User:Apistrai

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anna Pistrailova

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursus kestis 8 loengut. Kõik loengud olid huvitavad ja tutvustasid mind IT erialaga. Selle aja jooksul sain mina palju uut informatsiooni sellest, mis IT eriala üldse on ja milline töö mind tulevikus ootab. Enne lühiülevaadet tahan veel öelda, et kursus andis mulle mõista, et ma ei ole eriala valikuga eksinud.

Õpingukorralduse ja Erialatutvustuse loeng oli meil kõige esimene loeng ülikoolis ja ma kohe esmase pildi sellest, kuidas siis kolledžis toimitada. Räägiti üldisest asjadest nagu raamatukogu, e-õppe, tagasiside ja sellest, mis on haridus. Tundsin ärä, et pärast kolledžit on palju võimalusi edasi välismaale õppida minna, mis räägib sellest, et kolledž annab mulle kvaliteetharidust. Lisaks jutustati meile tähtsamatest asjadest(2 "punast joont",40 nädalat - 60 ainepunkti) ning räägiti ka õppeinfosüsteemist(ÕIS) ja sellest, et kõik need tähtsamad asjad on nii kolledži koduleheküljel, kui ka ÕISis, kus on ka meie hinded, tunniplaan, isiklikud andmed ja kõik, mis õppimise jooksul tudengile vaja on. Ma arvan, et niisugune infosüsteem on mitte ainult kasulik, vaid ka huvitav. Tutvustati ka sellega, kuidas me raamatukogus raamatuid laenutada saame. Loeng oli väga produktiivne.

Teise loengu teema oli "Innovatsiooni olemus ja juhtimine" ja esines Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud Linnar Viik, keda oli väga huvitav kuulata, sest ta räägis asjadest, mis üldse maailmas, mitte ainult Eestis toimuvad. Selles loengus sain teada huvitavaid asju - mis on innovatsioon, kuidas tavaline inimene innovatsiooniga välja tulla saab ja mida on vaja selle jäoks teha. Lisaks tõi õppejõud ka meeldivaid näided. Tavaliselt mõtlevad inimesed, et ilma rahata ei maksa nende idee üldse midagi. Niimodi arvasin mina ka, nüüd aga arvan, et oma idee nihutamiseks on lahendus kogu aeg silma ees, pean lihtsalt ka selle leidmiseks kõvasti tööd teha. Näiteks Swedpanga asutajad alustasid oma tööd peaaegu nullist. Sain aru ka, et innovatsioon on mingi uus lahendus, mis tekib selles valdkonnas, mis praegu inimeste jäoks aktuaalne on(meditsiin, infotehnoloogia).

Kolmas loeng toimus 8.septembril. Selles loengus esines Mart Mangus ja tema teema oli "Ideest teostuseni". Mulle jäi meelde, et meil oli põnev gruppitöö, mille idee oli selles, et näidata meile, kui kiirelt saab inimene "ideegeneraatoriks", kui temal on mille poole pürgima. Näiteks, kui inimesel on vaja midagi osta, siis leiab ta alati lahendust või hakkab oma idee arendama selleks, et rohkem raha teenida. See loeng meeldis mulle kõige rohkem. Minu meelest on alati huvitav kuulata inimest, kes räägib oma elu juhtumitest ja oma kogemusest. Mart Mangus tutvustas meid veel sellega, et kui raske on ettevõtlusega hakata ja mis ootab meid, kui me otsustame mingi ettevõtlust asutada. Lisaks tahaks öelda, et Mart Mangusi loeng oli nagu eelmise loengu jätkamine, sest selles loengus läksime ideest tema realiseerimisele üle.

Järgmises loengus jutustas meile Margus Ernits Robotikast IT Kolledžis. Räägiti sellest, et tavalised õppimise meetodid on tudengile igavad ja sellepärast on inimesele pärast oma õppimisest raske mäletada, millest üldse jutt oli. Selle tõttu on õppimine praktikaga palju produktiivsem, kui lihtsalt teooria, sest inimene kohe oma tegevuse tulemust näeb, mis teda motiveerib. Sellest oli jutt ka kolmandas loengus: kui inimesel on midagi vaja, siis see motiveerib teda midagi teha. Tutvustati ka SumoRoboteid ja RoboCode´i. Loeng oli huvitav ja sellega, et praktika ja teooria on parem, kui puhas teooria olen ma täiesti nõus.

Viie loengu teema oli "Serverikeskuste võrguarhitektuur". Räägiti ettevõtetest Net Group, ettevõtete tegevusest. Mulle tundus, et oli liiga palju Net Group´i reklaami: räägiti, et ettevõtes töötab 80 inimest, et see on üks suuremaid ja tuntumaid IT ettevõteid Eestis. Mäletan, et see oli keeruline tehniline loeng, milles mitte kõik arusaadav oli.

Kuuenda loengu esitas meile Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esindaja Agu Leinfeld ja teema oli "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Selle küsimusega ta alustas loengut. Terve loengu jooksul tekkisid küsimused, käisid arutlused, hr Leinfeld räägis meiega koguaeg ja see oli loengu kõige tähtsam punkt. Idee oli selles, et inimene ei saa ilma eesmärkideta edukas olla. "Kui ei ole eesmärgi, ei saa olla edukas" pani ta tahvli peale ja mina olen sellega mitte ainult nõus, vaid olen kindel, et see mõte peab olema deviisina iga inimese elu jooksul.

Eelviimane teema oli "Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas" ja esinejaks oli Anto Veldre. Loeng oli huvitav, sest tundsin ära, et meie riigis on niisugune grupp, mis tegeleb näiteks suurte firmade hüberrünnakutega. Oli imelik ja huvitav seda kuulata, sest ei teadnud üldse, et niisugune grupp meie riigis on ja üldse, et meil seda vaja on. Loengu põhimõte oli see, et mis on CSIRT.

Meie viimane loeng toimus 13.oktoobril. Teema oli "Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi" ja esines TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe. Räägiti ülikoolidest ja kõrgkoolidest Eestis ja Soomes. Ülikoolide arv väheneb igas aastas, kõrgkoolide arv vastupidi ja see näitab meile, et rohkem eelistatakse juba "praktika + teooria" mudelit, millest räägiti neljandas loengus. Räägiti professionaalides, teadlastest ja professionaalsest teadlasest. Viimane on 20 - 21. sajandi sulam.

Kokkuvõteks tahan öelda, et tänu "Õpingukorralduse ja erialatutvustuse" kursusele hakkasin ma nüüd laiemat mõtlema. Kursus avardas minu silmaringi. Peale selle olen ma nüüd kindel, et minu valik on õige ja mind ei oota enam mingid üllatused, sest kursus andis mulle kõiki vajaliku informatsiooni IT erialast. Oli huvitav kuulata ja koos õppejõuga eksperementeerima.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui kukkusin eksamil läbi, siis kohe kokkuleppin õppejõuga kordamiseksamiteks.

Korduseksami on võimalik teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Järeleksamile registreerimiseks pean õppejüuga kokkuleppida ja aeg õppeosakonnas kinni panna.

Kui olen riigieelarvelisel kohal, siis kordamiseksam on mulle tasuta.

Kui olen riireelarvevälisel kohal, siis pean 13 EUR maksta.

Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal võib akadeemilisele puhkusele minna tervislikel põhjustel, eesti kaitsejõududesse teenima asumisel või lapse hooldamiseks.

Selleks, et akadeemilisele puhkusele minna on vaja avaldust rektori nimele taotleda ja rektori käskkirjaga vormistada. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat (neil, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks).

Puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.