User:Akislits

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anna Kislitsõna

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Erialatutvustus on aine, mille esmane eesmärk on aidata tudengitel aru saada sellest, millega nad tahaksid tegeleda IT-valdkonnas. Lisaks sellele, see on aine, mille abil õppijatel on võimalus leida motivatsiooni oma eesmärkide saavutamiseks. Aine koosneb 8 loegust. Iga loeng on pühendatud erinevale aine alalteemale. Aine põhimõte seisneb selles, et tudengitel tekkiks soov luua uusi asju, ennast arendada kui spetsialisti ning järelikult, olla konkurentsivõimelisem.

Iga loeng on seotud teatud IT aspektiga, tänu millele tudengitel on võimalus sügavamini tutvuda erinevate programeerimise osadega. See selleks, et paljud minu ga õppivatest inimestest mõistsid enne erialatutvustuse käsitlemist IT süsteemide arenduse mõistet liiga üldiselt ning võib olla ei teadnud tähtsaid erialakohased üksikasju ja kitsendusi. Suure tõenäolisusega võib öelda, et erialatutvustus aitab sellistel tudengitel paremini mõista seda, millised võiks olla nende professionaalsed eesmärgid. Ma valisin IT süsteemide arenduse eriala sellepärast, et see on tänapäeval perspektiivne, selles valdkonnas saab leida tööd ning saada head töötasu. Enne erialatutvustuse kursuse läbimist oli mul liiga stereotüüpne arusaam programeerimisest. Selle aine pealmine siht on see, et tudengil tekkiks täpsem pilt tulevikus õppitavast ülikooli programmist.

Kuna meie kursusel on ligi 150 inimest, on ilmselge, et iga tudeng on oma erilise mõtlemisviisiga ja tema teadmised ning nende teadmiste tase on erinev. Mina aga arvan, et nende loengute temaatika oli huvitav kõigile, algelisest teadmiste kogusest hoolimata. Näiteks, toimusid loengud, mis olid huvitavad nii nendele, kes tahaks tulevikus oma firma luua, kui ka inimestele, kellele robootika või töö arvuti i-kalduste tõrjerühmas huvi pakkub. Mõned loegud olid rohkem filosoofilised ja andsid võimalust mõtiskleda paljude IT-ga seotud küsimuste üle. Teised aga olid suunatud sellele, et anda informatsiooni sellest, mida saab teha pärast IT kolledzi lõpetamist.

Esiteks , ma tahaksin eraldi rääkida Linnar Viiki loengust innovatsioonidest, Agu Leinfeldi loengust nimega „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ ja Mart Manguse loengust oma firma loomisest. Linnar Viiki loeng oli esimene erialatutvustuses ning omas sissejuhatavat iseloomu. Esialgu mulle tundus, et arutlemise teema – innovatsioon – on kerge, ja kõik sellega seotud võiks olla ilmne. Arvasin, et selle teema kohta ei saa midagi uut ja huvitavat öelda. Tegelikult sain pärast loengu kuulamist teada palju huvitavaid fakte . Üleüldiselt see loeng aitas oma teadmisi innovatsioonist laiendada. Näiteks, minu jaoks innovatsioon oli midagi,mis oli otse seotud tehnoloogiaga, aga tegelikult innovatsiooni alla kuulub isegi ellusuhtumine. Innovatsioon on uute ideede kasutusse võtmine ning seda mõistet võib kasutada üks kõik millises teaduses.

Agu Leinfeldi loeng pani mõtlema raskematest IT-ga seotud küsimustest, leida oma eesmärke ja viisi neid saavutada. Loengu pealmine mõte oli selles, et ilma eesmärgita ja sihikindluseta ei saa olla edukas. Tundub, et see mõte peab olema päris lihtne, aga elu näitab, et suhteliselt suur protsent inimesi isegi polnud sellest mõelnud.

Mart Manguse loeng koosnes nii filosoofiliste küsimuste esitamisest, kui ka informeerivast,faktilisest osast . Minu arvates, see loeng oli eriti huvitav nendele, kes plaanisid tulevikus oma firma luua. Loengu mõte oli näidata, et hea idee on asendamatu tingimus eduka firma loomiseks.Tähtsat rolli mängib ka selle idee realiseerimine, ja just sellest paljud unustavad. Loengu käigus oli võimalus praktiseerida huvitavate ideede välja mõtlemises, ja tänu sellele praktikumile tudengid said aru, millised ideed on perspektiivsed ja millised mitte.

Teine loengute osa oli informatsiionilise iseloomuga, ja selle hulka, minu arvates, kuulusid sellised loengud nagu Margus Ernitse loeng robootikast IT kolledzis, Toomas Mõttuse ja Jaan Feldmanni loeng Serverikeskuste võrguahitektuurist ühes suurimatest Eesti IT ettevõtetest – NET Groupis ning Anto Veldre loeng tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Selle nimekitja juurde võib lisada erialatutvustuse viimase loengu – „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi”.

Robootika loeng oli seotud õppeaine teise poolega – õpingukorraldusega, sellepärast, et lektor jutustas nii robootikast üldiselt, kui ka võimalusest sellega tegeleda IT kolledzi robootika klubis. Ma olen ka varem kuulnud robootika klubi olemasolust, aga mõtlesin, et see oli sarnane tavalise kooli huviringiga, kus inimesed lihtsalt tegelevad sellega, mis neile huvi pakub. Seega uueks minu jaoks sai see, et klubi tihti võidab esimese koha võistlusel Robotex.Olles ise haaratud sellest loengust on mul raske uskuda, et pärast seda keegi saab jääda ükskõikseks IT kolledzi robootika klubi suhtes.

Võib öelda, et ka Kalle Tammemäe loeng oli ka natuke seotud õpingukorraldusega, sellepärast et tema rääkis ka Eesti kõrghariduse süsteemist. Näiteks, seal loengu käigus oli ette toodud statistika, mis võrdles bakalauruste, magistrite, doktorite ja inimeste kutsekeskharidusega teadmiste ja oskuste taset. Võrreldi ka kõrghariduse Eestis ja Soomes. Sain teada, et nii Soomes kui ka Eestis viimaste aastate jooksul ülikoolide arv on vähenenud. Oli loengus ka juttu sellest, kuidas üliõpilased saavad oma vaba aega veeta. Kõige huvitamaks minu jaoks olid kaks viimast loengut. Nendes räägiti sellistest teadmiste valdkonnatest, millestest ma varem ei olnud kuulnud. Teadsin ainult selliste valdkondade olemasolust,kuid ei osanud aimatagi et üksikasjad võivad niivõrd huvitavad olla. Näiteks, mulle tundub ebatõenäoline, et serverikeskuste võrguarhitektuurist ma kunagi ise mõtlema hakkaks, aga selles loengus oli piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud, mis ja kuidas töötab. Avastasin, et see teema on huvitav ja tunnetuslik.

Loeng tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas oli samuti silmaringi laiendav, ma sain ettekujutlust sellest, kuidas see teenus töötab ja millisel tasemel on arvuti turvalisus Eestis. Anto Veldre rääkis ka paljudest suurtest rünnakutest ja arvutiviirustest. Mulle tundub, et need teadmised on kindlasti vajakud inimestele, kes on otsustanud oma elu IT-ga siduda. Need kaks loengut annavad ettekujutust sellest, kuidas läheb töö suurtes Eesti ettevõtetes, mis muidugi on kasulik inimestele, kes võib-olla, hakkavad tulevikus seal töötama.

Lõpuks tahaks öelda, et kõik need loengud olid kaasakiskuvad ja mitmekülgsed. Kõik on laiendanud minu silmaringi, ma sain teada paljudest huvitavatest asjadest. See aine on haarav ja erakordne selles mõttes, et annab võimaluse õppida midagi uut ja samas mõtiskleda filosoofiliste küsimuste üle. Võib ainult lisada, et on kahju, et loenguid oli nii vähe.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Pärast arvestusel läbikukkumist tuleb registreerida kordusarvestusele õppeosakonnas. Kordusarvestust saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuste tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestused on tasulised ainult riigieelarvevälisel õppekohal õppivatele üliõpilastele. Tasu suurus on 13 EUR.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Võimalus akadeemisele puhkusele minna ja selle puhkuse aeg sõltub põhjusest. Üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel juhul, kui tal on üks järgmistest põhjustest: tervislikud põhjused (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumine (kuni üheks aastaks) või lapse hooldamine (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Sellistel juhtumitel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõendi, kutse kaitseväe tegevteenistusse või lapse sünnitunnistuse. Kui üliõpilasel on oma põhjus akadeemilisele puhkusele minna, siis seda saab teha ainult alates teisest õpinguaastast ning puhkus kehtib kuni üheks aastaks . Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

Üliõpilane peab hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitada avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel korral lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid, aga õppeaineid on õigus deklareerida ainult üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks.