User:Kroosile

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristo Roosileht

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Kursuse eesmärk oli tudengite kurssiviimine IT Kolledži nö bürokraatia poolega ning samas avardada ka maailmapilti IT-maailmas toimuvast täna ja homme. Võrreldes teiste ülikoolidega toimub IT Kolledžis palju kohtumisi (lisaks antud kursusele) erinevate IKT valdkonna esindajatega, mis on tudengite jaoks kindlasti väga motiveeriv ja teretulnud. Selliseid otse elust praktilisi teadmisi võiks rohkem pakkuda ka teistes ülikoolides.

Esimene loeng täitis kursuse eesmärgi halduslikku poolt. Tutvustati töökeskkondasid ( ÕIS,wiki ITK lehekülg, Moodle) ning vabal ajal üliõpilasesinduse poolt toimuvaid üritusi. Iga tudengi ABC.

Teist loengut Linnar Viigi poolt oli huvitav jälgida ning kerge omandada. Kindlasti andsid esineja taust ja lai silmaring seda sädet, mis ühe loengu kuulamise nauditavaks teeb. Pooleteisttunnisest loengust oli võimalik omandada kasulikke teadmisi nii IT, õiguse, finantsi kui ka turunduse segmendist – ühesõnaga tutvustas esineja suurt pilti sellest, kuidas IT-maailm toimib. Linnar tõi välja fakti, et kõige suurema arenduskuludega valdkond on farmaatsiatööstus, millest suure osa moodustavad IT kulud. Hinnangute järgi on aastaks 2020 tervishoiuvaldkonnast saanud maailma IT-tööstuse suurim tuluallikas (Kristjan Rebane, Eesti Arengufondi infoühiskonna ekspert). Seega on isegi väikesel Eesti riigil, mis panustab jõudsalt IT arengusse, võimalus saada osa suurtest farmaatsiatööstuse rahavoogudest, mis tulevikus aina kasvavad.

Kolmas loeng Mart Manguse poolt oli kokkuvõtvalt interaktiivne lugu IT-inimese arengust läbi ühe eluperioodi. Kindlasti mõtleb iga noor mingil ajal oma ettevõtte loomise peale ning antud loeng andis lühiülevaate firma loomise baasteadmistest ning võrdluse palgatööst ja ettevõtte omamisest. Tema soovitus oli kindla sissetuleku kõrval tegeleda vaikselt oma ideega. Kuid ta märkis, et ainult heast ideest ei piisa, vaid peab olema ka hea teostus. Selle koha pealt soovitas ta algselt kasutada freeware programme, millega säästa aega ning raha. Lõpus toimuv ideede genereerimine oli hästi teostatud ning pani auditooriumi kaasa töötama.

Margus Ernits rõhutas kursuse neljandas loengus IT praktilisust läbi robootika. Väga huvitav fakt oli see, et IT Kolledž teeb koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Sarnase koostöö tulemusena on teatavasti loodud Aalto ülikool Soomes, kui 2008. aastal koondati erinevate ülikoolide kunsti, disaini, majanduse ning tehnoloogia erialad ühte asutusse. Praktika suur osakaal IT Kolledžis on kindlasti üheks põhjuseks, miks kool on erinevatel võistlustel edukas, nt Robotexil. Ernits tõi välja, et robootika huvirühmas käib ka keskkooli õpilasi, kellel ei ole kõiki vajalikke teadmisi selleks, et üks robot tööle saada. Samas on inimesel huvi ning seetõttu antakse talle alguses lihtsamad programmeerimisülesanded ja ajapikku minnakse keerulisemate ülesanneteni. Paralleele võib tõmmata ettevõtetega, kes on käinud IT Kolledžis tutvustamas praktikavõimalusi oma firmas. Nimelt on praktikale võetud ka esimese kursuse tudengeid, kellel pole veel piisavaid teadmisi antud valdkonnas töötamiseks, kuid on huvi. Ja tänu motivatsioonile on inimene vastuvõtlikum uutele teadmistele, mis on kujundanud ka praktika edukaks. Paljud huvitavaid õppeained kaotavad oma võlu sellega, kui õpetatakse ainult teooriat ning praktilisi teadmisi saadakse vähe. Margus Ernits soovitas oma töödest portfell või blogi luua, mis esiteks näitab õppetöö progressi läbi aastate ning teiseks aitab lõputöö kirjutamisele kaasa, kui kõik teadmised on ühte kohta koondatud. Sarnase ideega tuli nii mõnigi teine esineja välja. Lisaks kõlas soovitus võtta kasutusse mõni mind mapi programm. Selline õppeviis aitab kinnistada õppetöö protsessi, kuna loob seoseid erinnevate teadmiste vahel, mis seeläbi annab tervikpildi teemast.

Viies loeng rääkis serverikeskuste võrguarhitektuurist ning esimese kursuse tudengi jaoks oli kindlasti tegemist ühe spetsiifiliseima loenguga kursuse raames, mis vajas täielikuks mõistmiseks juba teatud tasemel erialast sõnavara. Loeng andis esialgu üldpildi Net Groupist. Räägiti pilveteenusest, mis kindlasti tulevikus vajab spestialistide näol suuremat ressurssi. Samas lihtsuse ja mugavuse poole püüeldes on sellel ideel kindlasti tulevikku. Vajalik sõnum oli ka elukestev õpe, mida tudengitele rõhutati.

Kuues loeng Agu Leinfeldi poolt oli negatiivsest alatoonist hoolimata huvitav käsitlus IT minevikust ja tulevikust. Loeng oli meeldivalt sisustatud faktide ja näidetega, mis tegi kuulamise huvitavaks. Põhiloosung, mis välja tuli, oli see, et iga IT-inimene peab looma väärtust kogukonnale. Selle näite puhul võib paralleele tuua ka teise loengu pidaja, Linnar Viigi selle aasta sügisel IT Kolledži aktusel peetud jutuga, mis rääkis kolmest kiviraidurist, kellel kõigil olid erinevad arusaamad, mida nad teevad – üks teenib raha, teine raiub kivi ning kolmas püstitab templit. Lisaks tõi Agu välja selle, mida kool tegelikult annab tudengile – eelduse suhelda masinaga. Kuid IT-spetsialisti prioriteet on suhelda inimesega, mõista, mida teine poolt temalt ootab. Selleks tuleb selgeks teha vastaspoole tegevusala, misjärel on märksa efektiivsem jõuda sellise lahenduseni, mida klient temalt ootab. Mis loengus silma hakkas oli ühe vea hind tehnoloogilises keskkonnas. Oma filosoofilise käsitlusega näiteid tuues oli see kindlasti valgustav teadmine uutele infotehnoloogia tudengitele. Agu tõi välja, et IT Kolledži tudeng on insener ning seetõttu võib ühe vea hind saada tulevikus väga saatuslikuks. Selline teadmine soosib tehtud töödes olema perfektne.

Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas Anto Veldre poolt oli järjekorras seitsmes loeng. Sarnaselt viienda loenguga rõhutas Anto elukestva õppe ehk life long learning tähtsust. Ohumärgina nägi ta ühiskonna sõltuvust tehnoloogiast, mis rikke korral võib tuua kaasa ennenägematuid tagajärgi. Oma infoturbe eksperdi taustaga tundis esineja põhjalikult interneti kriminaalsemat poolt, mis oligi loengu põhiteema. Anto tutvustas, kuidas mitmeid kuritegevusi internetis läbi viiakse. Samuti tõdes ta, et politsei jaoks poleks majanduslikult mõeldav kõigi internetis toimuvate kuritegude lahendamine, kuna see maht on liiga suur. Kuuendast loengust toetas teadmine, et küberkuritegevuse maht oli juba kaks aastat tagasi suurem kui narkootikumidega liikuvad summad. Hea paralleeli tõi ta ka infoturbeala ja poksitrenni vahel – selleks et kaitsma õppida, pead ründama õppima.

Viimases loengus Kalle Tammemäe poolt käsitleti kõrgharidust tervikuna – edasiõppimise viise, Eesti ja Soome kõrgharidusmaastikke ning IEEE organisatsiooni. Tegemist oli üldisema temaatikaga. Spetsiiflisemalt räägiti patentidest, mis mõnevõrra oli sarnane Linnar Viigi loenguga. Toodi välja, mis on patendi ja kasuliku mudeli vahe.

Iga loeng täitis tüki õppeprotsessi eesmärgist anda ülevaade IT-maailmas toimuvast. Loengu rahulolu sõltuvus on ekvivalentne indiviidi eelnevatest teadmistest iga erineva teema kohta. Kui tudeng pole varem serverite haldamisega kokku puutunud, siis liiga spetsiifiline jutt võib jääda segaseks. Kui tudengil on varasem kogemus oma ettevõtte loomisega, siis võib talle maksude jutt tunduda igav. Samas on kordamine tarkuse ema. Ning arusaadavalt on auditooriumi enamik äsja keskkooli lõpetanud isikud, kelle maailmapilt ei tohi piirduda ainult IT-s toimuvaga.

Võib arutada, kas mitte loengud ei kaldunud liiga palju süsteemide administreerimise õppekava poole. Samas on tudengil suurepärane võimalus kuulata ka eelmise aasta loenguid, kus esines mitu persooni programmeerijate valdkonnast. Seega ehk oleks mõistlik tudengitele essee kirjutamiseks kohustuslikuks teha kindlad loengud ning ülejäänute puhul võivad nad valida eelmiste aastate arhiivist omal vabal valikul. Soovituslik oleks muidugi kõiki loenguid kohapeal kuulamas käia.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kukkudes eksamil läbi, tuleb sooritada korduseksam. Korduseksam tuleb sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. See tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreerida õppeosakonnas. Tähtajaks on kaks tööpäeva enne korduseksami sooritamise päeva. Esimene korduseksam on RE kohal oleva üliõpilase jaoks tasuta, REV kohal oleva tudengi jaoks tasuline. Viimase suuruse kehtestab rektori käskkiri. Hetkel maksab järeleksam 13 eurot ning pärast mitteedukat esimest järeleksamit peab ka RE kohal olev tudeng tasuma vastava summa, kui soovib teist järeleksamit sooritada.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamiseks tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis kirjalik avaldus rektori nimele. Õppekava on võimalik vahetada kaks korda aastas vabade kohtade olemasolul enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Hiljemalt üks nädal pärast semestri punase joone päeva kinnitatakse õppekava vahetamine rektori käskkirjaga.