User:Ssistok: Difference between revisions
Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Siimo Sistok<br> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011 ==Essee== Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" oli väga informatiivne…' |
|||
Line 39: | Line 39: | ||
===Vastus=== | ===Vastus=== | ||
Õppekava vahetamiseks peab esitama IT Kolledzi õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avalduse. Õppekava on võimalik vahetada kui on olemas vabad õppekohad, kaks korda aastas ja enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Hiljemalt üks nädal pärast semestri punase joone päeva kinnitatakse tudengi õppekava vahetamine rektori käskkirjaga. | Õppekava vahetamiseks peab esitama IT Kolledzi õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avalduse. Õppekava on võimalik vahetada kui on olemas vabad õppekohad, kaks korda aastas ja enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Hiljemalt üks nädal pärast semestri punase joone päeva kinnitatakse tudengi õppekava vahetamine rektori käskkirjaga. | ||
[[Category:Erialatutvustus 2011]] |
Latest revision as of 07:36, 19 October 2011
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Siimo Sistok
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011
Essee
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" oli väga informatiivne. See laiendas minu ja ma usun, et ka teiste kaasõpilaste silmaringi ning tekitas huvi IT valdkondades millest enne polnud eriti kuulnudki.
Esimene loeng oli põhimõtteliselt kõige üldisem võrreldes teistega, kus ei mindud ühtegi IT teemasse spetsiifiliselt sisse, vaid tutvustati seda kuidas me õppetöö IT Kolledzis toimuma hakkab ja kust abi saada, kui mõni probleem kerkib. Midagi erilist kõrva taha sealt ei jäänud kuna midagi huvitavat ei räägitud. Suhteliselt kuiv loeng, aga noh, eks see esimene ongi alati selline.
Teises loengus astus auditooriumi ette Linnar Viik. Linnar arutles teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Saime teada, et innovatsioon võib esineda kõikjal meie ümber, alustades näiteks lihtsatest magnetilistest tahvlilappidest kuni rohelise energiani välja.Innovatsioon on siis seega uute ideede rakendamine. Üks meeldejääv lause mida Linnar loengu ajal kasutas oli: "Ühiskond ei talu ebaõnnestumist", millest võib järeldada, et sellepärast innovatiivseid ideid meie ühiskonnas väga palju ei esinegi. Linnar tundus loengu ajal olevat väga enesekindel ning ta pani meid väga hästi temaga koos teemale kaasa mõtlema, tuues näited päris elust ja visates vahepeal ka mõne nalja.
Kolmandas loengus, nimega „Ideest teostuseni“ astus ette Mart Mangus, ITK vilistlane. Rääkisime ettevõtetest ja firmadest ning Mart Manguse enda isiklikutest kogemustest firma loomisel. Saime teada, kuidas firmad töötavad ning mis vahendid on ühe püstitamiseks vajalikud. Arutasime palgatöölise ja ettevõtja eeliseid ja puudusi neid võrreldes. Loengu lõpu poole lasi Mart tudengitel ise välja mõelda mõni hea äri plaan. Sellega sai palju nalja aga pani ka mõtlema sellele, et mis siis ikkagi võiks olla mõni tulukas äriidee ning kuidas seda tegelikkuses teostada. Mart oli oma esinemises väga adekvaatne ning oskas oma loengut huvitavaks, kui ka informatiivseks muuta. Neljandas loengus esines Margus Ernits teemaga „Robootikast IT Kolledzis“. Jutustati siis ITKs asuvast robootika klubist, kui ka robootikast üldiselt ülejäänud maailmas. Isiklikult pole mind robootika enne kunagi eriti huvitanud, kuid pärast loengus istumist ja mõtisklemist tekkis idee, et võiks isegi kunagi seda proovida. Margus tundus teemast ise palju teadvat ning tänu sellele oskas ta oma loengut vähemalt minu arust huvi pakkuvaks muuta.
Viiendas loengus astusid ette Net Group-i esindajad Toomas Mõttus ja Jaan Feldman, teemaga „Serverikeskuste võrguarhitektuur“. Net Group olevat nende sõnul üks suurimatest ja tuntumatest IT ettevõtetest Eestis, koosnedes üle 80st seal töötavatest spetsialistidest. Tutvustati firmat ning räägiti, millega too tegeleb. Ausalt öeldes oli kogu nende jutt alguses väga kahtlane. Nad üritasid minu arust ennast liiga palju reklaamida. Kaasa ei aidanud ka fakt, et loengu keskpaigas läks nende jutt liiga kompleksseks ning ma pidin väga pingutama, et millestki aru saada.
Kuuendaks, käsitles teemat nimega „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“, Agu Leinfeld. Minu arvates oli see kõige paremini esitletud ja koostatud loeng, mis pani väga sügavalt mõtlema sellele kuidas tehnoloogia areng on meie elustiili ja harjumusi muutnud.Saime teada, et oleme jõudnud sellisesse punkti, kus tehnika rike võib põhjustada inimese või inimeste surma. Tavainimene ei suudagi mõista, et kui palju informatsiooni, kogu aeg, mil me oma normaalset elu elame, meist mööda lendab ja just, kui paljud inimese poolt loodud süsteemid sellest informatsioonist sõltuvad. Kuigi see loeng oli tumeda alatooniga, oligi just see, mis ta nii intrigeerivaks muutis. Agu kaasas effektiivselt meid oma loengusse ässitades meid oma arvamusi avaldama. Loeng lausa lendas mööda võrreldes teistega. Minu arvates oleks ta võinud lausa edasi rääkida.
Eelviimast loengut, nimetusega „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“, kandis ette Anto Veldre.Üks erinevus, mis torkas silma võrreldes teiste loengutega, oli see, et Anto ei kasutanud slaide oma presentatsiooni esitamisel. Aga paistis, et see ei olnudki vajalik. Anto Veldre andis auditooriumi rahvale ülevaate sellest, et mida kujutab endast CERT/CSIRT meeskonna töö ja nõuded, mis peavad olema täidetud, et edukalt selle tööga hakkama saada. Oli näha, et mees teadis, mida ta rääkis ning silma torkas, ka ta lai silmaring, mis kajastus näiteks selles, kui ta rääkis , et mis ta mõtleb, kui ta näeb kuskil satelliiti / antenni,või näiteks milliseid viiruskaitseprogramme ta on kasutanud ning mis nende viiruskaitseprogrammide puudused ja tugevused on. Tema jutust võis järeldada, et IT maailmast ei kao viirused kunagi, nii kaua kuni nende pealt võib kopsakat tulu teenida.
Kaheksas, ehk siis kõige viimane loeng, käsitles teemat nimega Akadeemia tee. „Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“. Esinejaks oli Kalle Tammemäe. Loengus arutati erinevaid õppimise etappe. Ehk siis üldharidust,bakalaurust,keskharidust,rakendusharidust,magistri haridust ning doktori kraadi haridust. Sain loengust teada, et magistriõppe ja rakendusharidus fokuseerivad oma õpet tehnoloogia vallas ning doktorikraadi haridustase on juba teadusvaldkonnas, mis on spetsialiseerunud ühele kindlale ainele. Tutvustati ka TTÜ territooriumit. Näidati kus asuvad erinevad hooned, ning mis nendes toimub, näiteks ühiselamud,raamatukogud, klubihooned, TTÜ õppehooned jne. Ausalt öeldes tundus see loeng natukene IT Kolledzit halvustavalt. Näidati palju graafikuid, kus IT Kolledz oli võimsalt taga pool ning Kalle ise ka uhkustas, et TTÜ on nii paljudel võistlustel ja koolide edetabelites kõrgemal kohal, kui ITK. Samas ma ei ütle, et see loeng oleks väga halb olnud aga ega midagi uut ja huvitavat ma sealt eriti ei õppinud. Kalle Tammemäe ise esines üldiselt korrektselt nagu õpetaja, kuid ta ei kaasanud tudengeid piisavalt oma loengusse kaasa. Nojah ta lasi mõnikord meil kätt tõsta, kuid sellega see interaktsioon piirdus.
Lõpetuseks võin öelda, et ootan pingsalt järgmise aasta aineid, kus me hakkame fokuseerima juba rohkem oma erialadele. Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus aitas meid ette valmistada selleks, millega me võime millalgi oma elus kokku puutuda IT vallas, laiendades meie silmaringi ning pakkudes huvi erinevate infotehnoloogiliste vidinate ja tööde vastu. Enamus ajast oli loengutes lõbus, ainult mõne erandiga ning arvan, et see kõik oli väga vajalik, et meid ette valmistada hilisemaks eluks IT Kolledzis.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohal õppivale tudengile ei maksa kordusarvestus midagi, kuid REV kohal olles kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?
Vastus
Õppekava vahetamiseks peab esitama IT Kolledzi õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avalduse. Õppekava on võimalik vahetada kui on olemas vabad õppekohad, kaks korda aastas ja enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Hiljemalt üks nädal pärast semestri punase joone päeva kinnitatakse tudengi õppekava vahetamine rektori käskkirjaga.