User:Kliebert

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristiina Liebert
Esitamise kuupäev: 18.10.2011

Essee

Erialatutvustus erines ainena kõigist teistest, pakkudes palju huvitavaid loenguid ja külalisi. Käsitletud teemad olid küll erinevad, kuid sarnanesid nii mõneski punktis omavahel. Läbi kaheksa loengu uurisime lähemalt innovatsooni, saime teada kuidas heast ideest jõuda teostuseni, tutvusime robootikaga, arutlesime IT erinevate tulevikusuundade üle ning saime aimu võrguarhitektuurist ja tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas.

Kuna IT valdkond areneb väga kiirelt, on innovatsioonil selles oluline koht. Innovatsioon peab olema soositud. Läbikukkumist ei tohi aga liiga tõsiselt võtta, paljud loobuvad juba esimeste raskusteni jõudes. Vähestel inimestel õnnestub millegi uue loomine esimesel korral. Edukaks osutuvad need, kes püüdlevad edasi ka pärast ebaõnnestumist. Tihti polegi vaja täiesti uut ideed, vaid piisab tootest, mis on suunatud kindlale sihtrühmale. Näiteks on mobiilid juba ammu kasutusel, juurde tulevad aga mudelid, mis on mõeldud spetsiaalselt seenioritele või siis lastele. Toodetele võib ka lisada uusi rakendusi, saades siis kas äri – või muusikatelefonid.

Eks paljudel meist on tulnud mõni hea idee, kuid ainult ideeks see jäänud ongi. Mart Manguse läbiviidud loengus selgus, et ideest üksi on vähe kasu. Hoopis olulisem on selle teostus, sealjuures reaalsed oskused ja tegevused, mida idee elluviimiseks rakendatakse. Loengus räägiti ka firma loomisest ja sinna juurde kuuluvast, näiteks maksudest ja planeerimisest. Kõigil loengus osalejatel oli võimalus mõelda välja idee oma uue ettevõtte jaoks. Ühe ettevõttega tehti läbi ka SWOT test. See on test, kus pannakse kirja ettevõtte tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused. Välja toodi ka palgatöö ja ettevõtja erinevused. Selgus, et palgatöös on vähem stressi, kindel palk, samas aga vähem võimalusi muudatuste tegemiseks. Ettevõtja peab aga raha teenimiseks midagi reaalselt tegema, samas kui palgatöötaja võib ka niisama logeledes raha teenida. Meelde jäi see, et kõige olulisem on ebaõnnestumise korral mitte loobuda, vaid uuesti otsast alustada.

Väga huvitav oli loeng robootikast, kus tehti meile selgeks selle seos IT-ga. Tuli välja, et reaalained on Eestis halvas seisus, inimesed ei ole nende õppimisest väga huvitatud. See aga avaldab omakorda mõju ühiskonnale. Üks põhjusi, miks reaalained nii populaarsed pole, võib peituda nende õpetamises. Vähesed õppejõud suudavad teha ained nii huvitavaks, et neid on lausa rõõm õppida. IT Kolledži eeliseks on rakenduskõrghariduse andmine. Läbi praktika jääb teooria paremini meelde. Võin öelda, et teooria ilma praktiseerimata läheb kiirelt meelest. Robootikaklubi on hea koht matemaatikaga ja füüsikaga praktiseerimiseks. Räägiti ka robootikaklubi koostööst Kunstiakadeemiaga. Kunstiakadeemia inimesed tulevad IT Kolledžisse oma ideedega ja loodavad saada neile siint teostust. Samuti andis külalisõppejõud nõu , et tehnoloogia õppimiseks on hea selle protsess kirja panna, ning ära ei tasuks unustada ka koostööd, sest koos töötades saame me paremini hakkama.

Kõige vähem haaras mind kaasa loeng serverikeskuste võrguarhitektuurist. Loengu läbiviija, Jaan Feldemann , oli kindlasti oma ala spetsialist, sest tema jutt oli väga üksikasjalik ja kohati liiga keeruline. Ka selles loengus toodi esile elukestva õppe tähtsus ning mainiti, et väga headest spetsialistidest on ikka veel puudus.

IT on valdkond, mis areneb väga kiirelt. Teenuseid, mis muudavad meie igapäevaelu lihtsamaks, tuleb muudkui juurde. Kui kunagi võis tasuta helistamine või kirjade saatmine tunduda müstilisena, siis nüüdseks on see tavaline. Mida aeg edasi, seda rohkem me muutume tehnoloogiast sõltuvaks. Tänapäeval teeb inimene päevas rohkem tööd, kui näiteks 100 aastat tagasi. See on ka mõistetav, kuna tööd saab endaga lihtsalt kõikjale kaasa võtta. Kuna töö tegemine suureneb, suureneb ka stress, mis omakorda viib effektiivsuse alanemiseni. Agu Leinfeld rõhutas, et inimesed, kes töötavad IT valdkonnas, peaksid mõtlema sellele, kuna loob IT ärile väärtust. Ning hea tunne sellel erialal töötades tuleb siis , kui tunned, et oled teinud midagi ühiskonna jaoks.

Kõige rohkem pakkus mulle huvi loeng tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Loengu läbiviija ei kasutanud powerpointi, kuid tema loeng oli üks lihtsamini jälgitavaid, seda võib-olla tänu headele näidetele. Arutleti arvutiviirustest, küberkuritegevuse skeemidet ja küberturvest. Palju käsitleti ka idenditeedivarguse probleemi. Välja tasuks tuua seda, et küberkuritegevus on ületanud oma mahult narkokuritegevuse, samuti on mängutööstus ületanud filmitööstuse. Küberkuritegevusest on saanud väga tulus ala. Üheks põhjuseks miks küberkuritegevus nii laialdaselt levida saab, on ka inimeste teadmatus. Paljud inimesed usuvad siiani kahtlase sisuga meile, mis räägivad suure summa võitmisest. Loeng oli väga kaasahaarav ja aeg kulus kiirelt.

TTÜ hoonetest, instituutidest ja edasiõppimise võimalusest käis rääkimas Kalle Tammemäe. Tutvustati erinevaid IT organisatsioone, nende tegevusi ja üritusi. Räägiti ka Soome haridussüsteemist, näiteks toodi Aalto Ülikoolist. Ülekanne anti ka erinevatest hariduse astmetest ja teadmistest. Toodi välja erinevused spetsialistide, teadlaste ja professionaalide vahel. Tutvustati ka ülemaailmselt programmeerimisvõistlust.

Ma usun ,et erialatutvustuse eesmärgiks oli anda ettekujutus sellest, milline näeb meie töö kunagi välja, ning ka ettekujutus IT-st üldiselt. IT peaks aitama kaasa eesmärkide täitmisele ja probleemide lahendamisele. Vale on arvamus, et õppimine lõppeb peale hariduse omandamist, tegelikult kestab õppimine sel erialal terve elu. Kõik loengud olid erinevatest valdkondadest ja andsid hea ülevaate sellest, kui palju erinevaid võimalusi on edasiseks töötamiseks. Esinejad olid oma ala spetsialistid ja neid oli hea kuulata. Näited elust enesest aitasid loenguid paremini jälgitavaks ja lihtsamini mõistetavaks muuta. Külalisõppejõud andsid ka erinevaid nippe õppimise effektiivsemaks muutmiseks. Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli kindlasti väga silmaringi laiendav ja täitis igati oma eesmärki.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestuse uuesti sooritamiseks pean esmalt end õppeosakonnas arvestusele registreerima .Kindlasti on vajalik kordusarvestuse sooritamine õppejõuga kooskõlastada. Kordusarvestust on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Ühe õppeaine piires on võimalik kordusarvestust sooritada kolmel korral. Kui ma olen riigieelarvelisel kohal, ei maksa mulle järelarvestuse tegemine midagi. Riigieelarvevälisel kohal olles kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamiseks pean ma esitama IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava on võimalik vahetada vabade õppekohtade olemasolul, kaks korda aastas ja enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Hiljemalt ühe nädal pärast semestri punase joone päeva kinnitatakse mu õppekava vahetamine rektori käskkirjaga.