User:Pmagi

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit Mägi
Esitamise kuupäev: 14. november 2011

Nutitelefonid ja turvalisus

Viimastel nädalatel on ajakirjanduses näha olnud „nuppe“ nutitelefonide ning nende turvalisuse kohta. Sellest ka teema valik. Kuigi artiklites oli juttu konkreetselt Androidi poes Market levivast pahavarast, üritan turvalisuse teemat veidi laiemalt lahata. Mäletan aega aastast 2008 kui ajakirjanduses oli juttu tulevastest nutikatest mobiiltelefonidest. Räägiti , et internetitoega telefonid on saamas väga suureks trendiks ning et mobiiltelefonidega saab hallata üha rohkem infot ja see võib telefonid seada küberkurjamite uueks sihtmärgiks. See aeg on kätte jõudnud. Alljärgnevalt üritan kirjeldada mulle teada oleva info põhjal erinevaid vigu, mida tavaliselt tavakasutajad teevad ning , et kuidas neid vältida. Koos viiruste levimisega on viirusetõrjetootjad hakanud valmistama vahendeid ka telefoni kaitseks. Kuna telefon on esmane suhtlusvahend ning ta sisaldab tavaliselt palju isiklikku ja konfidentsiaalset informatsiooni on tekkinud vajadus mobiiltelefonide viirustõrje programmide järele. Mobiilseid turvariske on palju. Telefoni kadumisel võidakse seal leiduvat informatsiooni kurjasti ära kasutada, mobiilne nuhkvara võimaldab salvestada kõnesid (ja ka sõnumeid) ja need kurjategijatele edastada, levivad viirused võivad põhjustada suuri mobiiliarveid ning pahavara võib rikkuda kogu telefoni. Mobiilsed viirusetõrjed pakuvad nii vargavastast kaitset (võimaldab telefoni kadumise või varastamise puhul telefoni lukustada ja sealt kõik andmed kustutada ning tagasisaamisel parooli abiga kõik failid taastada),nuhkvaratõrjet, antiviirust, tulemüüri kui ka automaatseid uuendusi ilma seadme tööjõudlust mõjutamata.Viirusetõrje programmide peamiste võimalustena on välja toodud telefonis olevate failide skänneerimine, tulemüür, mis jälgib vastavalt paika pandud reeglitele sissetulevat ja väljaminevat kommunikatsiooni, SMS/MMS rämpspostifilter, mis võimaldab tundmatud numbrid ära blokeerida ning tõhusam turvasüsteem, mille kaudu saab kustutada olulisi andmeid ning vältida loata juurdepääsu telefonile. Tõhustatud on ka turvalisuse funktsiooni kaug-kustutamise, sim-kaardi tuvastamise ja karantiini näol. Neist esimene funktsioon kujutab endast andmete kustutamist telefonist vaid ühe Smsi teel. Sarnase sõnumiga saab kustutada ka andmed seadmesse sisestatud mälukaardilt. Sim kaardi tuvastamine võimaldab koostada nimekirja sim-kaartidest, mida võib antud seadmesse sisestada ning kui sisetada vale telefonikaart, siis saadetakse automaatselt teade telefoni numbri ja IMSI-ga. Karantiin pakub võimalust valida, kas ohud eemaldada kohe, need isoleerida või taastada objektid, mille kasutaja osutub ohutuks. Kuna nutitelefon sisaldab palju isiklikku informatsiooni alates piltidest ja muusikast kuni e-posti paroolideni, siis on tark tegu kaitsta teda ennast. Esmane viis selleks on hoida teda kindlas kohas, näiteks oma taskus, mitte laua peal või mõnel muul kõigile nähtavas kohas. Lisaks telefoni kindlas kohas hoidmisele tasuks määrata ka avamiseks pin-kood või Androidi puhul avamise muster. Asja ainuke miinus on see, et kui telefon ära kaotada ning mõni aus inimene selle leiab, siis ei pääse ta ligi viimati helistatud kontaktidele, et telefoni leidmisest teatada. Kui telefonis on pilte, mida ei soovita teistele näidata, siis on Androidil selleks sobiv võimalus. Androidi piltide rakendus ei näita pilte, mis on salvestatud kaustadesse, mis algavad punktiga. Nii saab neid näha ainult Astro või teise taolise failihalduriga. Mõistlik oleks teha varukoopia oma andmetest.See on vajalik selleks, et kui telefon ära kaob jääb vähemalt kogu vajalik ja oluline info alles. Back-up tegemiseks on palju erinevaid tarkvarasid. Androidid näiteks MyBackup’i. Nagu kasutades sülearvutit, tuleks ka nutitelefonidega olla ettevaatlik wi-fi kasutamisel (vt.*). Eriti on see oluline kui kasutada avalikku turvamata wi-fi võrku (mis on tavaliselt lennujaamades, kohvikutes või muudes avalikes kohtades), sest on võimalik, et keegi jälgib seda, mida parajasti tehakse. Ei ole soovitatav teha pangatehinguid, osta läbi interneti või teha midagi muud väga isiklikku. Pangatehingute tegemiseks on kõige turvalisem kasutada oma panga rakendust. Internetis surfates peaks aegajalt ka vahemälu tühjendama. Andoridil saab valida, et ta ei jätaks meelde erinevaid vorme ja salasõnu. Failide kaitseks võiks kasutada BioWalletit! See rakendus kasutab biomeetrilist karakteristikat (silma, hääle, allkirja tuvastus), et kaitsta dokumente, kaustu, säilitada paroole ja nii edasi. Silmatuvastuse tehnoloogia kasutab mobiili kaamerat, et tunda ära kasutaja silmaiiris. Väidetavalt on silmatuvastus üks usaldusväärsemaid biomeetrilisi meetodeid, nimelt on virtuaalselt võimatu leida kahte täpselt ühesugust silmaiirist. Allkirja tuvastus laseb kasutajal ekraanile kirjutada oma allkirja ning selle järgi lubatakse tal faile vaadata. Kui telefon kaob ära, siis on telefoni asukoha määramiseks erinevatel süsteemidel erinevad rakendused, Androidil näiteks „Where's My Android“. Nende tarkvaradega saab telefoni jälgida ning kui see on kadunud või varastatud on lihtne asukoht üles leida. Selleks on vaja vaid arvutit koos internetiga. Lisaks on võimalik nendega ka tööle panna telefoni kõlarid ning selle järgi otsida (vt.*). Tundub, et hetke aktuaalseim teema on erinevate rakenduste allalaadimise turvalisus. Väidetavalt vajutab suur osa inimestest jah-ile kui telefon palub neilt luba millegi installeerimiseks, ilma , et teaks millega tegu. Isegi kui teadlikult rakendusi alla tõmmata, tuleks uurida, millist infot rakendus kasutamiseks vajab. Näiteks omades Android telefoni ning alla laadides mõnda Androidi screensaverti, avastatakse, et ta tahab ligipääsu ka telefoni seadetele, süsteemi ning asukoha infole. Tuleb välja, et tegemist pole ainult ekraanisäästjaga. Turvafirmade tehtud testid näitavad, et 30% Androidi rakendusi koguvad infot ka kasutaja kohta ning teevad selle avalikuks mõnel soovimatul lehel, näiteks reklaamitootjatele. Rakenduste allalaadides on soovitatav vaadata ka arendaja reputatsiooni, mitte allalaadida suvalisi asju (vt.*). Kui on alla laetud ja installeeritud mõni rakendus, siis tasuks alati kuu lõpus ka oma telefoniarvet kontrollida. Võib juhtuda, kui laetakse alla tasuta rakendus, millel on väikselt lisatud, et peab kuus maksma mingi summa selle uuendamise või litsensti eest. Mida varem see avastada, seda varem saab ka selle lõpetada. Aja jooksul koguneb nutitelefoni palju tähtsaid andmeid ning informatsiooni nagu näiteks sirvimise ajalugu, vahemälus salvestatud paroolid, sinu aadressiraamat jne. Enne oma nutitelefonide ära viskamist (ära andmist) tasuks telefon isiklikest failidest puhtaks teha. Märkimisväärne number telefoni ümbertöödeldakse iga aasta ning suur protsent neist sisaldab informatsiooni eelmise omaniku kohta. Kindlasti tasub eemaldada telefonist ka kõik mälukaardid.Võimaluse korral tuleks vältida avalikku, parooliga kaitsmata WiFi kasutamist. Ilma paroolita võrk on kergelt pealtkuulatav ja sageli on andmed nutitelefonis vähem kaitstud, kui arvutites. Kokkuvõteks võib öelda, et see väike vidin meie taskutes võib tugevalt muuta meie eluhalvas suunas, kui me ei kaitse teda piisavalt väliste kurjamite eest.

• * Mari Randmäe "Nutitelefonide turvalisus." http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=82&name=mari...

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Kaua on võimalik eksamit teha?

Eksamit on võimalik teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?

Tuleb kokkuleppida konkreetse aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Soovi korral saab end järelsooritusele registreerida ka e-posti teel.

Mis on tähtajad?

Õppur peab olema koruseksamile registreerunud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

RE kohal on korduseksam tasuta.

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

REV kohal maksab korduseksam 13 EUR-i.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel ning lapse hoolduspuhkusele minemisel lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel juhtudel võib üliõpilane minna puhkusele alates teisest õpinguaastast.

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele j

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine

Puhkuse lõpetamiseks tuleb teha avaldus rektori nimele.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Muudel juhtudel ei saa deklareerida.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.