Loengust sai mitmeid huvitavaid fakte teada nii tänapäeva turundusest kui ka firmade nippidest üksteist suhteliselt võrdsel mänguväljal edestada. | |||
---- | Teises loengus esines meile Mart Mangus, IT-Kolledži vilistlane ja Robootikaringi liige, kes tuli rääkima meile sellest, kuidas jõuda ideest teostuseni. Teada saime, et tema on olnud väga usin ettevõtja. Loonud on ta mitmeid ettevõtteid ning kui üks ebaõnnestus asus ta järgmise kallale, selleasemel, et loobuda. Edasi üritada pidi olema üks tähtsamaid tegevusi ettevõtjale. Välja toodi nii ettevõtja kui ka palgatöölise plussid ja miinused. Loengu kõige huvitavam osa oli see, kus loengus olijad pidid ise pakkuma ideid, mida võiks teostada ning siis valiti populaarsemad ja kõige reaalsemini teostatavad ideed. | ||
Robootikast IT Kolledžis rääkis meile IT Kolledži õppejõud Margus Ernits. Alustuseks räägiti, et õpilastel ei ole motivatsiooni õppida ainult teooriat kuna ei teki seost teooria ja reaalse elu vahel. Ainete huvitavus sõltub väga palju õppejõust. Tänapäeva probleemiks on see, et paberkandjal õppematerjalid ning õppejõud jäävad ajale jalgu, sest lühikese aja jooksul tekib juurde uut infot või muutub arusaam vanast asjast ning seda ei jõuda kunagi järgmisel päeval õpikuna välja printida. Seetõttu on kõige kasulikum koostada ise materjale ning lugeda teiste õpilaste koostatud materjale või spikreid. Seetõttu peaks olema alati eesmärk luua kvaliteetset materjali, isegi kui algselt lood endale. Esineja juhtis tähelepanu ka sellele, et tänapäeval on igal inimselel 3-5 arvutit alati kaasas. IT Kolledž on palju teinud koostööd ka kunsti akadeemiaga lahendades huvitavaid või imelike probleeme. Tihti aga inimesed ei taju tehnoloogia hetkelisi piire kuid seda ei tohiks lasta takistuseks jääda, sest aja jooksul piirid vähenevad ning siis on juba valmis ideed lihtsam teostada. Huvitav fakt oli see, et tänapäeva maailmas on uue tehnoloogia loomine mitme olemasoleva teholoogia kokku panemine. | |||
Firmast Net Group käis rääkimas kaks inimest. Toomas Mõttus, firma IT taristu teenuste ja lahenduste üksuse juht, tutvustas meile alustuseks firmast tuues välja, et nad on üks suurim omaala firma Eestis. Firma tegeleb serveritevõrgu haldamisega. Jaan Feldmann, firma asutaja ja konsultant, alustas sellest, et isegi hästi väiksed asjad või teenused vajavad suurt süsteemi et töödata. Tänu majanduskriisle on firmade eelarved väiksemad kuid nõudlus sama või suurem. Seetõttu peavad nad saama tehtud rohkem vähema raha eest, et hakkama saada. Positiivne oli näha, et serverite majandamine on haldajale tänapäeval lihtsam tänu võimele kasutada vähem kaableid ja seada üles süsteem üles nii, et kõik töötab ka siis kui üks ketas mitmest lakkab töötamast. See areng tulenes vajaduest saada vähema rahaga rohkem tehtud. Serverite olemusest ja arengust ning tänapäeva lahendusest räägiti pikalt ja laialt kuid samas väga detailselt. | |||
Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmast käis eelviimases loengus rääkimas Anto Veldre, kes tutvustas oma igapäeva tööd. Esitlus oli väga ilmekas ning huvitav kuulata. Ta rääkis ühiskonna sõltuvusest tehnoloogia suhtes ning sellest kuidas tehnoloogia areng ja levik on tekitanud lausa uusi majandus harusid seoses selliste asjadega nagu näiteks viirused. See areng toimub nii kiiresti, et enamusele käib see üle jõu ja nii tehnika läheb koguaeg keerulisemaks ning selle kasutamine inimestele ebaturvalisemaks. Väidetavalt oleme me jõudnud sinna maale, kus tehnoloogia ei saa enam paremaks minna vaid ainult hullemaks. Loengu jooksul kinnitas ka fakti, et IT alal ei ole sellist asja, et õppimine lõppeb. | |||
Viimases loengus esines meile Kalle Tammemäe, TTÜ õppeprorektor ja IT Kolledži eelmine rektor ning selle sama aine endine õppejõud. Tema peamiseks teemaks oli haridustee tulemus ja koolid akadeemia teel. Alustuseks rääkis ta meile enda hairidusteekonnast ning praegusest ametist. Väga palju tutvustati IT Kolledži kõrval asuvat Tallinna Tehnika Ülikooli ning selle tuleviku plaane.Ülevaate sai väga detailselt TTÜ ülikoolilinnaku planeering ümber meie kooli. Selgitati erinevate õppetasemete erinevusi, nende eeliseid ja puudusi ning rõhutati sertifikaatide tähtsust. Tutvustati sellist asja nagu H-indeks ning erinevaid teadusega seotud organisatsioone. Loengus oli minu arust liiga palju TTÜ infot. | |||
Loengud olid sisukad, täidetud nii uue kui ka teadaoleva infoga. Nõustun nii mitmegi väitega, mis loengute jooksul esitati, teades omast käest, et need paika peavad. Nagu nt Margus Ernits tõi välja enda loengus, et õppeaine huvitavus ja sellest arusaamine sõltub väga palju sellest, kui palju on see seotud reaalse eluga ja kui huvitavaks õppejõud selle suudab teha. Loengus kuuldu ühtis aegajalt ka teistes õppeainetes kuulduga, mis aitas paremini meelde jätta. Vastuolusid tekkis aga sellest, et esines loengutes mõlemad väited, et IT läheb inimestele raskemaks ja lihtsamaks. Loengud kinnitasid kõik fakti, et infotehnoloogia maailm areneb väga kiiresti ning kõike seoses sellega teada ei saa. Loengute puuduseks oleks toimumise kellaaeg ning see, et osa infot läheb kaduma inimestele, kes vaatavad salvestust erinevatel põhjustel. | |||
== Õpingukorralduse küsimused == | == Õpingukorralduse küsimused == | ||
Line 29: | Line 40: | ||
Tuleb kirjutada rektorile vabas vormis kirjalik avaldus hiljemalt 1 tööpäev enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õigus taotleda on siis kui on kogutud vähemalt 25 EAP IT Kolledži õppekavast. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva. | Tuleb kirjutada rektorile vabas vormis kirjalik avaldus hiljemalt 1 tööpäev enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õigus taotleda on siis kui on kogutud vähemalt 25 EAP IT Kolledži õppekavast. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva. | ||
[[Category:Erialatutvustus 2011]] |
Latest revision as of 18:19, 18 October 2011
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Marten Jänt
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011
Essee
Esimeses loengus käis meile rääkimas IT Kolledži õppejõud Linnar Viik. Alustuseks rääkis ta Euroopa digitaalsest ühisturust kuhu püütakse jõuda aastaks 2020 ning eesmärgiks on ära kaotada erinevad kaupade piirangud Euroopa Liidus, et saaks kõiki kaupu kõigis riikides tarbida. Peale seda rääkis ta innovatsioonist, mis see on ja milleks seda vaja on. Huvitav oli teada saada sellisest asjast nagu positsioneeritud turundamine ning kuulda head näidet sellise strateegia õnnestumise kohta. Linnar Viik rõhutas ka seda, et väga tähtis on innovatsiooni puhul sobiv keskkond. Omapärane oli see, kuidas tänapäeva maailmas tegelikult ingoreeritakse patente tehnoloogia loomisel. Tehakse toode valmis ning siis minnakse kohtusse patendi omanikuga ja halvimal juhul makstakse natuke trahvi. Loengust sai mitmeid huvitavaid fakte teada nii tänapäeva turundusest kui ka firmade nippidest üksteist suhteliselt võrdsel mänguväljal edestada.
Teises loengus esines meile Mart Mangus, IT-Kolledži vilistlane ja Robootikaringi liige, kes tuli rääkima meile sellest, kuidas jõuda ideest teostuseni. Teada saime, et tema on olnud väga usin ettevõtja. Loonud on ta mitmeid ettevõtteid ning kui üks ebaõnnestus asus ta järgmise kallale, selleasemel, et loobuda. Edasi üritada pidi olema üks tähtsamaid tegevusi ettevõtjale. Välja toodi nii ettevõtja kui ka palgatöölise plussid ja miinused. Loengu kõige huvitavam osa oli see, kus loengus olijad pidid ise pakkuma ideid, mida võiks teostada ning siis valiti populaarsemad ja kõige reaalsemini teostatavad ideed.
Robootikast IT Kolledžis rääkis meile IT Kolledži õppejõud Margus Ernits. Alustuseks räägiti, et õpilastel ei ole motivatsiooni õppida ainult teooriat kuna ei teki seost teooria ja reaalse elu vahel. Ainete huvitavus sõltub väga palju õppejõust. Tänapäeva probleemiks on see, et paberkandjal õppematerjalid ning õppejõud jäävad ajale jalgu, sest lühikese aja jooksul tekib juurde uut infot või muutub arusaam vanast asjast ning seda ei jõuda kunagi järgmisel päeval õpikuna välja printida. Seetõttu on kõige kasulikum koostada ise materjale ning lugeda teiste õpilaste koostatud materjale või spikreid. Seetõttu peaks olema alati eesmärk luua kvaliteetset materjali, isegi kui algselt lood endale. Esineja juhtis tähelepanu ka sellele, et tänapäeval on igal inimselel 3-5 arvutit alati kaasas. IT Kolledž on palju teinud koostööd ka kunsti akadeemiaga lahendades huvitavaid või imelike probleeme. Tihti aga inimesed ei taju tehnoloogia hetkelisi piire kuid seda ei tohiks lasta takistuseks jääda, sest aja jooksul piirid vähenevad ning siis on juba valmis ideed lihtsam teostada. Huvitav fakt oli see, et tänapäeva maailmas on uue tehnoloogia loomine mitme olemasoleva teholoogia kokku panemine.
Firmast Net Group käis rääkimas kaks inimest. Toomas Mõttus, firma IT taristu teenuste ja lahenduste üksuse juht, tutvustas meile alustuseks firmast tuues välja, et nad on üks suurim omaala firma Eestis. Firma tegeleb serveritevõrgu haldamisega. Jaan Feldmann, firma asutaja ja konsultant, alustas sellest, et isegi hästi väiksed asjad või teenused vajavad suurt süsteemi et töödata. Tänu majanduskriisle on firmade eelarved väiksemad kuid nõudlus sama või suurem. Seetõttu peavad nad saama tehtud rohkem vähema raha eest, et hakkama saada. Positiivne oli näha, et serverite majandamine on haldajale tänapäeval lihtsam tänu võimele kasutada vähem kaableid ja seada üles süsteem üles nii, et kõik töötab ka siis kui üks ketas mitmest lakkab töötamast. See areng tulenes vajaduest saada vähema rahaga rohkem tehtud. Serverite olemusest ja arengust ning tänapäeva lahendusest räägiti pikalt ja laialt kuid samas väga detailselt.
Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmast käis eelviimases loengus rääkimas Anto Veldre, kes tutvustas oma igapäeva tööd. Esitlus oli väga ilmekas ning huvitav kuulata. Ta rääkis ühiskonna sõltuvusest tehnoloogia suhtes ning sellest kuidas tehnoloogia areng ja levik on tekitanud lausa uusi majandus harusid seoses selliste asjadega nagu näiteks viirused. See areng toimub nii kiiresti, et enamusele käib see üle jõu ja nii tehnika läheb koguaeg keerulisemaks ning selle kasutamine inimestele ebaturvalisemaks. Väidetavalt oleme me jõudnud sinna maale, kus tehnoloogia ei saa enam paremaks minna vaid ainult hullemaks. Loengu jooksul kinnitas ka fakti, et IT alal ei ole sellist asja, et õppimine lõppeb.
Viimases loengus esines meile Kalle Tammemäe, TTÜ õppeprorektor ja IT Kolledži eelmine rektor ning selle sama aine endine õppejõud. Tema peamiseks teemaks oli haridustee tulemus ja koolid akadeemia teel. Alustuseks rääkis ta meile enda hairidusteekonnast ning praegusest ametist. Väga palju tutvustati IT Kolledži kõrval asuvat Tallinna Tehnika Ülikooli ning selle tuleviku plaane.Ülevaate sai väga detailselt TTÜ ülikoolilinnaku planeering ümber meie kooli. Selgitati erinevate õppetasemete erinevusi, nende eeliseid ja puudusi ning rõhutati sertifikaatide tähtsust. Tutvustati sellist asja nagu H-indeks ning erinevaid teadusega seotud organisatsioone. Loengus oli minu arust liiga palju TTÜ infot.
Loengud olid sisukad, täidetud nii uue kui ka teadaoleva infoga. Nõustun nii mitmegi väitega, mis loengute jooksul esitati, teades omast käest, et need paika peavad. Nagu nt Margus Ernits tõi välja enda loengus, et õppeaine huvitavus ja sellest arusaamine sõltub väga palju sellest, kui palju on see seotud reaalse eluga ja kui huvitavaks õppejõud selle suudab teha. Loengus kuuldu ühtis aegajalt ka teistes õppeainetes kuulduga, mis aitas paremini meelde jätta. Vastuolusid tekkis aga sellest, et esines loengutes mõlemad väited, et IT läheb inimestele raskemaks ja lihtsamaks. Loengud kinnitasid kõik fakti, et infotehnoloogia maailm areneb väga kiiresti ning kõike seoses sellega teada ei saa. Loengute puuduseks oleks toimumise kellaaeg ning see, et osa infot läheb kaduma inimestele, kes vaatavad salvestust erinevatel põhjustel.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Kukkudes eksamilt läbi tuleb aine selgeks õppida ja minna järeleksamile. Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamile pääsemiseks tuleb tasuda tasu 13 € EITSA kontole.Makse selgituseks märkida: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trükkida maksekviitung välja ja võtta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. REV kohal ei maksa korduseksam midagi, REV maksab 13 €.
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?
Vastus
Tuleb kirjutada rektorile vabas vormis kirjalik avaldus hiljemalt 1 tööpäev enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õigus taotleda on siis kui on kogutud vähemalt 25 EAP IT Kolledži õppekavast. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.