User:Mkungla: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
(Blanked the page)
 
(6 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
== '''Aine Erialatutvustus arvestustöö''' ==
Autor: Merje Kungla


Esitatud: 06.11.2011
== '''Essee''' ==
'''Kuidas tänapäeva tehnoloogiatulvas ellu jääda'''
Meedias on viimasel nädalal üles kerkinud debatt Väike Illimar vs Tähesõjad. Taaskord arutelu teemal tehnoloogia (üle)külluse mõjust meie ühiskonnale. Vaidlus käib selle üle, kumb konkreetsetest teostest omavad tänapäeva kultuuriruumis suuremat tähtsust. Laiendaksin teemat üldisemale. Vastandaksin lugemise ja muud tänapäevased meelelahutusvõimalused, mis kipuvad üht või teistpidi ekraani taga istumist nõudma. Minu arvates küsimus ei olegi selles, mida loetakse või milline teos nüüd kindlasti tähtsam on, vaid ''kas'' loetakse. Ja milleks üldse võrrelda võrreldamatut. Raamat ja film. Mõlemad omas žanris tähtsal kohal. Pigem siis juba film Kevade vs Tähesõjad.
Ilmselt praeguse aja internetipõlvkonna jaoks hääbuvad raamatud üha enam ja enam. Või siis kolivad ekraanile. Mina isiklikult eelistan ekraanilt lugemisele igal ajal paberkandja lugemist.
Võib-olla näen ma asju liiga mustades toonides ning keegi on leebemal seisukohal.
Asetades end teismelise mättale, siis tunduvalt kergem on alla anda tungile klõbistada arvutiklaviatuuri (siinkohal ei omagi tähtsust, kas see on just arvuti või mõni muu tehnoloogiavidin), kui keskenduda lõppematu teksti lugemisele. ''Where’s the fun!'' Meelelahutusvõimaluste ampluaa täna on tunduvalt laiem võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga.
Sõpradega õues mängimine on asendunud kaubanduskeskuses hängimisega. Kodus ootab arvuti, mille taha end naelutatakse kuni magamaminekuni. Et järgmine päev koolis kaaslastega arutada selle üle, millisele tasemele ma ühes või teises mängus nüüdseks jõudnud olen või kes milliseid pilte ja infot suhtlusvõrgustikku üles laadis. Ajakirjandusest käis läbi ka uudis, et ühes Tallinna kooli algklassis on kasutusele võetud, õnneks küll töövihikute kõrvale, ka tahvelarvuti. Mille peal siis töövihikutele vahepalaks näiteks matemaatikaülesandeid lahendatakse. Kõrval veel õpetaja kommentaar, et see tõstab laste keskendumisvõimet. Loomulikult! Uus asi ikka tekitab elevust, aga kui enam ei ole nii uus ja ülesanded on lahendatud või mis veel halvem - ei lahendagi ülesandeid ja minnakse kohe internetiavarustesse kiikama. Siinkohal ei näe ma enam keskendumisvõimest jälgegi. Ega teleri leiutamisega ei hakatud koolis kohustusliku kirjanduse asemel filme näitama.
Ilmselgelt minetatud on need ajad, mil laps läks hommikul toast välja ja saabus õhtusöögiks. Seda kõike mängimise eesmärgil, mitte mööda uulitsat patseerimiseks (21. sajandi kontekstis keskustes hängimiseks). 
Kogu jutt kõlab justkui heietusena ‘vanasti oli rohi rohelisem ja taevas sinisem’? Ei, see ei ole kindlasti minu eesmärk. Ma ei arva üldsegi mitte, et tehnoloogiline areng oleks kuidagi halb või arvutid ja internet on meile saabunud vaid allakäiguks hoogu andma. Pigem ikka otse vastupidi. Ajaga peab kaasas käima. Arenema. Kohanema. Paigale jäädes avastame vaid üks hetk, et oleme üksi.
Küsimus on selles, kuidas balansseerida tehnika- ja reaalset maailma. Kuidas tulla toime tohutu infovirrvarri ja uue meedia võimalustega. 'Ohustatud liigiks' on just noored, alates vanusest, mil juba mõistus aimab, et emme-issi arvutiga saab ka muid huvitavaid mänge mängida, kui vaid klaviatuurinuppe näppida.
Ehk see peabki nii olema? Areneb maailm, areneb ka inimene? Tänapäeva põlvkond kasvabki üles teisi mänge mängides ja seega ka teise suunda arenedes. Aga kuhu? Kui me võtame ära raamatud ja jätame vaid tehnoloogia, siinkohal suuresti arvutid, kas ei sünnita see hoopis vaimset taandarengut? Taandub võime keskenduda pikemalt, kui üks FB või Twitteri uudis seda nõuab ning kirjutada grammatiliselt õigemini ja selgema lauseehitusega, kui MSNis hõikamine seda nõuab.
Kuidas minna arenguga kaasa nii, et jääksid ka põhiväärtused minevikust. Et suudaksime navigeerida meediamaailmas ilma sihti kaotamata.
Võib-olla on koer maetud just siia - emme-issi arvuti. Kuidas lapsed õpivad? Mitte selle järgi, mida neile räägitakse vaid ikka matkides oma vanemaid. Ehk peaks ise vähem telerit vaatama, arvuti taga istuma ja rohkem oma perega suhtlema, koos midagi ette võtma. Eeskuju andma näitamaks, et ilm on täis huvitavaid inimesi, tegevusi, raamatuid, loodust jne. Ehk olemegi ringiga jõudnud algusesse. Peame ka ise(vanemad) kohanema, end kontrollima, suunamaks lapsi täisväärtuslikumate ning elutervemate väärtuste poole. Kuidas ennast joonel hoida? Arvuti ja teler teevad liigagi tihti lapsehoidja tööd. Nii hea ja mugav ju! Vaikust ja rahu kohe tükiks ajaks. Abiks on ilmselt pidev probleemi enesele teadvustamine, et end mitte unustada.
Lisaks on ka probleem? info adekvaatsuses. Kuna tänapäeval saab igaüks oma mõtted must-valgelt teistele lugemiseks veebimaailma üles riputada, siis tuleks kuidagi noori suunata ka selle infoga hakkama saamisel. Kõik mis 'klahvivalgust' näinud, ei ole mitte tõsi. Tähtsa ja adekvaatse väljaselekteerimine ei pruugi olla üldsegi mitte kerge ülesanne. Pääseteeks vast suhtuda igasse teksti kerge eelarvamusega ja kriitiliselt.
Nagu paljude olukordadega eluteel, on siingi puhul tõde kusagil vahepeal. On neid, kes pigem seda meelt, et tehnoloogiat kasutada täpselt nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Teine osa jälle tervitab kahel käel kõike uut.
== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==
'''Küsimus B'''
''Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi?''
Uurin õppekorralduseeskirjast, kuidas peaks edasi käituma.
''Kaua on võimalik arvestust teha?''
Õigus kordusarvestuseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Õigus kolmele sooritusele.
''Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?''
Konkreetse aine õppejõuga.
''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''
Järelvastamine tuleb registreerida õppeosakonnas.
''Mis on tähtajad?''
Kordusarvestuse tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonna koostatud ajakavaga.
''Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?''
Tasuta.
''Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga (13 EUR).
'''Küsimus 3'''
''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?''
IT Kolledži õppeosakonda tuleb esitada taotlus hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada pädevusi tõestavad dokumendid ning maksekorralduse koopia.

Latest revision as of 15:07, 11 June 2012