User:Mkuusik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Maris Kuusik Esitamise kuupäev: 25 oktoober 2011

Essee

E-TERVIS: SUPERPROJEKT VÕI LÄBIKUKKUMINE

Viimasel ajal märkame üha enam, et internet ja sidetehnoloogiad on tungimas ka meditsiini valdkonda ning kiiresti muutmas tänapäevast meditsiinipraktikat. Kogu traditsiooniline tervishoid on seotud informaatikaga: arvutitest sõltuv diagnostika, elektrooniline tervisekaart ja retsept, haigla infosüsteem, online registreerimine, telemeditsiin, jne. Eesti on varasemalt silma paistnud mitmete e-riigi lahendustega ning infotehnoloogia kasutamine tervishoius pakub Eestile samaväärset võimalust. Esimesed arvutirakendused jõudsid tervishoiudu juba 1960ndatel. Mida on endaga kaasa toonud Digilugu- „superprojekt“ Eesti tervishoiu valdkonnas? Esimesi märke Digiloost Eesti tervishoius, võis kuulda-näha juba aastatel 2004-2005 ning 2008.aastal käivitusid Tervise Infosüsteemi ehk Digiloo esimesed rakendused, tõstmaks ravikvaliteeti ja patsientide rahulolu. Miks siiski täna, 3 aastat hiljem ei ole see projekt korralikult tööle rakendunud? Kas põhjused peituvad tänaseks avastatud Digiloo mittevajalikkuses, arstide konservatiivsuses või IT firmade suutmatuses pakkuda sellist lahendust, mida tõsiselt vajatakse. Diskussioon käib juba aastaid ning paistab, et e-tervise edasiarendamine võib jätkuvalt kaasa tuua üsna keerulisi dilemmasid. Kõik asjaosalised on nõus sellega, et digilugu on vaja, kuid siin ka üksmeel lõpeb. Arstid leiavad, et see digilugu on liiga keeruline ja kohmakas. Arendajad arvavad, et arstid ei oska lihtsalt pakutud võimalusi kasutada. Patsientidel on aga tekkinud hirm, et ühte suurde andmebaasi kantud terviseandmed on kättesaadavad igaühele. (www.tarbija 24.ee; “Juhtkiri: e-arsti õnneks veel ei juurutata.“) Kahelda tervise infosüsteemi vajalikkuses ei ole siiski ilmselt mõtet, sest terviseandmete digitaliseerimine aitaks kindlasti päästa aastas nii mõnegi inimelu ning vähendada ravivigade arvu.Kindlasti väheneksid ka ravimite konflikti tõttu saadud tervisekahjustused. (www.e-tervis.ee)'' Ilmselge on ka see, et paberkandjal tervisekaartide aeg on ümber saamas. E-tervis on siinkohal lahenduseks paljudele probleemidele: arstiabi ebarahuldav kättesaadavus kaugetes piirkondades, ravi järjepidevus, ravivigade vähendamine, erinevate ravimte koostoimete ennetamine jne. Elektrooniline terviselugu võimaldab ligipääsu patsientide andmetele reaalajas, kahandada dubleerivaid uuringuid ja ravi, seeläbi parandades tervishoiuteenuste kvaliteeti. (www.fututuba.ee „E-tervise kuldaja koidikul“) Kindlasti on ühest aspektist e-tervisest huvitatud ka patsiendid. Oma isikliku meditsiiniinfoga tutvumine aitab patsientidel paremini mõista oma terviseriske ja annab parema ülevaate ravist, mida varem valdasid vaid meditsiinitöötajad. Telemeditsiini eeliseks võib pidada paremat meditsiinilise abi kättesaadavust kaugemate piirkondade elanikele, mis omakorda vähendaks väljarännet maalt suurlinnadesse. Kindlasti võidavad ka tervishoiukulude eest maksjad- valitsused, kindlustusfirmad, tööandjad. Ka Riigikogu on maininud tervishoiuteenustega seotud aruteludes, et tänu e-tervisele muutub kogu meditsiin läbipaistavamaks. Kõiki neid võimalikke kasusid arvestades on selge, et püüdes kontrollida tervishoiukulusid ja parandada tulemusi, on võimalik ainult info haldamisega IT abil. Viimasel paarikümnel aastal on korduvalt ennustatud IT põhjustatavat revolutsioonilist murrangut meditsiinis. Hinnatakse, et juba aastaks 2020 on tervishoiuvaldkonnast saanud maailma IT-tööstuse suurim tuluallikas. Seni on meditsiinisektor vaatamata väidetavalt suurimale infointensiivsusele (st info loomise ja tarbimise hulgale) olnud finants- või turismisektoriga suhteliselt aeglane digirevolutsiooniga kaasamineja. (www.fututuba.ee ; K.Rebane: „E-tervise kuldaja koidikul“) Kasutoovaid eeliseid peaks ju olema piisavalt, miks siis ikkagi Digilugu „ühte jalga lonkab“? Arstid kurdavad, et lahendus on kohmakas. Meeletult palju tuleb ühe haigusloo juures teha hiireklõpse. Kurdetakse veel, et dokumentide sisu ei ole näha pealkirjadest ja sisu teadasaamiseks tuleb kõik ükshaaval avada, millega kaasneb digiloo kasutamiseks kuluv meeletu aeg. Arstidel on vaja aga eelkõige tegeleda patsientidega. Kindlasti on kõikides meditsiinipersonali vastuväidetes ka kindel kogus eneseõigustust, sest kahjuks on paratamatu reaalsus, et meditsiinisüsteemi eripärast tulenevalt on pelgalt IT taustaga inimesel raske mõista kõige vajamineva loogilisust. Vastupanu põhjustab kindlasti ka vanema põlvkonna meditsiinipersonali IT-alaste teadmiste halb tase ja õppimisvõime(tus). Selleks, et Digilugu ka praktikas ennast õigustaks, peaksid arstid olema ilmselgelt ise aktiivsed sinna infot saatma. Eelkõige tuleks mõista seda, et vajaliku info lugemiseks, on vaja see info ka kellegi poolt sisestada. Lugeda soovitakse kuid sisestamisega ei ole aega tegeleda. Sama mõtteviis on väga levinud ka patsientide seas. Ollakse rahulolematud olukorras, kus arst ei näe uuringuid, mis on tehtud mitmetes erinevates raviasutustes, samas aga kardetakse paaniliselt delikaatse info sattumist mittevajalikesse kätesse. Kartus, et Digiloost näeb terviseandmeid mõne muu valdkonna arst, on inimlikust vaatenurgast arusaadav kuid sageli on haigused üksteisega seotud ning parima ravitulemuse nimel peaksid patsiendid olema meditsiinipersonaliga ausad ja avameelsed. Digiloost veel vähem turvatud on ju pabekandjal kaardid, millest võib igaüks jälgi jätmata infot lugeda. Digiloose aga jääb jälg iga vaatamise kohta ning sel moel on võimalik alati kindlaks teha, kes oma volitusi kuritarvitas. Samas võime esitada küsimuse, kui usaldusväärseks me teisi e-süsteeme saame pidada. Olles kursis erinevate osapoolte arvamusega, võib üheselt kokku võtta, et praegu kasutusel olev Digilugu ei ole tänaseks veel ennast õigustanud. Tarvis oleks teha ilmselt suurpuhastus ning võtta kasutusele arstide - patsientide vajadusi arvestav ja võib-olla mitte nii suuremahuline infosüsteem.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui deklareeritud õppeaines on täidetud arvestusele pääsemise tingimused, saab vajadusel teha kuni 2 kordussooritust. Õigus korduvarvestuseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel, on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Kordusarvestuste ajakava avaldatakse ÕIS-s rubriigis „Minu asjad“ ja 2. korruse teadetetahvlil. Kordusarvestusele pääsemiseks on nõutav registreerumine õppeosakonnas, soovi korral saab end registreerida kordussooritusele ka e-posti teel, saates digitaalselt allkirjastatud avalduse õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile. Registreeruma tulles tuleb kaasa võtta maksekviitung kordussoorituse eest tasumise kohta või saata see õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aaressile. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-järgmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. Mõjuvatel põhjustel (haigestumine, töölähetus vms.), tuleb 7 tööpäeva jooksul alates arvestuse toimumise päevast esitada tõend ja vabas vormis avaldus, millele on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. RE õppekohal õppivatel üliõpilastel on kordussooritused tasuta. REV õppekohal tuleb kordussoorituse korral tasuda 13 € EITSA kontole hilemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna arvestuse toimumise päevast.

Küsimus3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada vastavad dokumendid (taotlus ja vastav lisa, eelmise õppeasutuse lõppdokumendid või väljavõte õpisooritustest, ainekirjeldused varem läbitud õpingute kohta, täienduskoolituse arvestamise taotlemisel täienduskoolituse tunnistused/sertifikaadid/programmid, töökogemuse arvestuse taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid, maksekviitung taotluse menetlustasu maksmise kohta) õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. Taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta. Taotluse läbivaatamine ja hindamine on tasuta juhul, kui taotletakse IT Kolledžis varem sooritatud õppeainete arvestamist, samuti juhul kui tudeng on eelnevalt IT Kolledžis kokku leppinud õpingute sooritamise teises kõrgkoolis (näiteks Erasmus vahetus jm. lepingulised suhted). Ületoodavaid õppeaineid ei ole vaja semestri õpingukavas deklareerida.