User:Streilma: Difference between revisions
Created page with '== Küsimus B == Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerim…' |
No edit summary |
||
Line 1: | Line 1: | ||
=Erialatutvustuse aine arvestustöö= | |||
Autor: Siim Treilmann<br> | |||
Esitamise kuupäev: 18. september 2011 | |||
==Essee== | |||
Kõige esimene loeng selles aines oli pigem sissejuhatav. Meile tutvustati seal ainet ennast, mis meid ees ootab ja mida me peame tegema, et see aine läbi saada. Samuti soovitati meil tutvuda õppekorralduse eeskirjaga kuna selle tundmine tuleb meile kasuks. Selle loengu näol oli tegemist minu kõige esimese loenguga IT kolledžis.<br> | |||
Teises loengus saime juba täpsemat aimu kuidas siis see lubatud loengute sari välja nägema hakkab. Otsa tegi lahti kooli endine rektor Linnar Viik, kes rääkis meile teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ . Viigi loengu suureks plussiks minu silmis oli see, et ta suutis ennast koheselt kuuldavaks teha, inimesed panid läptope kõrvale ja asusid kuulama. Loengu teema tundus talle südamelähedane olevat ja ta suutis sellest vabalt rääkida tuues juurde näiteid igapäeva elust. Ta suutis välja tuua ühe huvitava osa inimese loomusest nimelt, et kui meie teele tekib takistus siis enamasti me loobume. Sellise suhtumisega, aga ei suuda sa midagi innovaatilist korda saata, pigem peaks ikka edasi püüdma ja oma vigadest õppima. Ning üleüldse innovatsiooni ei peaks otsima millestki keerulisest, tuleks alustada lihtsatest asjadest, kus on lihtsam innovatsiooni teha.<br> | |||
Järgnev loeng haakus minu arust küllaltki palju eelmisega. Mart Mangus rääkis meile teemal „Ideest teostuseni“. Põhiliselt tõi ta meile välja erinevaid võimalusi, kuidas alustada oma firmat ja ideed ellu viia. Põhiline on ka selle puhul see, et ei tohi alla anda peale esimest eksimust, täpselt nagu innovatsioonigi juures, vaid tuleb edasi püüelda oma eesmärkide suunas ja vigadest õppida. | |||
Samuti tutvustas meile erinevadi ettevõtlus vorme, rääkis oma kogemustest erinevates firmades ja erinevate projektidega. Arutluse alla sattus ka teema, et kumb on parem kas palgatöö või olla ettevõtja, mõlema puhul on omad plussid ja miinused ja ainult inimene ise teab mida ta täpselt tahab ja millega on nõus riskima.<br> | |||
Margus Ernits rääkis teemal „Robootikast IT Kolledžis“. Loeng oli iseenesest huvitav. Alustuseks räägiti meile, reaalainete vajalikusest ja et me peaksime oskama seal õpitavat ka tegelikus elus kasutada. Ainult teadmistes pole kasu, kui sa neid praktiliselt ellu ei oska viia. Kui järele hakata mõtlema siis nii tegelikult ka on. Puhtalt tuima teooriat pähe tuupides elus kaugele ei jõua. Praktiliste ja teoreetiliste teadmiste vajalikkuse tõestamiseks said paar inimest ka ülesande mille lahendamiseks läks vaja elementaarseid teadmisi füüsikast ning õigesti lahendanute auhinnaks oli esseest vabastus Samuti tutvustas ta meile kolledžis olevat robotiklubi, rääkis lähemalt ka Robotexist ja ka sellest, kuidas IT kolledžile ja TTÜ-le seal võistlusel eriti konkurentsi pole.<br> | |||
Toomas Mõttuse ja Jaan Feldmanni teemaks oli „ Serverikeskuste võrguarhitektuur“ | |||
Selles loengus tutvustati meile firmat Net Group, kus mõlemad mehed ka ise töötasid. Võrreldes eelmiste loengutega oli see küllaltki tuim, kui nii võib öelda ja ei olnud just kõige kergemini jälgitav, need kellel asja vastu huvi oli kuulasid kindlasti huviga, aga teiste jaoks oli see detailide rohkus võibolla natukene liiast ja kiputi tegelema pigem kõrvaliste asjadega. Audiooriumi kaasati ka märgatavalt vähem kui eelmistel kordadel.<br> | |||
Agu Leinfeld rääkis teemal „Kas sellist IT’d me tahtsimegi?“ Selles loengus sattus põhjalikult arutluse alla teema kuidas inimesed on tehnoloogiast järjest rohkem ja rohkem sõltuvuses. Tehnoloogia arendamise ülesandeks pidi algselt olema inimeste elu mugavamaks muutmine, aga millegipärast on sellel olnud vastupidine mõju meile. Inimeste elu tempo muutub järjest kiiremaks ning meil on järjest vähem ja vähem aega. Osades riikides peetakse täiesti tavaliseks seda kui sa vetsus olles räägid telefoniga või loed e-kirju lihtsalt selleks et aega kokku hoida. <br> | |||
Anto Veldre rääkis eelviimases loengus meile Tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas . Alustuseks rääkis ta meile kui kerge on tegelikult meie identiteeti varastada ja mida kõike nende andmetega võib peale hakata. Lisaks sellele rääkis ta ka üleüldisemalt küberkuritegevusest ja tõi sinna juurde hulgaliselt näiteid. Samuti saime teada kuidas viirustega võitlemine tegelikult käib ja kuidas neile isegi meeldib see, et mingi uus pahalane välja tuleb, kuna nad saavad sellest õppida jälle midagi. Selle loengu puhul oli huvitav see et ei kasutatud mingit slaidi materjali, esineja rääkis vabalt ilma abimaterjalideta ja lõpus ta tahtis, et me temalt veel juurde küsiks. <br> | |||
Viimase loengu pidas meile Kalle Tammemäe ja loengu teemaks oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“. Suure osa oma loengust kulutas ta selleks et tutvustada meile TTÜ ala, mis siia jääb, aga rääkis ka tuleviku plaanidest nagu näiteks rajada IT-kolledži kõrvale muruplatsile uus IT akadeemia. Ta tõi ka oma loengumaterjalides välja erinevaid ülikoolide pingeridu ja rääkis väga põhjalikult ka erinevatest haridustasemetest. Arvestades selle loengu sisu, siis minu arust selle lõppu jätmine oli kuidagi kohatu, ma leian et see oleks pidanud olema üks esimesei loenguid üldse kuna puudutas suht põhjalikult kooli-eluga seonduvat sealhulgas ka siis TTÜ ala tutvustamist, see kõik oleks esimeste nädalate jooksul kasuks tulnud, mitte aga nüüd kui enamus asju oli juba kuuldud ja teada.<br> | |||
Lõpetuseks võib öelda, et need loengud olid väga hästi valitud nende ettekandmine oli tasemel ja need mõjusid väga rikastavalt silmaringile. Isiklikult sain kohati teada asjadest millest väga kuulnudki polnud või kui isegi olin siis polnud väga täpselt ikkagi teadlik kuidas asi täpselt käib. Ning kohe kindlasti kinnitasid need loengud ka seda et ma olen valinud õige eriala mida õppida, sest nälg teadmiste järele suurenes veelgi. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | |||
== Küsimus B == | == Küsimus B == | ||
Line 16: | Line 43: | ||
== Vastus == | == Vastus == | ||
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. | Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. | ||
[[Category:Erialatutvustus 2011]] |
Latest revision as of 20:26, 18 October 2011
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Siim Treilmann
Esitamise kuupäev: 18. september 2011
Essee
Kõige esimene loeng selles aines oli pigem sissejuhatav. Meile tutvustati seal ainet ennast, mis meid ees ootab ja mida me peame tegema, et see aine läbi saada. Samuti soovitati meil tutvuda õppekorralduse eeskirjaga kuna selle tundmine tuleb meile kasuks. Selle loengu näol oli tegemist minu kõige esimese loenguga IT kolledžis.
Teises loengus saime juba täpsemat aimu kuidas siis see lubatud loengute sari välja nägema hakkab. Otsa tegi lahti kooli endine rektor Linnar Viik, kes rääkis meile teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ . Viigi loengu suureks plussiks minu silmis oli see, et ta suutis ennast koheselt kuuldavaks teha, inimesed panid läptope kõrvale ja asusid kuulama. Loengu teema tundus talle südamelähedane olevat ja ta suutis sellest vabalt rääkida tuues juurde näiteid igapäeva elust. Ta suutis välja tuua ühe huvitava osa inimese loomusest nimelt, et kui meie teele tekib takistus siis enamasti me loobume. Sellise suhtumisega, aga ei suuda sa midagi innovaatilist korda saata, pigem peaks ikka edasi püüdma ja oma vigadest õppima. Ning üleüldse innovatsiooni ei peaks otsima millestki keerulisest, tuleks alustada lihtsatest asjadest, kus on lihtsam innovatsiooni teha.
Järgnev loeng haakus minu arust küllaltki palju eelmisega. Mart Mangus rääkis meile teemal „Ideest teostuseni“. Põhiliselt tõi ta meile välja erinevaid võimalusi, kuidas alustada oma firmat ja ideed ellu viia. Põhiline on ka selle puhul see, et ei tohi alla anda peale esimest eksimust, täpselt nagu innovatsioonigi juures, vaid tuleb edasi püüelda oma eesmärkide suunas ja vigadest õppida.
Samuti tutvustas meile erinevadi ettevõtlus vorme, rääkis oma kogemustest erinevates firmades ja erinevate projektidega. Arutluse alla sattus ka teema, et kumb on parem kas palgatöö või olla ettevõtja, mõlema puhul on omad plussid ja miinused ja ainult inimene ise teab mida ta täpselt tahab ja millega on nõus riskima.
Margus Ernits rääkis teemal „Robootikast IT Kolledžis“. Loeng oli iseenesest huvitav. Alustuseks räägiti meile, reaalainete vajalikusest ja et me peaksime oskama seal õpitavat ka tegelikus elus kasutada. Ainult teadmistes pole kasu, kui sa neid praktiliselt ellu ei oska viia. Kui järele hakata mõtlema siis nii tegelikult ka on. Puhtalt tuima teooriat pähe tuupides elus kaugele ei jõua. Praktiliste ja teoreetiliste teadmiste vajalikkuse tõestamiseks said paar inimest ka ülesande mille lahendamiseks läks vaja elementaarseid teadmisi füüsikast ning õigesti lahendanute auhinnaks oli esseest vabastus Samuti tutvustas ta meile kolledžis olevat robotiklubi, rääkis lähemalt ka Robotexist ja ka sellest, kuidas IT kolledžile ja TTÜ-le seal võistlusel eriti konkurentsi pole.
Toomas Mõttuse ja Jaan Feldmanni teemaks oli „ Serverikeskuste võrguarhitektuur“
Selles loengus tutvustati meile firmat Net Group, kus mõlemad mehed ka ise töötasid. Võrreldes eelmiste loengutega oli see küllaltki tuim, kui nii võib öelda ja ei olnud just kõige kergemini jälgitav, need kellel asja vastu huvi oli kuulasid kindlasti huviga, aga teiste jaoks oli see detailide rohkus võibolla natukene liiast ja kiputi tegelema pigem kõrvaliste asjadega. Audiooriumi kaasati ka märgatavalt vähem kui eelmistel kordadel.
Agu Leinfeld rääkis teemal „Kas sellist IT’d me tahtsimegi?“ Selles loengus sattus põhjalikult arutluse alla teema kuidas inimesed on tehnoloogiast järjest rohkem ja rohkem sõltuvuses. Tehnoloogia arendamise ülesandeks pidi algselt olema inimeste elu mugavamaks muutmine, aga millegipärast on sellel olnud vastupidine mõju meile. Inimeste elu tempo muutub järjest kiiremaks ning meil on järjest vähem ja vähem aega. Osades riikides peetakse täiesti tavaliseks seda kui sa vetsus olles räägid telefoniga või loed e-kirju lihtsalt selleks et aega kokku hoida.
Anto Veldre rääkis eelviimases loengus meile Tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas . Alustuseks rääkis ta meile kui kerge on tegelikult meie identiteeti varastada ja mida kõike nende andmetega võib peale hakata. Lisaks sellele rääkis ta ka üleüldisemalt küberkuritegevusest ja tõi sinna juurde hulgaliselt näiteid. Samuti saime teada kuidas viirustega võitlemine tegelikult käib ja kuidas neile isegi meeldib see, et mingi uus pahalane välja tuleb, kuna nad saavad sellest õppida jälle midagi. Selle loengu puhul oli huvitav see et ei kasutatud mingit slaidi materjali, esineja rääkis vabalt ilma abimaterjalideta ja lõpus ta tahtis, et me temalt veel juurde küsiks.
Viimase loengu pidas meile Kalle Tammemäe ja loengu teemaks oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“. Suure osa oma loengust kulutas ta selleks et tutvustada meile TTÜ ala, mis siia jääb, aga rääkis ka tuleviku plaanidest nagu näiteks rajada IT-kolledži kõrvale muruplatsile uus IT akadeemia. Ta tõi ka oma loengumaterjalides välja erinevaid ülikoolide pingeridu ja rääkis väga põhjalikult ka erinevatest haridustasemetest. Arvestades selle loengu sisu, siis minu arust selle lõppu jätmine oli kuidagi kohatu, ma leian et see oleks pidanud olema üks esimesei loenguid üldse kuna puudutas suht põhjalikult kooli-eluga seonduvat sealhulgas ka siis TTÜ ala tutvustamist, see kõik oleks esimeste nädalate jooksul kasuks tulnud, mitte aga nüüd kui enamus asju oli juba kuuldud ja teada.
Lõpetuseks võib öelda, et need loengud olid väga hästi valitud nende ettekandmine oli tasemel ja need mõjusid väga rikastavalt silmaringile. Isiklikult sain kohati teada asjadest millest väga kuulnudki polnud või kui isegi olin siis polnud väga täpselt ikkagi teadlik kuidas asi täpselt käib. Ning kohe kindlasti kinnitasid need loengud ka seda et ma olen valinud õige eriala mida õppida, sest nälg teadmiste järele suurenes veelgi.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava
Vastus
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.