User:Akaver: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Akaver (talk | contribs)
No edit summary
Akaver (talk | contribs)
No edit summary
 
(One intermediate revision by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Andres Käver<br>
Autor: Andres Käver AK13<br>
Esitamise aeg:  2011 sügis<br>
Esitamise aeg:  2011 sügis<br>
Kood: 12117318<br>
Kood: 12117318<br>
Line 14: Line 14:


Tundub, et üheks lahenduseks oleks lihtsamate platvormide kasutamine – platvormid, mis oleksid füüsiliselt lihtsamini kasutatavad/muudetavad ja mille ise ümbertegemine ei paistaks tuumafüüsikana. Areenile sisenes esmalt Arduino. Väga hea sidumise võimalus kõikvõimalike reaalmaailma sensorite-mootoritega. Tahad automaatset lillepoti süsteemi – palun. Joonejälgmis robotit – tee aga. Kuid arduino ei ole nn päris arvuti (ehki on selleks laiendatav). Vaja oleks seadet, mis oleks odav, kasutaks standard välisseadmeid (klaviatuur, hiir, monitor), avatud arhitektuuriga. Ja mida julgeks igatpidi ümber väänata ja katsetada, kartmata auku rahakotis endal või õppeasutusel.
Tundub, et üheks lahenduseks oleks lihtsamate platvormide kasutamine – platvormid, mis oleksid füüsiliselt lihtsamini kasutatavad/muudetavad ja mille ise ümbertegemine ei paistaks tuumafüüsikana. Areenile sisenes esmalt Arduino. Väga hea sidumise võimalus kõikvõimalike reaalmaailma sensorite-mootoritega. Tahad automaatset lillepoti süsteemi – palun. Joonejälgmis robotit – tee aga. Kuid arduino ei ole nn päris arvuti (ehki on selleks laiendatav). Vaja oleks seadet, mis oleks odav, kasutaks standard välisseadmeid (klaviatuur, hiir, monitor), avatud arhitektuuriga. Ja mida julgeks igatpidi ümber väänata ja katsetada, kartmata auku rahakotis endal või õppeasutusel.
Koos 8 ja 16 bitiste arvutite kadumisega reaalkasutamisest 70 ja 80’ndatel ja meelelahutuse pealetungiga on pea täiesti ära kadunud noored-laps/teismelised programmeerijad. Tänapäeva tipp-programmistid - insenerid hakkasid alaga peale kuskil 10-12 aastaselt. (Kiire arvutus tagasi, mina alustasin 13 aastaselt, aasta ennem keskooli algust – ca 1987). Ja tööstuse / ülikoolide liidrid on endale selgelt teadvustanud, et kui see trend süveneb muutub tarkvara ja riistvara inseneride põud kriitiliseks. Sellest ka suur huvi haridusmaailmas taoliste projektide vastu. Mida hakata peale haridusega, kus IT õppekava on excel, word ja powerpoint – kahtlemata vajalik, kuid siit ei tule insenere.
Ja mida ma näen on igapäevatöös – põhiline töö seisneb erinevate library’te (teekide) kokkukleepimises-sobitamises. Kuhugi on kadunud kõik see, mida ma olen õppinud nii teoorias kui praktikas laiatarbe programmerimise algusaegadel – assembler, koodi optimiseerimine/minimiseerimine, operatsioonisüsteemi teooriad, madala taseme ajurid, Prolog, Lisp, multithreading jmt. Jah, ka see nõuab maitset, elegantsi ja kogemust. Kuid see pole see, mida ma unistasin 13-14 aastaselt ja õppisin/tegelesin süvitsi alates 16 aastasest. Ära on kadunud ISE TEGEMINE ja kreatiivsus. Jah resultaat on tore ja rõõmustav, kuid tegemine ise pole enam fun. Ise tegemine on tore, mitte lihtsalt asjade kokku kleepimine.
Tarkvara projekti kõige huvitavam etapp on algus – tahvel on puhas, tekstiredaktorist vaatab vastu valge leht. Maailm on uus ja värske.  Ja siis hakkab mingi kood tekkima, ülesande lahendile saab mingisugune kuju – algoritmid, andmestruktuurid, testid. Idee tasandilt oleme jõudnud programmini. Faas 1 on läbi.
Ja siis saabub faas 2. Ja algab nn. päris töö. Isiklikust projektist saab avalik toode. Dokumentatsioon, api, tutoorialid, manualid, veebsait. Muudatuste logi ja release history. Help desk. Pikaajaline tugi.
Tänapäeva tarkvara arenduse probleemiks on, et see on üleni faas 2. Kõikide asjade jaoks on olemas vajalik library, ainult kleebi kokku. Tarkvara on muutnud laiatarbekaubaks ja pole enam huvitav.
Iseenesest on see asjade loomulik käik. Vaata näiteks kasvõi füüsika ajalugu. Alguses oli kõik uus ja huvitav ja igaühele jätkus ruumi avastamiseks. Nüüd on tuumafüüsika ja kvantteooria. Huvitav on nendel, kes tegelevad millegi uue leiutamise/avastamisega.
Proleem on see, et uusi programmiste on ikka vaja. Ka neid faas 2 tegijaid on vaja üha suuremas koguses. Kuna ala pole enam aga cool, on probleem järelkasvuga.


Lahendust asus otsima ka Eben Upton ja Cambridge ülikool inglismaalt, kes tunneb suurt muret saareriigi lastele programmerimise õpetamise pärast. Ja välja sai töödatud seade nimega Raspberry Pi – arm protsesoril põhnev, 25USD maksev arvuti.  
Lahendust asus otsima ka Eben Upton ja Cambridge ülikool inglismaalt, kes tunneb suurt muret saareriigi lastele programmerimise õpetamise pärast. Ja välja sai töödatud seade nimega Raspberry Pi – arm protsesoril põhnev, 25USD maksev arvuti.  
Line 21: Line 34:


Raspberry Pi lõplikuks suuruseks saab olema umbes täpselt krediitkaardi suurus. Toide otse 5v mini usb pistikust (nüüdseks standardiseeritud euroopas müüdavatele mobiilidele). 700MHz ARM11 protsessor, 10/100 võrguots (siis küll 35 usd hind), 2 usb porti, 3.5m audio, analog-TV ja hdmi väljund. Mälu kas 128 või 256 mb ja salvestusmeediaks sd kaart. Op-sys kas mõni linuxi distro või ise kirjutatud kood. Kõikide eelduste kohaselt ideaalne seade tõsisemaks sisse ehitatud (embedded) arvutiks või just nimelt õppetööks.
Raspberry Pi lõplikuks suuruseks saab olema umbes täpselt krediitkaardi suurus. Toide otse 5v mini usb pistikust (nüüdseks standardiseeritud euroopas müüdavatele mobiilidele). 700MHz ARM11 protsessor, 10/100 võrguots (siis küll 35 usd hind), 2 usb porti, 3.5m audio, analog-TV ja hdmi väljund. Mälu kas 128 või 256 mb ja salvestusmeediaks sd kaart. Op-sys kas mõni linuxi distro või ise kirjutatud kood. Kõikide eelduste kohaselt ideaalne seade tõsisemaks sisse ehitatud (embedded) arvutiks või just nimelt õppetööks.
Koos 8 ja 16 bitiste arvutite kadumisega reaalkasutamisest 70 ja 80’ndatel ja meelelahutuse pealetungiga on pea täiesti ära kadunud noored-laps/teismelised programmeerijad. Tänapäeva tipp-programmistid - insenerid hakkasid alaga peale kuskil 10-12 aastaselt. (Kiire arvutus tagasi, mina alustasin 13 aastaselt, aasta ennem keskooli algust – ca 1987). Ja tööstuse / ülikoolide liidrid on endale selgelt teadvustanud, et kui see trend süveneb muutub inseneride põud kriitiliseks. Sellest ka suur huvi haridusmaailmas taoliste projektide vastu. Mida hakata peale haridusega, kus IT õppekava on excel, word ja powerpoint – kahtlemata vajalik, kuid siit ei tule insenere.


Raspberry PI projekt näeb kolme peamist sihtgruppi
Raspberry PI projekt näeb kolme peamist sihtgruppi
Line 29: Line 40:
3) 3’ndate riikide laiatarbe arvuti.
3) 3’ndate riikide laiatarbe arvuti.


Hetkel on see vist küll maailmas ainuke nn pärisarvuti mis kõike seda pakkuda suudab sellise hinna juures (25/35 usd). Ja voolutarve on suurusjärgus 1w – seade töötab ka patareitoitelt suurepäraselt. UK loodab juurutada sellel plaltvormil programmerimise õpetamist juba alg-põhikoolis. Probleemi on selgelt teadvustanud ka mängutööstus ise (kes jutkui ise ka kurja juur) – vaja on spetsialiste, kes valdaksid nii disaini/muusikat (kauneid kunste) kui ka programmeerimist/rauda. Mida hakata peale kõikide nende sekretäride, asjaajajate ja ärijuhtidega, keda meilgi Eestis suure hooga koolitatakse.
Hetkel on see vist küll maailmas ainuke nn pärisarvuti mis kõike seda pakkuda suudab sellise hinna juures (25/35 usd). Ja voolutarve on suurusjärgus 1w – seade töötab ka patareitoitelt suurepäraselt. UK loodab juurutada sellel plaltvormil programmerimise õpetamist juba alg-põhikoolis. Probleemi on selgelt teadvustanud ka mängutööstus ise (kes jutkui ise ka kurja juur) – vaja on spetsialiste, kes valdaksid nii disaini/muusikat (kauneid kunste) kui ka programmeerimist/rauda. Mida hakata peale kõikide nende sekretäride, asjaajajate ja ärijuhtidega, keda meilgi Eestis suure hooga koolitatakse?


Ja ainuke võimalus saada juurde spetsialiste, on muuta ala uuesti külgetõmbavaks ja ägedaks – ja seda juba lapsest/nooruki east saati.  
Ja ainuke võimalus saada juurde spetsialiste, on muuta ala uuesti külgetõmbavaks ja ägedaks – ja seda juba lapsest/nooruki east saati.  


Mina olen oma laste peal vähemalt üritanud seda ise teha – white-board, matemaatika ja Lego Technics ja Lego Mindstorm on oma koha kodus leidnud.
Mina olen oma laste peal vähemalt üritanud seda ise teha – white-board kiireks jooonistamiseks / kustutamiseks, armastus matemaatika vastu ja Lego Technics ja Lego Mindstorm on oma koha kodus leidnud. Rohkem veel ei õnnestu, lapsed alles väiksed veel – 4’ne tüdruk ja 7’ne poiss.
 





Latest revision as of 10:58, 2 November 2011

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andres Käver AK13
Esitamise aeg: 2011 sügis
Kood: 12117318

Essee

Oluline uudis IT vallas oktoober 2011 – Raspberry PI ja Computer Science õpe koolis

Ilmselt kõige-kõige suurem/olulisem uudis 2011 aasta oktoobris oli Steve Jobsi surm 5’ndal oktoobril. Pärast pika võitlust vähiga lahkus arvatavasti maailma üks effektiivsemaid firmajuhte ja vastuolulisemaid IT visionääre. Kuid seda on leierdatud lõpmatuseni ja väga hästi kirjutatuid järelhüüdeid on leida netist mitmeid.

Minu jaoks mõneti huvitavam uudis oli Raspberry Pi projekti lõpusirgele jõudmine( ja kõik sellega seonduv) ning Raspberry Pi Best in show auhinna võitmine ARM TechCon 2011 messil.

Tulevastele programmistidele ja arvuti, elektroonika -inseneridele mõtlevad hetkel alaga tegelejad on juba pikemat aega tundnud muret, et programmeerimine ja arvuti hingeelus sorkimine ei ole enam noorte seas populaarne (“cool”). Süsteemid on ehituselt muutunud liiga keerukaks ja tarkvara ehitamine liiga komplekseks. Tarkvara on muutunud väga suletuks ja suunatud paljuski kaunile kasutajaliidesele ja meelelahutusele. Vaadates iOS (apple) mobiiliseadmete levikut laste/teismeliste seas tuntakse suurt muret, et Apple keelab oma seadmetel koodi interpreerimist võimaldavad programmid – seega on keelatud nn basic’u tüüpi lahendused, mis võimaldaksid lihtsalt ja kergelt lastele programmerimist õpetada ja huvitavaks teha.

Tundub, et üheks lahenduseks oleks lihtsamate platvormide kasutamine – platvormid, mis oleksid füüsiliselt lihtsamini kasutatavad/muudetavad ja mille ise ümbertegemine ei paistaks tuumafüüsikana. Areenile sisenes esmalt Arduino. Väga hea sidumise võimalus kõikvõimalike reaalmaailma sensorite-mootoritega. Tahad automaatset lillepoti süsteemi – palun. Joonejälgmis robotit – tee aga. Kuid arduino ei ole nn päris arvuti (ehki on selleks laiendatav). Vaja oleks seadet, mis oleks odav, kasutaks standard välisseadmeid (klaviatuur, hiir, monitor), avatud arhitektuuriga. Ja mida julgeks igatpidi ümber väänata ja katsetada, kartmata auku rahakotis endal või õppeasutusel.

Koos 8 ja 16 bitiste arvutite kadumisega reaalkasutamisest 70 ja 80’ndatel ja meelelahutuse pealetungiga on pea täiesti ära kadunud noored-laps/teismelised programmeerijad. Tänapäeva tipp-programmistid - insenerid hakkasid alaga peale kuskil 10-12 aastaselt. (Kiire arvutus tagasi, mina alustasin 13 aastaselt, aasta ennem keskooli algust – ca 1987). Ja tööstuse / ülikoolide liidrid on endale selgelt teadvustanud, et kui see trend süveneb muutub tarkvara ja riistvara inseneride põud kriitiliseks. Sellest ka suur huvi haridusmaailmas taoliste projektide vastu. Mida hakata peale haridusega, kus IT õppekava on excel, word ja powerpoint – kahtlemata vajalik, kuid siit ei tule insenere.

Ja mida ma näen on igapäevatöös – põhiline töö seisneb erinevate library’te (teekide) kokkukleepimises-sobitamises. Kuhugi on kadunud kõik see, mida ma olen õppinud nii teoorias kui praktikas laiatarbe programmerimise algusaegadel – assembler, koodi optimiseerimine/minimiseerimine, operatsioonisüsteemi teooriad, madala taseme ajurid, Prolog, Lisp, multithreading jmt. Jah, ka see nõuab maitset, elegantsi ja kogemust. Kuid see pole see, mida ma unistasin 13-14 aastaselt ja õppisin/tegelesin süvitsi alates 16 aastasest. Ära on kadunud ISE TEGEMINE ja kreatiivsus. Jah resultaat on tore ja rõõmustav, kuid tegemine ise pole enam fun. Ise tegemine on tore, mitte lihtsalt asjade kokku kleepimine.

Tarkvara projekti kõige huvitavam etapp on algus – tahvel on puhas, tekstiredaktorist vaatab vastu valge leht. Maailm on uus ja värske. Ja siis hakkab mingi kood tekkima, ülesande lahendile saab mingisugune kuju – algoritmid, andmestruktuurid, testid. Idee tasandilt oleme jõudnud programmini. Faas 1 on läbi. Ja siis saabub faas 2. Ja algab nn. päris töö. Isiklikust projektist saab avalik toode. Dokumentatsioon, api, tutoorialid, manualid, veebsait. Muudatuste logi ja release history. Help desk. Pikaajaline tugi. Tänapäeva tarkvara arenduse probleemiks on, et see on üleni faas 2. Kõikide asjade jaoks on olemas vajalik library, ainult kleebi kokku. Tarkvara on muutnud laiatarbekaubaks ja pole enam huvitav.

Iseenesest on see asjade loomulik käik. Vaata näiteks kasvõi füüsika ajalugu. Alguses oli kõik uus ja huvitav ja igaühele jätkus ruumi avastamiseks. Nüüd on tuumafüüsika ja kvantteooria. Huvitav on nendel, kes tegelevad millegi uue leiutamise/avastamisega.

Proleem on see, et uusi programmiste on ikka vaja. Ka neid faas 2 tegijaid on vaja üha suuremas koguses. Kuna ala pole enam aga cool, on probleem järelkasvuga.


Lahendust asus otsima ka Eben Upton ja Cambridge ülikool inglismaalt, kes tunneb suurt muret saareriigi lastele programmerimise õpetamise pärast. Ja välja sai töödatud seade nimega Raspberry Pi – arm protsesoril põhnev, 25USD maksev arvuti.

Kes tahab täpsemaid tehnilisi parameetreid vaadata, saab seda teha siit: http://elinux.org/RaspberryPiBoard#Provisional_specification

Raspberry Pi lõplikuks suuruseks saab olema umbes täpselt krediitkaardi suurus. Toide otse 5v mini usb pistikust (nüüdseks standardiseeritud euroopas müüdavatele mobiilidele). 700MHz ARM11 protsessor, 10/100 võrguots (siis küll 35 usd hind), 2 usb porti, 3.5m audio, analog-TV ja hdmi väljund. Mälu kas 128 või 256 mb ja salvestusmeediaks sd kaart. Op-sys kas mõni linuxi distro või ise kirjutatud kood. Kõikide eelduste kohaselt ideaalne seade tõsisemaks sisse ehitatud (embedded) arvutiks või just nimelt õppetööks.

Raspberry PI projekt näeb kolme peamist sihtgruppi 1) hobi ja sardsüsteemid 2) haridus 3) 3’ndate riikide laiatarbe arvuti.

Hetkel on see vist küll maailmas ainuke nn pärisarvuti mis kõike seda pakkuda suudab sellise hinna juures (25/35 usd). Ja voolutarve on suurusjärgus 1w – seade töötab ka patareitoitelt suurepäraselt. UK loodab juurutada sellel plaltvormil programmerimise õpetamist juba alg-põhikoolis. Probleemi on selgelt teadvustanud ka mängutööstus ise (kes jutkui ise ka kurja juur) – vaja on spetsialiste, kes valdaksid nii disaini/muusikat (kauneid kunste) kui ka programmeerimist/rauda. Mida hakata peale kõikide nende sekretäride, asjaajajate ja ärijuhtidega, keda meilgi Eestis suure hooga koolitatakse?

Ja ainuke võimalus saada juurde spetsialiste, on muuta ala uuesti külgetõmbavaks ja ägedaks – ja seda juba lapsest/nooruki east saati.

Mina olen oma laste peal vähemalt üritanud seda ise teha – white-board kiireks jooonistamiseks / kustutamiseks, armastus matemaatika vastu ja Lego Technics ja Lego Mindstorm on oma koha kodus leidnud. Rohkem veel ei õnnestu, lapsed alles väiksed veel – 4’ne tüdruk ja 7’ne poiss.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kuidas edasi?
Olulised punktid eeskirjast:
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Kaua on võimalik eksamit teha? Mis on tähtajad?
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,
5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles;


Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal?
Tervise tõttu - kaheks aastaks. Sõjavägi - 1 aasta. Lapse hooldamine - kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.
Muudel põhjustel (omal soovil) - kuni 1aasta.

Mis tegevused tuleb selleks teha?
6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
Vastus juba olemas esimese punktis...

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
6.1.5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine?
6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
Ainult siis, kui oled akadeemilisel seoses kuni 3 aastase lapse hooldamisega.
6.1.6. .....Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.